Tänavu saavad kohalikke volikogusid valida ka kõik vähemalt 16-aastased noored, kuid seda võimalust kavatseb noortest valijatest kasutada igal juhul vaid veerand, selgub Postimehe teatel Kantar Emori uuringust.

Tänavu suvekuudel korraldatud küsitluste kokkuvõtteks kinnitas Emori uuringujuht Aivar Voog, et 16–20-aastaste hulgas on kindlasti valima minejate osakaal vaid 23 protsenti. Koguni 45 protsenti kõhkleb veel ning ülejäänud on teinud otsuse kindlasti mitte valima minna. «Enam-vähem samad protsendid iseloomustavad ka 16–17-aastaseid – 24 protsenti kavatseb kindlalt minna valima ja 41 protsenti kõhkleb,» lausus Voog.

Võrdluseks, 16–74-aastaste vastajate peale on kindlasti valima minejate osakaal ligi 56 protsenti. Hääletama minevate noorte puhul joonistub Voogi sõnul selgelt välja, et nad eelistavad liberaalsema maailmavaatega erakondi. 16–20-aastaste seas on toetus kõige suurem sotsiaaldemokraatidel - 28 protsenti, järgneb Reformierakond 22 protsendiga ning kohalikud valimisliidud 16 protsendiga. 12 protsenti toetab Keskerakonda ning 11 protsenti Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda.

«Ülejäänud on marginaalse osakaaluga,» lisas Voog, kelle sõnul on 16–17-aastaste hulgas sotside ja Reformierakonna protsendid veelgi suuremad  ning ülejäänute omad väiksemad.

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) tellitud uuringus analüüsis Emor veel eraldi, mis põhjustel hääleõiguse saanud alaealised valima ei lähe. Need, kes on juba vastu võtnud otsuse mitte valida, vastasid, et neil puudub huvi poliitika vastu - nii ütles 40 protsenti - või on nad poliitikutes pettunud - nii ütles 16 protsenti.12 protsenti ei teadnud üldse, et valimised toimuvad, ning kümme protsenti ei leia sobivat kandidaati.

Ka kõikide 16–20-aastaste vastajate seas oli üks sagedasemaid põhjendusi see, et pole kandidaati, kes nende vaateid esindaks. Samuti põhjendati valima mitte minemist sellega, et poliitika vastu puudub huvi. Huvitav tähelepanek on, et kui terve grupi peale on poliitikas pettunuid vaid ligi üheksa protsenti, siis muust rahvusest noorte puhul on pettujaid pea 28 protsenti. Eestlaste seas on samal ajal neid vaid kuus protsenti.  

Noorteühenduste liidu palvel uuris Emor 16–20-aastastelt ka, mille põhjal valik üleüldse kujuneb. Umbes pool vastajatest pidas oluliseks maailmavaadet, veidi alla poole hindas isiku usaldusväärsust.

Võru sai kolmapäeva pärastlõunal vigastada vöötrajal auto alla jäänud naine.

Õnnetus juhtus kell 13.47 Võrus Jüri tänav 39 maja juures, kus 72-aastane mees sõitis Audi A4 Avantiga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 57-aastasele naisele, teatas siseministeerium BNS-ile.

Tuttav toimetas jalakäija Lõuna-Eesti Haiglasse.

Viies liiklusõnnetuses said kokku vigastada kuus inimest

Eesti eri paigus tõi kolmapäev kaasa viis rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada kuus inimest.

Esimene õnnetus juhtus kell 8.20 Tallinnas Õie ja Liiva tänava ristmikul, kus 52-aastane naine sõitis Toyota Corollaga otsa sõidueesõigust omanud Honda Accordile, mida juhtis 47-aastane naine, teatas siseministeerium BNS-ile. Hondas viibinud 13-aastane tüdruk ja seitsmeaastane tüdruk said vigastada ning kiirabi viis nad Tallinna Lastehaiglasse tervisekontrolli.

