Sel nädalal alustab 8 kuud kestvat ajateenistust üle tuhande ajateenija, kellest ligi 600 alustab teenistust 1. jalaväebrigaadis ning ligi 400 2. jalaväebrigaadis.

Ligi 100 kutsealuse teenistuskohaks saab Ämaril paiknev toetuse väejuhatuse logistikapataljon.

Eile Võrus 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijaid tervitanud president Kersti Kaljulaidi sõnul suhtuvad ajateenijad algavasse teenistusse väga positiivselt. „Nende hulgast paljud pidasid oluliseks mainida, et nad on siin täitsa vabatahtlikult ja on just siin, kus nad sellel päeval ja tunnil tahaksid olla,“ ütles president Kaljulaid.

Väeossa saabudes täidavad ajateenijad esmalt vajalikud dokumendid, läbivad arstliku kontrolli ning saavad enne kasarmutesse majutamist kätte ka üksikvõitleja varustuse.

Järgmistel päevadel alustatakse kolmekuulist baasoskuste kursust, mille käigus omandavad ajateenijad põhilised teadmised üksikvõitleja jalaväetaktikast, liikumisviisidest, maskeerimisest, relva kasutamisest, käemärkidest, välitingimustes toitumisest ja sidepidamise reeglitest.

Kaheksakuulise ajateenistustsükli neljandal ja viiendal kuul omandab ajateenija ühe paljudest kaitseväe poolt pakutavatest erialadest, millega kaasneb erialarelvade õpe. Märtsist maini õpitakse tegutsemist erinevates lahinguliikides jao, rühma ning kompanii koosseisus.

Kokku kutsutakse ajateenistusse kolmel korral aastas: jaanuaris ja juulis, mil üheteistkümnekuulise ajateenistuse käigus õpetatakse välja reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis ning oktoobris, mil kaheksaks kuuks kutsutakse ajateenistusse tulevaste reservüksuste rivikoosseis.

Video (President võttis vastu oktoobrikutse): https://www.youtube.com/watch?v=aX7UW4shctI

Video (Ligi 1100 uut kutsealust alustasid ajateenistust): https://www.youtube.com/watch?v=guF_ygiuj34

Fotod (Oktoobrikutse saabumine Tapa linnakusse): http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58352

Fotod (President Kersti Kaljulaid väisas Kuperjanovi jalaväepataljoni): http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58350

Tolliametnikud tabasid esmaspäeval Luhamaa piiripunktis auto, mille ustesse oli peidetud 8200 salasigaretti.

Ametnikud kontrollisid kella 8 ajal Eestisse sisenenud Valgevene numbrimärgiga sõiduautot Citroen C5, mida juhtis 42-aastane mees ja kaassõitjaks oli 40-aastane naine.

Tolliametnikud leidsid sõiduki kõikide uste seest peidetuna 8200 sigaretti. Sõidukijuhile määrati rahatrahv, talle väljastatud Leedu Schengeni viisa ning kaassõitjale väljastatud Poola Schengeni viisa tunnistati kehtetuks ning nad saadeti tagasi Venemaale.

Sel aastal on liiklusõnnetustes surma saanud 37 inimest ehk mullusega võrreldes üheksa inimest vähem, samas hoiatab politsei, et keeruline ja ohtlik aeg liikluses on alles ees. 

Eestis oli septembri lõpuks juhtunud rohkem kui 1000 rasket liiklusõnnetust, milles jättis elu 37 ja sai viga 1282 liiklejat. „On hea näha, et liiklus on turvalisemaks muutunud. Kui tõstame inimeste teadlikust, siis päästame veel rohkem elusid,“ ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Tema sõnul on kohe käes kõige ohtlikum aeg liikluses. „Sügisene pimedus ja talvine libedus ei anna roolikeerajate ja jalakäijate eksimusi andeks. Alles kevadel saame öelda, kui hea või halb oli olukord meie teedel,“ rääkis juhtivkorrakaitseametnik. 

Kõige vähem kaitstud liiklejad on just kergliiklejad ning seda aastaringselt. „Kuuest jalakäijast neli said surma linnas, kus kiirused on maanteede omadest madalamad. Aga traagilised õnnetused toimusid ikkagi ja juhtuvad ka edaspidi, kui kõik juhid just üleöö piirkiiruse tähtsust mõistma ei hakka. Jalakäijad ei satu õnnetustesse ainult juhtide süül. Kui jalakäija tormab või kõnnib keset teed ning peab liigseks koormaks vasakule ja paremale vaatamist, siis võib kokkupõrke olla vältimatu,“ ütles Tikerpe.

Sel aastal on surma saanud ka üks rattur ja kaks mopeedijuhti. 

