Konsultatsioonifirma Fontsese palgauuringust selgub, et kõige kõrgem keskmine palk on Eestis neil töötajatel, kes on sündinud aastate 1979 ja 1984 vahel, kirjutab Postimees.

Uuringus vaadeldud 346 organisatsiooni ja 64 000 ametikoha andmete võrdlusest selgub, et vahemikus 1979. kuni 1984. aasta sündinud meeste keskmine aastapalk on ligi 25 000 eurot ja naistel ligi 17 000 eurot.

Samas näiteks aastal 1960 sündinud meeste keskmine aastapalk on ligi 17 000 eurot ning naistel 12 300 eurot. 1990. aastal sündinud meeste keskmine aastapalk on uuringu kohaselt 18 000 eurot ning naistel 14 100 eurot.

Parimat palka saab uuringu kohaselt 1980. aastal sündinud mees, kes töötab vähemalt osaliselt väliskapitalile kuuluvas ettevõttes, mis asub Tallinnas või Harjumaal ning tegutseb IT-valdkonnas.

Lisaks on kõrgem keskmine palk uuringu kohaselt veel arhitektuuris, IT-arenduses, finantsvaldkonnas, andmeanalüüsis ning toodete ja teenuste arendamise valdkonnas.

Fontese 2017. aasta palgauuringus on 346 organisatsiooni ja ligi 64 000 töökoha palgaandmed. Uuring on Eesti kõige laiaulatuslikum ja seda viiakse iga-aastaselt läbi alates 1995. aastast. Tööd hinnatakse sarnase sisu põhjal tööperedesse ja tööpere sees keerukuse järgi omakorda tasemetesse. Igale tööpere tasemele on omistatud numbriline väärtus, mis arvestab töö tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni, töö keerukust ning vastutust. Numbrilise väärtuse ehk töö suuruse järgi on võimalik võrrelda ka erineva sisuga tööde palgatasemeid.

Valitsus arutab oma neljapäevasel istungil korralduse eelnõu, millega vabastatakse seoses haldusreformiga ametist 13 maavanemat.

Korralduse kohaselt vabastatakse Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maavanemad teenistusest alates 1. jaanuarist 2018.

Uuest aastast lõpeb maavalitsuste tegevus ning seoses sellega ka maavanemate kui asutuste juhtide teenistussuhe, teatas valitsuse pressiesindaja.

Eelnõu esitab riigihalduse minister Jaak Aab.

Valitsuse eelinfos ei ole mainitud Saare maakonna ja Hiiu maavanemat.

Kuigi käesoleva aasta suvi oli üldiselt viljakasvuks hea, siis tavapärasest vihmasema sügise tõttu jääb Eestis osa viljast koristamata.

"2017. aasta suvi oli suhteliselt jahe ja seega nihkus ka teravilja koristusperiood sel aastal paari nädala võrra hilisemaks kui tavapäraselt," ütles maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre BNS-ile.

"Kuigi teraviljasaagid on sel aastal heal tasemel, on koristusperiood olnud sademeterohke, mistõttu on ka viljakoristus aeglane ja kuivatuskulud suured," lisas ta. "Liigniiskusest tingituna jääb osa saagist tõenäoliselt koristamata ja langeb ka koristatud saagi kvaliteet."

"Viimase info põhjal on selle aasta augustis sademete kogusummaks Jõgeva ilmajaama järgi 123 millimeetrit, mida on 33 millimeetrit ehk 37 protsenti enam kui tavapärane sademete hulk mitmeaasta keskmisena, milleks on olnud 90 millimeetrit," rääkis Maidre.

Samas on Eesti olukord parem, kui näiteks Lätis ja Leedus, kus üleujutused on saaki oluliselt kahjustanud. "Lätis ja Leedus on seoses ilmastikuoludega mitmetes omavalitsustes kuulutatud välja erakorraline olukord," ütles maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Kahjude hüvitamiseks on Läti pöördunud taotlusega Euroopa Komisjoni poole, millega on kutsunud ühinema ka Eestit ja Leedut, rääkis Gorban. "Analüüsime hetkel olukorda ning konsulteerime võimalike kahjude osas meie põllumajandussektoriga."

Maanteeameti teatel võivad Lõuna-Eestis olla kruusateed raskelt läbitavad, sest viimasel ajal on sadanud palju vihma.

Viimastel päevadel on Põlva-, Valga- ja Võrumaal sadanud palju vihma ning sellest tulenevate uhtumiste tõttu võivad mõned kruusateed olla raskemini läbitavad, teatas maanteeameti pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. Ühtlasi võib väiksematel kattega teedel esineda truupide juures uhtumisi.

"Kuna kruusateede seisukord on pikaajaliste sadude tõttu halvenenud, paneme liiklejatele südamele, et vastavalt teeoludele tuleb valida õige sõidukiirus ning olla liigeldes tähelepanelik,“ ütles maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt.

Maanteeameti hooldepartnerid tähistavad ja likvideerivad probleemseid kohti, kuid kruusateede hööveldamiseks tuleb ära oodata teepinna tahenemine.

Tähistamata uhtumisi märgates palume sellest teada anda maanteeinfo telefonil 1510.