Riik toetab 3 miljoni euroga kodudes küttesüsteemide korrastamist

Valitsus leppis kokku 1,5 miljoni euro eraldamise toimetulekuraskustes kodude küttesüsteemide kordategemiseks, millele kohalikud omavalitsused lisavad projekti "Kodud tuleohutuks" raames teist samapalju juurde.

"Kohalikel omavalitsustel jääb igal aastal erinevatel põhjustel kasutamata osa sotsiaaltoetusteks ja –teenusteks mõeldud rahast, mida võib kasutada kehvas korras kodude tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks. Kui võtta sellest jäägist raha, nii et riik paneb teise poole juurde, saaks Eestis tuleohutuks kuni 800 kodu, sealjuures 500 kõige kriitilisemas seisus olevat elamispinda," ütles siseminister Andres Anvelt pressiteate vahendusel.

"Ohutus ei ole luksuskaup ning see peab olema kättesaadav kõigile, majanduslikust ja tervislikust seisundist sõltumata. Tules hukkunute arvu drastiliseks vähendamiseks pole muud võimalust kui kodumajapidamistesse investeerida," märkis Anvelt. "Me juba oleme oma päästevõimekusega Euroopas tipptasemel reageerimiskiiruse poolest. Võime osta veel kümme kiiremat päästeautot, aga see ei aita, kui kodune küttekolle on katki ja raha selle parandamiseks ei ole."

Siseministeerium kutsub üles kohalike omavalitsusi 3 miljoni euro suuruse eelarvega projektiga liituma, sest siseministeerium ei tea täpselt, millised inimesed kõige rohkem abi vajavad. Samuti on omavalitsuste õlul oma toimetulekuraskustes elanike toetamine.

Eestis on ligikaudu 649 000 eluruumi ning mullu tehtud üle-euroopaline Eurofoundi uuring näitas, et 23 protsendil eluruumidest on küttekolle korrast ära. Siseministeeriumi, päästeameti ja kohalike omavalitsustega koostöös kavandatava projekti "Kodud tuleohutuks" tehnilised tingimused töötab päästeamet välja lähiajal ning koduste küttekollete korrastamine algab 2018. aastal.

Päästeameti andmetel on küttekolded üks neljast olulisemast eluhoonetulekahjude põhjusest. Mullu hukkus põlengutes 39 inimest, neist 37 oma kodus. Aastas põleb keskmiselt 700-800 kodu, näiteks 2016. aastal põles 787 kodu.