Tikerpe tuletab meelde, et nüüd on viimane aeg helkurid välja otsida. „Riik on aastate jooksul jaganud nõnda palju helkureid, et igal inimesel peaks vähemalt üks helkiv aksessuaar olema. Kuid jätkuvalt on neid, kes seda ei kanna ega mõista selle vajalikkust,“ rääkis juhtivkorrakaitseametnik. „Võib-olla oleks kasu sellest, kui autojuhid räägiksid lähedastele, kui raske on märgata üleni musta riietunud kergliiklejat. Inimene, kes on kaasreisija autos või bussis, võiks pimedas aknast välja vaadates aru saada, kui raske, õigemini võimatu, on sellist liiklejat näha,“ märkis Tikerpe. 

Ta tõi välja, et tänavu pole olnud ühtegi päeva, kus politseinikud ei oleks tabanud alkoholi tarvitanud juhti. „Algatused nagu „Septembris ei joo“ on tänuväärsed ja pööravad tähelepanu ühiskonna probleemidele. Alkoholism on üks neist ja see lööb välja ka liikluses,“ rääkis Tikerpe.

Septembris osalesid alkoholi tarvitanud juhid 33 õnnetuses ning neis sai viga kaheksa inimest. 

Politseinikud on tänavu juhtimiselt kõrvaldanud pea 5000 juhti, kellest ligi 2000 osas alustati kriminaalmenetlust. 

Alkoholi tarvitanud juhtide kõrval on pea sama ohtlikud roolikeerajad, kelle tähelepanu on tee asemel telefonil. „Liiklus on ohtlik, kui juht ei tea, mis tema ümber toimub. Joobes või telefoni kasutav juht ei tea tegelikult, mis tema ümber toimub,“ lausus Tikerpe.

Aasta peale on kõrvaliste tegevuste eest karistatud 2300 juhti. „See on probleem, mis on juba pikemat aega meie suurema tähelepanu all. Vaadates nutisõltuvust, siis võib arvata, et nutiseadmete kasutamine roolis kasvab veelgi,“ ütles politseinik.

Viimaste aastate suurima digivahendite toetusmeetme raames soetatakse 416-le Eesti põhikoolile 3,9 miljoni euro eest süle-, tahvel- ja lauaarvuteid ning nende juurde kuuluvaid lisasid.

Digitaristu toetusmeede võimaldab õpetajatel õppetöös kasutusele võtta uuenenud tehnoloogiaseadmeid ning toetab koole digivõimekuse suurendamisel. Taotlusvooru rahastab haridus- ja teadusministeerium elukestva õppe strateegia eesmärkide saavutamise toetamiseks ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Toetuse saamiseks esitasid koolipidajad oma koolide digipöörde tegevusplaanid, millega nüüd kõik huvilised tutvuda saavad.  

„Eesti riigi üks prioriteete haridusvaldkonnas on toetada digipöörde läbiviimist haridusasutustes, seejuures üks olulisemaid tegevusi on õpetajate ja õpilaste digipädevuste arendamine ning koolide e-hindamise võimekuse tõstmine,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan, lisades, et uued arvutid on nende eesmärkide saavutamiseks olulised abivahendid. 

Septembriga lõppes taotluste vastuvõtmine riigipoolse toetuse eraldamiseks. Kokku eraldati toetus 416 põhikoolile: 376 munitsipaalkoolile, 27 erakoolile ja 13 riigikoolile. Digivahendite ostmist toetati riigi poolt 3,9 miljoni euroga, lisaks toetab digitaristu soetamist ka iga koolipidaja vähemalt 15 protsendi ulatuses. Hanke tulemusel on praeguseks koolidesse jõudnud 3800 tahvelarvutit, 3400 sülearvutit ja 1000 lauaarvutit, lisaks 1000 monitori ja muid arvutite tarvikuid. 

Toetuse taotlemiseks pidi iga kool digi-innovatsiooni mudeli põhjal läbi viima oma kooli digiküpsuse enesehindamise. Koolid analüüsisid, kuidas nende koolis õpetajad ja õpilased digivõimalusi senini on kasutanud, kuidas toetab kooli juhtkond digivõimaluste rakendamist ning milline on digitaristu olukord. Lisaks pidi iga kool ja koolipidaja koostama digiplaani, kus kirjeldati eesmärgid, kuhu kahe aastaga soovitakse kooli digivaldkonna edendamisega jõuda ning mil moel soetatud seadmed sellele kaasa aitavad. Kõikide koolide ja koolipidajate digiplaanidega on huvilistel võimalik tutvuda ning üksteiselt õppida Tallinna Ülikooli loodud Digipeegli keskkonnas www.digipeegel.ee.   

Riigihanke raamleping kehtib kuni järgmise aasta 9. maini, selle ajani saavad ühishankes osalevad koolipidajad omavahenditest seadmeid juurde osta kõikidele oma allasutustele. Hankelepingu partneriks sülearvutite soetamisel on Atea AS, lauaarvutite ostmisel Markit AS ja tahvelarvutite soetamisel Datel AS. Raamlepingu lõplik maht ja soetatud seadmete arvud selguvad 2018. aasta juuniks.