EESTI UUDISED BNS

Isehakanud looduskaitsjad näitavad Lõuna-Eestis hambaid

Viimastel kuudel on Lõuna-Eesti metsavedajad puutunud kokku isehakanud looduskaitsjatega, kelle tegevus valmistab neile meelehärmi, kirjutab Tartu Postimees.

Raiesmikel on nad mõnel pool kohanud vaenulikke sedeleid, millel on autoriks märgitud "Hallid hundid" ja palkidest avastanud pikki naelu, mis võivad saeveskis mõistagi palju pahandust tekitada. Samuti on teada juhtum, kus tundmatu looduskaitsja takistas oma sõidukiga palgiveoki liiklust ning pildistas veokit.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristi Parro rõhutas, et ettevõtte metsamajandusega tegelevad töötajad on üksikuid silte küll kohanud, kuid suuri probleeme Hallide Huntidega siiski ei ole.

Vastse-Kuuste vallas asuvalt langilt ühe saeveski õuele veetud palkidest avastati hiljaaegu ohtralt värskelt sisse löödud naelu. Kes need naelad lõi, pole teada. Lõuna prefektuuri pressiesindaja Ragne Keisk lisas, et sedasorti korrarikkumise või kahjutekitamise tõttu pole politseisse pöördutud.

Võrumaal asuva suure saetööstuse Toftan varustusjuht Marek Kasuk märkis, et sellise mastaabiga tootmises on metallidetektorid elementaarsed. «Et leida palkidest sõjaaegseid pommikilde või majapidamiste juures kasutatud okastraati,» näitlikustas ta. Kas palkides ka naelu leidub, seda ei ole saeveski tema sõnul otseselt uurinud.

Sama firma palgiostujuht Jaanus Lehes sõnas, et üldjuhul on metsameestele ja saeveskitele teada, millistes piirkondades käisid ilmasõja ajal ägedamad lahingud, ning neist paigust tulnud koormate suhtes ollakse valvsamad. Kui aga sõjast puutumata piirkondadest saabunud koormates võib leida metalli, tekitab see tema sõnul kahtlusi küll. «Päris tühja koha pealt sellised jutud ei teki,» leidis ta.

Vene piirivalve tabas Eestist tulnud info alusel piiririkkuja

Fotod: ANDREI JAVNAŠAN/Võrumaa Teataja

Vene piirivalve tabas möödunud nädalal Võrumaal Eesti kolleegidelt tulnud info alusel piiririkkuja.

30. septembri pealelõunal märkasid Piusa kordoni piirivalvurid liikumist Meremäe vallas Kiislova küla juures ajutise kontrolljoone lähistel. Juhtunust anti otsemaid teada ka Venemaa piirivalvele, kes ebaseaduslikult piiri ületanud isiku kinni pidasid, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile.

Järgmisel päeval andis Venemaa Föderatsiooni piirivalve ebaseaduslikult piiri ületanud 55-aastase Eesti kodaniku üle Piusa kordoni piirivalvuritele. Piirivalvurid toimetasid piiririkkuja Piusa kordonisse, kus tema suhtes alustati väärteomenetlust.

September oli pisut soojem aga märksa sajusem kui keskmine

Lõppenud september oli paljuaastasest keskmisest pisut soojem, aga samas märksa vihmasem kui eelnevate aastate keskmine.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli septembris 12,4 kraadi, mis on 0,9 kraadi normist kõrgem. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 22,2 kraadi ja see registreeriti 10. septembril Võrus ning miinimumiks mõõdeti -0,5 kraadi 29. septembril Kuusikul.