Teine õnnetus juhtus kell 13.47 Võrus Jüri tänav 39 maja juures, kus 72-aastane mees sõitis Audi A4 Avantiga otsa reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale 57-aastasele naisele. Tuttav toimetas jalakäija Lõuna-Eesti Haiglasse.

Kolmas õnnetus juhtus kell 17.45 Tartus Kreutzwaldi tänav 24 maja juures, kus 30-aastane naine sõitis Jeep Grand Cherokeega tagant otsa ees ülekäiguraja ees peatunud Mitsubishi ASX-ile, mida juhtis 66-aastane mees, ja Audi A6-le, mida juhtis 45-aastane mees. Mitsubishi juht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kella 18.40 ajal Kuressaares Tallinna ja Raudtee tänava ristmikul, kus mopeediga sõitnud 14-aastane poiss kaotas ringristmikule sõites sõiduki üle kontrolli ja kukkus. Kiirabi viis viga saanud poisi Kuressaare haiglasse kontrolli.

Viies õnnetus juhtus kella 20.40 ajal Tartumaal Kambja alevikus Kesk tänav 2a maja juures, kus kukkus mopeediga Keeway sõitnud 41-aastane mees. Mopeedijuht toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kuigi Võru linnavalitsus esitas rahandusministeeriumile taotluse vahetada linnavalitsuse praegune hoone maavalituste likvideerimise järgselt Võru maavalitsuse hoone vastus, siis esialgu vahetust toimuma ei hakka.

Võru linnavalitsus saatis augusti keskel kirja rahandusministeeriumil, milles Võru linnapea Anti Allas taotleb Jüri tänav 12 asuvat Võru maavalitsuse hoonet linnavalitsusele, sest maavalitsuse hoone on parem ja suurem kui linnavalitsuse hoone. Sama kirjaga pakub linnavalitsus riigile vastutasuks linnavolikogu hoonet.

Riigihalduse minister Jaak Aab vastab oma kirjas Võru linnavalitsusele, et maavalitsuse hoone on riigile vajalik ja seal tegutsevad mitmed riigiasutused. Aab möönab, et maavalitsuse tegevuse lõppedes tekib hoonesse mõningane vakants, kuid see ei muuda hoonet mittevajalikuks.

Vakantseks jäävatele pindadele on Aabi sõnul võimalik paigutada teistel aadressidel asuvaid riigiasutusi või Tallinnast välja viidavaid töökohti. Samuti toob minister välja, et kui linnavalitsusel on vaja täiendavaid ruume, siis on võimalik, et linnavalitsusel õnnestub hoones pindu rentida.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sõlmis ehitajatega lepingud 14 uue objekti ehitamiseks, mille raames rajatakse sel ja järgmisel aastal maapiirkondadesse 780 kilomeetrit lairibavõrku.

Rajatavad objektid paiknevad Saare, Pärnu, Ida-Viru, Põlva, Võru ja Valga maakonnas.

"Kuigi kõik objektid on väga olulised ja viivad maapiirkondade elanikele kiire interneti baasvõrku lähemale, siis Saaremaal ja Ida-Virumaal on võrreldes teiste maakondadega seni vähem võrku välja ehitatud. Seega on uued lepingud kindlasti hea uudis eelkõige nende maakondade jaoks," ütles ELASA juht Priit Soom.

Soomi sõnul baasvõrku ehitades lõpptarbijaid ei ühendata, kuid see on oluliseks platvormiks Eestis pead tõstvale initsiatiividele, milliste eesmärk on kiire internet lõpptarbijale koju viia.

Värskete lepingutega kaetud objektid valmivad valdavalt järgmise aasta esimeses pooles.

ELASA asutati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liikmete poolt 2009. aastal. Sihtasutuse eesmärk on ellu viia EstWin projekt, mis tagab kiire interneti baasvõrgu kättesaadavuse maapiirkondades.