EESTI UUDISED BNS

Ajateenistusse asus 1138 kutsealust

Kuperjanovi jalaväepataljon

Aasta viimase kutsumisega sai kaitsevägi väljaõppele 1138 uut kutsealust, kelle seas oli ka seitse neidu.

Üle 600 noormehe alustas väljaõpet 1. jalaväebrigaadis ning pea 380 kutsealust suundus 2. jalaväebrigaadi, edastas kaitseressursside amet.

Kaitseressursside ameti peadirektor Margus Pae sõnas, et vabatahtlikuna asus seekord oma kohustust riigi ees täitma 40,2 protsenti noormehi. Vabatahtlikeks loetakse need noormehed, kes kaitseressursside ameti kutset ära ootamata avaldavad ise soovi ajateenistusse tulla.

Pae tõi esile, et  vabatahtlikult teenistusse astunute osakaal on tänavu viimaste aastate suurim. "Tunnustan nende noorte otsusekindlust ja küpsust. Ajateenistusest saavad nad hulgaliselt uusi teadmisi ja oskusi ning meeskonnatöö kogemusi. Kohustus täidetud, on neil seejärel hõlbus planeerida oma õpinguid, edasist elu ja karjääri. Mida rohkem vabatahtlikke, seda edukam ja motiveeritum väljaõpe. Need noored on ka järgmise aasta õppekogunemise Siil põhijõud," sõnas Pae.

Valdav osa ajateenistust alustanud noortest on põhi- ja keskharidusega ja neist saavad kaheksakuulise väljaõppe järel väeosade reakoosseisu liikmed. Välisriikidest saabunud kutsealuseid oli selles kutsumises 16, neist enim lähiriigist Soomest.

Aastat tervikuna kokku võttes asus tänavu ajateenistusse 3430 noort, nende seas vabatahtlikuna 34 neidu.

Järgmine kord kutsub kaitseressursside amet noormehi ja neide ajateenistusse 2018. aasta esimesel nädalal.

Politsei: seenelise varustus peaks võimaldama ööseks metsa jääda

Pilt on illustratiivne FOTO: pixabay

Politsei soovitab metsa seenele minnes lähtuda põhimõttest ja eeldusest, et metsa tuleb ööseks jääda, sest see aitab paremini hinnata, mida kaasa võtta.

"Teavitage alati lähedasi, naabreid kuhu plaanite minna ja millal tagasi tulla," teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja reedel BNS-ile. "Riietuge vastavalt ilmastikule ning kandke võimalikult erksavärvilisi riideid, võtke kaasa laetud akuga mobiiltelefon ning pange see suletavasse taskusse või nööriga kaela, kust see kaduma ei lähe. Võtke kaasa pisut sööki, jooki, taskulamp ja tikud. Kui kasutate ravimeid, võtke kaasa ravimid."

Metsa eksides peaks kutsuma abi telefonil 112. "Abi kutsumiseks ei pea olema kõneaega, sest hädaabinumbrile helistamine on tasuta," sõnas pressiesindaja. "Kui telefon näitab, et levi ei ole, eemaldage telefonist SIM kaart. Sellisel juhul otsib telefon lähimat kõneoperaatorit."

"Kui olete väsinud või ei tunne ennast hästi, ärge liikuge metsas pikemalt ringi," rääkis ta. "Istuge lagedamale alale, siis on ka otsijatel teid kergem leida Püüdke leida metsas kindel suund ja liikuge selle järgi. Kindlat suunda hoides jõuate kas asustuseni või inimtekkeliste rajatisteni, kust saate täiendavat abi või kust on teid lihtsam leida."

Ajateenijate toiduraha päevamäär tõuseb kahe euro võrra

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Kaitseminister Jüri Luik allkirjastas määrused, millega ajateenijate toiduraha päevamäär tõuseb 5,55 eurolt 7,55-le ning kaitseväelaste välitoitlustuse päevaraha suureneb umbes kolmandiku võrra.

Luige sõnul peituvad peamised põhjused toiduraha suurendamiseks toiduainete kallinemises ning eesmärgis tagada kaitseväelastele kvaliteetne, mitmekülgne ja tänapäevane toitlustus, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja reedel BNS-ile.