Eesti keskmine sajuhulk oli septembris 88 millimeetrit, mis on 137 protsenti normist, kuna paljuaastane keskmine 64 millimeetrit. Alates 1961. aastast on see sadude rohkuselt 14. tulemus. Väga sajune oli september enamuses kohtades Eestimaal. Mõnel pool tuli kuu jooksul vihmavett enam kui kaks kuu sajunormi, vaid Loode-Eestis jäid kuu sajusummad alla normi või normi lähedale. Septembri kahel esimesel kolmandikul olid sademeteta vaid üksikud päevad. Alates 23. septembrist kuu lõpuni püsis ilm sademeteta.

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 12. septembril Kihnus 33 millimeetrit. Septembris sadaski kõige enam Kihnus - 136,4 millimeetrit, mis on 220 protsenti normist.

Eesti keskmisena oli päikesepaistet 131,6 tundi, mis on 89 protsenti normist, paljuaastane keskmine 148 tundi päikesepaistet septembris.

Oktoobris makstakse esmakordselt üksi elava pensionäri toetust

Võrumaa Teataja

Tänavu oktoobrist hakatakse esmakordselt välja maksma üksi elava pensionäri toetust summas 115 eurot. Toetuse kehtestamise aegse peaministri Taavi Rõivase sõnul otsustas valitsus toetuse luua, sest üksi jäädes on eakatel raskem toime tulla. "Üksi elavate pensionäride toimetulek on raskem, kuna püsikulud nagu näiteks kommunaalmaksed on vaja üksi kanda," selgitas Rõivas ja lisas, et kohalikud omavalitsused võiksid riigi toetusele omalt poolt sama palju lisaks maksta.

Rõivase sõnul võiks üksi elava pensionäri toetust käsitleda kui pilootprojekti, mille ligi 10 miljoni suurusele eelarvele võiks õnnestumise korral lisa eraldada.

Üksi elava pensionäri toetust hakkavad alates tänavu oktoobrist saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on sel aastal alla 470 euro. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september 2017 kohta.

Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobris. Sotsiaalkindlustusamet määrab toetuse pärast andmete kontrollimist, mis tähendab, et pensionär ei pea toetust ise taotlema.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

President külastab Võrumaad

Fotod: ANDREI JAVNAŠAN/Võrumaa Teataja

President Kersti Kaljulaid on esmaspäeval ringsõidul Võrumaal, kus annab ettevõtlusteemalise loengu gümnasistidele, kohtub keelelaagris olevate noortega ning külastab Kuperjanovi jalaväepataljoni.

Riigipea Võrumaa ringsõit algab Võru gümnaasiumis, kus ettevõtlusnädala avasündmusena peab ta ettevõtluse ja ettevõtlikkuse teemalise loengu gümnasistidele, edastas presidendi kantselei. Seejärel kohtub riigipea venekeelsetest peredest pärit noortega, kes on Võrumaa peredes MTÜ Veeda Vaheaeg Võrumaal ja Integratsiooni Sihtasutuse poolt korraldatud keelelaagris.

Päeva teises poole veedab president Taara kaitseväelinnakus, kus tutvub 2. jalaväebrigaadi arengu, varustuse ja relvastusega ning kohtub kaitseväelastega.

Alates pühapäevast ei tohi vanglates enam keegi suitsetada

Alates pühapäevast ei tohi Eesti vanglates enam suitsetada – keeld kehtib seejuures nii vangidele kui ka kõigile teistele vanglas viibijatele.

Seni on vanglates olnud lubatud suitsetada ainult jalutamisalal, ja sedagi kuni kolm sigaretti päevas. Uue korra järgi on keelatud vanglasse tuua suitsetatavaid tubakatooteid, teatas justiitsministeerium.

Täielik suitsetamiskeeld kehtib paljudes riikides. Näiteks on suitsetamine olnud aastaid täiesti keelatud osades Inglismaa vanglates, USA föderaalvanglates ja paljudes osariikide vanglates. Täielik suitsetamiskeeld kehtib nii Kanada föderaalvanglates, Austraalias ja Uus-Meremaal. Olulisi piiranguid vanglas suitsetamisele on ka paljudes Euroopa liidu riikides.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD