Lähtuvalt tarbijate pöördumistest tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et kaupade hinnaesitlus peab olema tarbijaile selge ja tõene.

Tarbijakaitseameti poole on jätkuvalt pöördunud tarbijaid, kelle mureks on olnud kaupade hinnaerinevus riiulil ja kassas või on kampaania reklaamis väljakuulutatud tooted otsas juba kampaania alguses, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile. Hinnaerinevused ja lubatud kauba puudumine on tarbijatele nörritavad ning ka seadusega keelatud.

Tarbijakaitseamet rõhutab, et kauplustel tuleb olla tarbijate vastu aus. Kampaaniaid tuleb planeerida nii, et selle lõppedes või vahetudes jõuaks ära vahetada ka hinnasildid vältimaks tarbija eksitamist või uue sisseostuhinnaga saabunud partii puhul korrigeeritakse hindu riiulil ja kassasüsteemis üheaegselt. Seda juhtub nii suuremates kui ka väiksematest poodides, apteekides ja mujalgi.

Seaduse järgi on hinnaerinevuse korral tarbijal võimalik kõrgemat hinda kassas kas aktsepteerida või loobuda ostust. Paljude kauplusekettide juhtkonnad aga on meedia vahendusel öelnud, et hinnaerinevuste korral kassas lahendatakse olukord riiulile märgitud hinna kasuks. Tarbijate pöördumistest nähtub aga, et sageli see nii ei ole.

Kauplejatel tuleb jälgida ka muid hinnateabe esitamise nõudeid. Euroopa Liidus peab kaupleja eelpakendatud kaupadel lisaks müügihinnale avaldama ka ühikuhinna ehk kauba ühe kilogrammi, liitri, meetri, ruutmeetri või tüki hinna. Seda välja arvatud kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga, näiteks on liitrises pakendis müüdava piima või mahla müügihind identne ühikuhinnaga.

Lisaks tarbijatelt saabunud vihjetele on varasem uuring näidanud, et iga kolmas tarbija on kogenud olukorda, mil kampaania raames välja reklaamitud tooted olid otsas enne, kui nad poodi jõudsid. Samuti on varasem uuring näidanud, et üldiselt on pakkumiste vahe vaid mõnekümne sendi piires, ent tarbijad tajuvad hinnaerinevust kordades olulisemana selle tegelikust väärtusest.

Hoo sisse saanud vananaistesuvi jätkub ka eeloleva nädala esimeses pooles, pakkudes suviselt selget taevast ja 20 soojakraadi lähistele küündivaid maksimumtemperatuure.

Ilmateenistuse teatel katab teisipäeval Eestit kõrgrõhkkonna edelaserv. Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2-8 m/s. Sooja on 4-10, saarte rannikul kuni 12 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti päikesepaisteline ja kuiv ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2-8 m/s. Sooja on 15-19 kraadi.

Kolmapäeval liigub kõrgrõhkkond Laadoga taha, ent öösel püsib siiski selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2-8 m/s. Sooja on 3-9, saarte rannikul kuni 12 kraadi. Ka kolmapäeva päeval on päikesepaisteline ja kuiv ilm. Puhub kagu- ja idatuul 2-8 m/s. Sooja on 15-18 kraadi.

Neljapäeval asub Eesti kohal kõrgrõhkkond. Öösel on taevas selge või pisut pilves, kuid ilm püsib sajuta. Puhub ida- ja kagutuul 2-7 m/s. Sooja on 3-9, rannikul kuni 12 kraadi. Neljapäeva päeval on vahelduva või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 15-18 kraadi.

Reedel jääb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Ilm on vaikne ja sajuta, kuid laiguti kujuneb taevasse õhuke madal pilvekiht. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur langeb öösel 4-8, rannikul kohati 12 kraadini. Päeval tuleb 14-18 kraadi sooja.

Politsei tabas möödunud ööpäeval 27 promillisõitjat.

Kõigil tabatud juhtidel olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks selle aasta riigieelarve muudatused, mille kohaselt täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud; riigieelarve kulude ja tulude kogumaht selle tulemusel ei muutu.

Valitsus teeb ettepaneku struktuurivahendite kaasrahastamise jäägi arvel suunata 3 miljonit eurot sotsiaalteenuste osutamiseks, sealhulgas erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks, teatas rahandusministeerium.

Samuti suunatakse kaasrahastamise jäägist sotsiaalministeeriumile, justiitsministeeriumile ja maaeluministeeriumile kokku 1,4 miljonit eurot laboriseadmete soetamiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarves teeb valitsus ettepaneku suunata finantseerimise tagamiseks Eesti Raudteele 12 miljonit eurot, kuna teehooldekulude vähenemise arvel vabaneb 5 miljonit eurot ja lükkub edasi Rail Balticu rajamisega seotud kulusid 3 miljonit eurot. Eesti Raudteele suunatakse ka täiendavalt 4 miljonit eurot struktuurivahendite kaasrahastamise jäägist.

Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalast on kavas suunata 2,4 miljonit eurot valitsuse hariduskulude toetusfondi kohalikele omavalitsustele õpetajate palkade tarbeks.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve sees suunatakse 900 000 eurot Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi renoveerimiseks ja Endla Teateri lavaseadmete projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks 1,6 miljonit eurot. Kehtivale eelarvele lisaks tehakse ettepanek suurendada investeeringuid 1,1 miljoni euro võrra struktuurivahendite kaasrahastamise jäägi arvel.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas suunatakse ravimite eelarve ülejäägi arvel ümber miljon eurot, sealhulgas läheb 100 000 eurot Põlva Haigla võrgustumise toetamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumiga, 186 000 eurot kiirabiteenuse osutamiseks, 180 000 eurot abivahendite järjekordade leevendamiseks ja 14 000 eurot kiirabiteenuse osutamiseks vajaliku Kihnu helikopteriplatsi tarbeks.

Jooksva aasta riigieelarvet muudetakse tavapäraselt igal sügisel. Kuna jooksva aasta riigieelarve on koostatud eelnenud aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks otstarbekas riigieelarvet muuta. Kokku esitab valitsus riigikogule 54 muudatusettepanekut. Riigikogu kantselei, õiguskantsler, riigikohus ega keskkonnaministeerium muudatusettepanekuid ei esitanud.