Ratas arutas Võrumaal tervishoiu ja ettevõtluse arenguvõimalusi
Peaminister Jüri Ratas viibis kolmapäeval ringreisil Võru maakonnas, kus kohtus Lõuna-Eesti Haigla juhtidega, külastas puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskust Tsenter ning kohalikku ettevõtet Barrus AS-i.
Kohtumisel Lõuna-Eesti haigla juhtidega oli kõne all nii tervishoiu rahastamine, arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet kui haiglate seisukohast oluline ületöö tasustamise aspekt. „Aastaid lahendamata kitsaskohad tervishoiu valdkonnas tähendasid selgelt, et vana süsteemiga enam edasi minna ei ole võimalik,“ sõnas Ratas. „Valitsus võttis siinkohal vastu väga olulise ja märgilise otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ning suunata tervishoidu lisaraha.“
Valitsuse otsusega on järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks lisandumas kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. „Põhieesmärk on ainult üks – vähendada arstijärjekordade pikkust ning et arstiabi oleks kättesaadavam ja kiirem igale eestlasele. Usun, et valitsus on tervishoiu rahastamise reformiga astunud suure sammu selles suunas,“ lisas peaminister.
Pärastlõunal väisas peaminister kompetentsikeskust Tsenter, mis aitab puidutöötlemise ja mööblitööstuse ettevõtetel muutuda konkurentsivõimelisemaks. Peaministri sõnul on Eesti ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks, aga veelgi enam parandamiseks, vaja järgnevatel aastatel teha olulisi investeeringuid tööstuse kaasajastamisse. „Kompetentsikeskuse töö aitamaks firmadel juhtida tootearendust, juurutada digitaalseid lahendusi ning seeläbi saavutada kõrgem lisandväärtus, on siinkohal märkimisväärne,“ lausus Ratas.
Lisaks külastas peaminister Ratas ringsõidul puidutöötlemisega tegelevat Barrus AS-i, kus firma esindajad tutvustasid ettevõtte tegevust, tootmiskomplekse ning tulevikuplaane. Kohtumisel arutleti võimalusi, kuidas riik saaks soosida ettevõtlusaktiivsust maapiirkondades. Ehkki suurimaks väljakutseks on endiselt tööjõuprobleem, võib peaministri sõnul ettevõtlust toetavaks mehhanismiks olla ka atraktiivse elukeskkonna pakkumine. „Riigi investeeringud infrastruktuuri, haridusvõrgu kaasajastamine ja arendamine ning transpordiühenduste olemasolu eest hoolitsemine, olgu see siis dotatsioonidega bussi- või rongiliiklusesse aitavad tagada, et ükski Võrumaa inimene ei peaks parema elujärje saamiseks kolima Tallinna,“ lausus Ratas.