"Päevamäärad kehtestati viis aastat tagasi. Tänaseks on muutunud nii toiduainete hinnad kui ka toitlustamise põhimõtted. Seetõttu peame kaitseväelaste toitlustamist kaasajastama," sõnas Luik.

Välitoitlustuse - mida saavad lisaks ajateenijatele ka tegevväelased ja reservväelased - toitlustamise päevaraha määra tõstetakse 35 protsendilt 70-le.

Kaitsevägi on üle minemas lahtiselt toidult toitlustustooraine pakkidele, millest valmistatakse sööki õues väliköökides. Eelpakendatud jao toidupakid on kallid, kuid säilivad kauem ning on ühtselt jaotatavad kõikidele kaitseväe teenistujatele.

Tõusnud on ka väliõppusel sisseostetava toitlustusteenuse hinnad.

Kaitseväeteenistuse seaduse alusel muutuvad määrused „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ ja „Tegevväelase toitlustuse tingimused ulatus, kord ja maksumus“.

Määruseid hakatakse rakendama tagasiulatuvalt alates tänavu 25. septembrist.

Muudatusega kaasnevad täiendavad kulud summas 0,3 miljonit eurot aastas on planeeritud kaitseväe eelarvesse.

Coop Lõuna-Eesti poode piirikaubandusest hoolimata sulgeda ei plaani

Coop pangakaardid   Janika Ritson

Coop kauplusteketil Lõuna-Eesti väikepoodide sulgemisplaane tulenevalt piirikaubandusest ei ole.

"Lõuna-Eesti kauplustel läheb hetkel stabiilselt ja ühtegi sulgemisotsust tehtud ei ole," märkis Coop Eesti Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido BNS-ile.

Piirikaubanduse tõttu sulges Coop suvel Leevi, Ruusa ja Linte väikekauplused. Septembris sulges ettevõte Kõrkvere kaupluse Saaremaal.

Mobiilioperaatorid: septembris kasvas huvi mobiili-ID vastu

Eesti mobiiloperaatorite andmetel kasvas septembris tulenevalt ID-kaardi võimalikust turvariskist nõudlus mobiili-ID vastu.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul kasvas inimeste huvi mobiili-ID vastu seoses ID-kaartide võimaliku turvariskiga märgatavalt. "Tele2-s kasvas septembris mobiil-ID taotluste arv ligi kaks korda ning kokku oleme sellel perioodil vormistanud 1550 mobiili-ID taotlust," lausus Aron BNS-ile. Seejuures märkis Aron, et suurem huvi jäi pigem septembri algusesse.

"Klientide huvi mobiil-ID teenusega liitumise vastu püsib kõrge septembrikuust alates ning varasemaga võrreldes tehakse liitumisi kaks korda enam," ütles Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski BNS-ile.

Telia meediasuhete juht Raigo Neudorfi sõnul suhtusid inimesed ID-kaardi võimalikku turvariski rahulikult ning massilist Mobiil-ID vormistamist ei toimunud. "Lühiajaliselt kasvas mobiili-ID vormistamiste hulk Telia esindustes tavapärasega võrreldes küll 2–3-kordseks, kuid õige pea olukord normaliseerus," märkis Neudorf. Septembris vormistati Telias tema sõnul ligikaudu 4000 mobiili-ID taotlust.

Nii Tele2 kui ka Telia esindajad märkisd, et e-valimised ei ole endaga huvi mobiili-ID vormistamise vastu kaasa toonud.

Leht: piiri valmimine lükkub edasi

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Moodne piir Venemaaga pidi esialgsete plaanide järgi valmima järgmisel või hiljemalt 2019. aastal, kuid praegu on valmis vaid paar lühikest katselõiku, kirjutab Postimees.

Mullu novembris ütles tollane siseminister Hanno Pevkur, et valitsus on seadnud eesmärgi ehitada piiritaristu välja Eesti 100. sünnipäevaks ehk järgmise aasta lõpuks.

Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm aga ütles, et selliseid lubadusi pole vast keegi julgenud anda, et piir valmib tuleval aastal. Tema sõnul räägitakse nüüd piiri valmimisest 2020. aastal.

Kagupiiri 136 kilomeetrisest lõigust on praegu osaliselt valmis kaks 1,6. kilomeetri pikkust katselõiku.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD