Soodustusega ortopeediliste jalanõude kuupäevapõhine müügi kord tekitab pahameelt ja probleeme nii abivajajatele kui abivahendite müüjatele.

Tööealisel inimesel on õigus osta kaks paari ravijalatseid aastas ning kui ta ostab ühe paari veebruaris ja teise paari novembris, siis õigus kahele uuele paarile tekib alates järgmise aasta veebruarist. Seega puudub abivajajal võimalus osta ravijalatseid kevadeks ja suveks, kui ta on sügisel ostnud juba sügisjalanõud ja talvesaapad. Meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüüja Salutaris OÜ hinnangul ei ole seetõttu abivahend enam vajaduspõhine vaid kuupäevapõhine.

„Näiteks tuleb klient Võrust või mujalt linnast ja leiab Tartus asuvast kauplusest endale sobivad ortopeedilised jalatsid, tal on olemas kõik seadusega ettenähtud dokumendid, arstitõendid ja tal on olemas ka finantsilised vahendid oma ostu sooritamiseks, aga tuleb välja, et oi jah, palun tulge nädala pärast või kuu pärast, siis saab teil aeg uute ortopeediliste abivahendite soetamiseks täis,“ kirjutas Salutarise juhatuse liige Külli Kikkas.

„Kelle huvides on selline kliendi solgutamine? Kliendid nimetavad seda mõnitamiseks,“ märkis ettevõtte juht sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale saadetud kirjas.

Kikkase sõnul on selliseid näiteid, kus abivajaja peab kauplusest tühjade kätega lahkuma, kümneid ja kümneid. „Salutaris OÜ on ilmselt üks väiksema lepingumahuga sotsiaalkindlustusameti lepingupartnereid. Mis toimub siis veel teistes ettevõtetes? Võin öelda, et sama,“ märkis Kikkas.

Tema sõnul ei vasta selline kord inimeste reaalsele vajadusele. „Reaalse vajaduse on kindlaks teinud arst ja reaalselt on inimesel vajadus, sise-, välis-, talve- ja kevade- jt   jalatsite jaoks. Mida on kindlasti rohkem kui kaks paari aastas,“ kirjutas Kikkas.

Uus müügikuupäeval põhinev nõue on selgelt kilendivaenulik ning seetõttu avaldas Salutaris soovi, et ministeerium võimaldaks ka edaspidi ettevõtetel jalatsite müügil järgida aastapõhist müüki arvestusega 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Kolmandik inimestest oleks nõus vanemliku hooleta jäänud lapse oma perre võtma, selgus reedel tutvustatud arvamusuuringu tulemustest.

"Uuringust selgus, et üle kolmandiku Eesti tööealistest elanikest oleks põhimõtteliselt nõus vanemliku hooleta jäänud lapse oma perre kasvama võtma. Väljakutseks võib aga osutuda lõpliku otsuse ajastamine – nooremad lükkavad seda tulevikku, vanemad aga peavad end juba liiga vanaks,“ ütles uuringu läbi viinud Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.

"SOS Lastekülal on võimalik oma teadmiste, oskuste ja pikaaegse kogemusega täita mitmed uuringus osutatud kitsaskohad," ütles uuringu tellinud SOS Lasteküla tegevdirektor Margus Oro pressiteate vahendusel.

"Juba aastaid otsib SOS Lasteküla peresid, kes oleks valmis vanemliku hooleta lapsi kasvatama oma kodus. Lasteküla tagab sobivatele peredele vajaliku väljaõppe, aitab elamispinna tingimustele vastavaks seada ning garanteerib perele vajaliku tugisüsteemi. Eesmärk on käia perega ühte sammu ning olla nende kõrval igal ajahetkel, mil perel on abi vaja," lisas Oro.

SOS Lastekülas on aastatepikkune kogemus peredega, kes ei ela lastekülas, vaid kasvatavad lapsi oma isiklikus kodus. Esimene pere võttis viis last enda juurde koju 2014. aastal. Hetkel on mitme perega protsess peaaegu lõpusirgel ning lapsed jõuavad varsti peredesse.

Kantar Emor poolt viidi uuring „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks“ läbi tuhande 21-60-aastase Eesti elaniku hulgas käesoleva aasta augustikuus ning lisaks valmisolekule hakata perevanemaks uuriti ka inimeste üldist teadlikkust erinevate heategevusorganisatsioonide kohta.

Politsei on alates esmaspäevast saanud ligi 70 teadet poliitilistest välireklaamidest, seni on korravalvurid piirdunud ettekirjutuste tegemisega.

Politsei on alates esmaspäevast saanud kirjalikult, suuliselt ja häirekeskuse kaudu saanud kokku umbes 70 teadet ja avaldust poliitilistest välireklaamidest, edastas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Politsei kontrollib teadetes viidatud reklaame ning korrarikkumise korral tehase kas suuline või kirjalik ettekirjutus. Reedese seisuga on ettekirjutused täidetud ja ühtegi väärteomenetlust ei ole alustatud. '

Esmaspäeval jõustus poliitilise välireklaami keeld enne kohalikke valimisi, mis toimuvad 15. oktoobril

Paar nädalat tagasi pandi Maarjamaa hariduskolleegiumi territooriumil Kaagveres alaealise tütarlapse suhtes toime raske vägivallaakt, politsei kahtlustab seksuaalsüüteos kahte samas koolis õppivat tüdrukut, kirjutab Tartu Postimees..

Viidates Kaagvere koolis töötavale allikale kirjutab leht, et arvatav kuritegu toimus 31. augustil või 1. septembril. Väidetavalt kasutas kaks tüdrukut kolmanda kallal sellisel viisil seksuaalvägivalda, et kannatanu tuli viia naistekliinikusse. Kaks vägivallatsejat pidas politsei hiljem kinni.

Alustatud on kriminaalmenetlust, mida toimetab politsei lastekaitsetalitus ja juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur. Kahtlustatavad on üle kuulatud ja neile on esitatud kahtlustus seksuaalsüüteos, kinnitas Lõuna ringkonnaprokurakuuri pressinõunik. Kahtlustatavad viibivad kohtu loal vahi all.