EESTI UUDISED BNS

Riigikogu keelustas loomatsirkuse

Riigikogu võttis teisipäeval vastu loomakaitseseaduse muudatused, mis keelavad metsloomade kasutamise tsirkuses.

Loomade avalikul näitamisel on lubatud kasutada looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis võimaldavad seda ilma looma tervist kahjustamata. Nende looma- ja alamliikide loetelu, keda on lubatud loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ehk maaeluminister. Tegevusloaga loomaaedadele see regulatsioon ei laiene, teatas riigikogu pressiteenistus.

Eelnõu poolt hääletas teisipäeval 83 riigikogu liiget.

MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja loomaõiguste liikumine Loomade Nimel tänasid kõiki seaduse poolt hääletanud poliitikuid, maaeluministeeriumit, riigikogu maaelukomisjoni, loomakaitseorganisatsioone ja teisi toetajaid, tänu kellele saab tähistada nende hinnangul Eesti loomakaitseajaloo suurimat võitu.

"Riigikogu otsust võib pidada suureks just seetõttu, et see puudutab tulevikus väga paljude loomade elu," selgitas Loomuse juhataja Kadri Taperson pressiteate vahendusel. "Tegelikult täitsid loomakaitsjad täna ühe lubaduse elevant Medi ees, kes 2013. aastal Eestis hukkus. Just peale seda traagilist sündmust algasid läbirääkimised loomakaitsjate ja ametkondade vahel metsloomade tsirkuses kasutamise keelustamiseks," ütles Taperson.

Liikumine Loomade Nimel alustas loomatsirkuste ees meeleavalduste korraldamisega juba ligi kümme aastat tagasi. "Tänane Riigikogu otsus on meie jaoks märgilise tähendusega. Rõõm on tõdeda, et aastatepikkuse teadlikkuse tõstmise tulemuseks on suur samm loomasõbralikuma ühiskonna suunas. Tänu sellele seadusele ei pea enam ükski metsloom tulevikus sobimatute elutingimuste ja dresseerimismeetodite tõttu tsirkustes kannatama," teatas Loomade Nimel kõneisik Anita Jürson.

Loomus ja Loomade Nimel lubasid jätkata tööd, et Eesti keelustaks kõikide loomade kasutamise tsirkustes.

Riik toetab 3 miljoni euroga kodudes küttesüsteemide korrastamist

Valitsus leppis kokku 1,5 miljoni euro eraldamise toimetulekuraskustes kodude küttesüsteemide kordategemiseks, millele kohalikud omavalitsused lisavad projekti "Kodud tuleohutuks" raames teist samapalju juurde.

"Kohalikel omavalitsustel jääb igal aastal erinevatel põhjustel kasutamata osa sotsiaaltoetusteks ja –teenusteks mõeldud rahast, mida võib kasutada kehvas korras kodude tuleohutusnõuetega vastavusse viimiseks. Kui võtta sellest jäägist raha, nii et riik paneb teise poole juurde, saaks Eestis tuleohutuks kuni 800 kodu, sealjuures 500 kõige kriitilisemas seisus olevat elamispinda," ütles siseminister Andres Anvelt pressiteate vahendusel.

"Ohutus ei ole luksuskaup ning see peab olema kättesaadav kõigile, majanduslikust ja tervislikust seisundist sõltumata. Tules hukkunute arvu drastiliseks vähendamiseks pole muud võimalust kui kodumajapidamistesse investeerida," märkis Anvelt. "Me juba oleme oma päästevõimekusega Euroopas tipptasemel reageerimiskiiruse poolest. Võime osta veel kümme kiiremat päästeautot, aga see ei aita, kui kodune küttekolle on katki ja raha selle parandamiseks ei ole."

Siseministeerium kutsub üles kohalike omavalitsusi 3 miljoni euro suuruse eelarvega projektiga liituma, sest siseministeerium ei tea täpselt, millised inimesed kõige rohkem abi vajavad. Samuti on omavalitsuste õlul oma toimetulekuraskustes elanike toetamine.

Eestis on ligikaudu 649 000 eluruumi ning mullu tehtud üle-euroopaline Eurofoundi uuring näitas, et 23 protsendil eluruumidest on küttekolle korrast ära. Siseministeeriumi, päästeameti ja kohalike omavalitsustega koostöös kavandatava projekti "Kodud tuleohutuks" tehnilised tingimused töötab päästeamet välja lähiajal ning koduste küttekollete korrastamine algab 2018. aastal.

Päästeameti andmetel on küttekolded üks neljast olulisemast eluhoonetulekahjude põhjusest. Mullu hukkus põlengutes 39 inimest, neist 37 oma kodus. Aastas põleb keskmiselt 700-800 kodu, näiteks 2016. aastal põles 787 kodu.

 

Veerand ehitussektorist maksab ümbrikupalka

Jõudsalt kasvanud ehitusturg ergutab ümbrikupalka maksma – maksuameti hinnangul läheb veerand ehitusvaldkonna käibest firmadele, mis maksavad töötasu mustalt, kirjutab Postimees.

"Kui rääkida ümbrikupalkadest või mustalt töötamisest, siis ehitus on selgelt olnud kõige probleemsem sektor läbi aegade," tunnistas maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik.

Tänavu paistab see aga absoluutarvudes eriti silma, kuna ehitatakse palju rohkem kui varem. Palgad ehituses aga muudkui kasvavad. See ahvatleb paljusid maksude tasumisest kõrvale hiilima. Kuna ehitamishoog ei näita vaibumise märke, on maksuamet pettused teravamalt luubi alla võtnud.

Ainuüksi tänavu on riik ehitusettevõtete ümbrikupalkade tõttu kaotanud 5,5 miljonit eurot maksutulu. Kahju lisandub veel ehitajate pealt, keda üldse ei registreerita ja kes töötavad täiesti mustalt. Nende hulka kuulub näiteks võõrtööjõud, keda ehitustel üha rohkem kasutatakse. Lemendik tõdes, et nad avastavad igal nädalal ehitusobjektidelt mõne ukrainlase, kel pole isegi tööluba.

Eesti ühe suurima ehitusfirma Rand ja Tuulberg omanik ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand ütles, et ümbrikupalgad on suur probleem, mis halvab ausat konkurentsi.

Eesti politsei käis Lätis illegaale otsimas

Pilt on illustratiivne

Eesti politsei käis möödunud nädala lõpus Lätis oma sealsetel kolleegidel abiks illegaalide otsimisel.

Lõuna prefektuuri piiri- ja  migratsioonijärelevalve talituse töötajad viisid koostöös Läti kolleegidega Läti territooriumil ühisreidi läbi 22. septembri.

Lõuna prefgektuuri teatel oli reidi eesmärk kontrollida, kas riigis on ebaseaduslikult viibivaid välismaalasi, kuid ühtegi rikkumist ei tuvastatud.

Keelatud ainete nimekiri täieneb kolme ohtliku narkootikumiga

pixabay

Ravimiamet tegi ettepaneku lisada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja üks sünteetiline kannabinoid, LSD-analoog ja kesknärvisüsteemi stimulant.

Tänavanimedega "SGT-78" ja "Honey Cognac," tuntud ainet reklaamitakse kui seaduslikku narkootikumi ja aseainet kanepile. Aine tarvitamisega on seostatavad 10 surmajuhtumit ning viis tõsist tervisekahjustust Ungaris ja Rootsis eelmisel aastal.

Teist ainet reklaamitakse tarvitajatele kui LSD seaduslikku analoogi, mis oma toimelt on tugevam kui peremeesaine LSD. Selle teadaolevad negatiivsed kõrvaltoimed on tugev iiveldus, tahhükardia, hüpertoonia, lihaskrambid ja mitmed muud sümptomid.

Kolmandat, pulbri ja tablettidena turustatavat kesknärvisüsteemi stimulanti turustatakse erinevatel internetilehekülgedel teaduslikul eesmärgil kasutamiseks mõeldud ainena, kuid tarvitajatele reklaamitakse kui etüülfenidaadi seaduslikku analoogi.

Ainete narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja lisamise eesmärk on piirata nende laiemat levikut ja kättesaadavust, kuna ained kujutavad tõsist ohtu rahva tervisele. Nende ainetega ei ole tehtud kliinilisi uuringuid inimestel ning ainete farmakokineetilised ja farmakodünaamilised omadused ja toksikoloogiline profiil on teadmata. Ainete tarvitajatel on muuhulgas tõsine oht neid üle doseerida, kuna ohutud annused ei ole teada.  

Ettepanekus toodud uutel psühhoaktiivsetel ainetel puudub teadaolev meditsiiniline kasutusala ning nende tarvitamine on seostatav tervisekahjustuste ja surmajuhtumitega kogu maailmas.

Maaelukomisjon jätkab mesilaste arvu vähenemise probleemi käsitlemist

Võrumaa Teataja

Riigikogu maaelukomisjon jätkab esmaspäeval mesilaste arvu massilise vähenemisega seotud probleemide käsitlemist, et leida tulemuslik lahendus.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on mure jätkuvalt tõsine, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile. „Peame tõdema, et mõne vastutustundetu põllumehe käitumise tagajärjel, kes kasutasid mõtlematult mürgiseid taimekaitsevahendeid oma saagi huvides, tegid sellega korvamatult kahju mitte ainult mesindusele vaid ka looduslikule tasakaalule ja ausatele põllumeestele,“ ütles Kokk. Ta märkis, et Eesti mesinike ühispöördumine on põhjendatud ja sellele tuleb reageerida otsustavalt.

Kokk selgitas, et suve jooksul  on ta mitmel korral kohtunud põllumeestega, teadlastega ja põllutehnika müüjatega, et ühiselt leida esile kerkinud probleemidele lahendusi. Koka arvates on üheks võimalikuks  lahenduseks töötava teavitussüsteemi loomine, mis näitab ära taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise põldudel.

Mesilasperede kaitsmiseks on vaja läbi viia nende asukoha täpne kaardistamine. See on eelduseks koordineeritud koostööle põllumeeste ja mesinike vahel, et teada, kus asub mesila, et seda arvestada taimekaitsevahendite kasutamisel.

Maaelukomisjonis toimuval arutelul on kõne all mesindusega seotud erinevad aspektid, nagu taimekaitse, tootmise tasuvus, meeturg ja mee kvaliteet ning nendega seotud probleemid. Aga ka mesinikele toetuste eraldamise küsimus.

Komisjoni istungil osalevad Maaeluministeeriumi, Põllumajandus-Kaubanduskoja, põllumeeste, teadlaste, põllutehnika müüjate ning mitme asjaomase asutuse ja organisatsiooni  ning mesinike esindajad.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD