Järgmistel aastatel pääseb aega teenima varasemast märksa enam naisi ning kaitsevägi avab naistele ajateenistuseks kõik väeosad.

Kaitseminister Jüri Luik allkirjastas määruse eelnõu, millega järgmistel aastatel pääseb aega teenima varasemast märksa enam naisi, edastas kaitseministeerium. Luige sõnul suurendatakse eelnõuga ajateenistusse tulevate naiste hulka, sest vabatahtlikena on neil senisest suuremad võimalused valida endale sobiv väeosa. „Eesmärk on laiendada võimalusi naiste kaasamiseks kaitseväeteenistusse ning võimaldada neil ajateenistus läbida samades struktuuriüksustes, mis meessoost kutsealustel,“ ütles Luik.

Tuleval aastal saavad ajateenistusse asuda kuni 108 naist.

Maksimaalselt on võimalik ülejärgmisel aastal naisi ajateenistusse võtta 1. jalaväebrigaadi 39, 2. jalaväebrigaadi 29, luurekeskusesse kaks, mereväe laevastikku neli, staabi- ja sidepataljoni seitse, sõjaväepolitseisse 15 ning toetuse väejuhatusse 12.

Alates 2013. aastast, mil ajateenistus naistele võimalikuks sai, on aega teenivate naiste arv kahekordistunud – 2013. aastal oli neid 15 ning 2016. aastal 33. Käesoleval aastal saavad aega teenida kuni 91 naist ning teenistusse on asunud neid 27.

Juhul, kui 2019. aastal soovivad kaitseväe kohustuse võtta enam 108 naist, võimaldatakse töökorralduslike meetmetega ajateenistusse asuda ka planeeritust suuremal hulgal.

Ülejärgmisel aastal planeeritav kutsealuste arv on 3200.

Tulevast aastast rakenduv maakonnaliinide tasuta sõidu õigus eeldab tulevikus validaatori kasutamist, kuid tasuta sõidu õiguse saavad kõik inimesed, sõltumata nende elukohast.

Tasuta sõiduõigus hakkab tulevast aasta juulist kehtima ainult avaliku teenindamise lepingute alusel teostatavate maakonna- ja naabermaakonda ühendavatel bussiliinidel, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Mihkel Loide BNS-ile. "Rongides ning kommertsliini bussides tasuta sõiduõigus ei laiene."

"Tasuta sõidu õigus laieneb kõigile sõitjatele sõltumata sissekirjutusest, kodakondsusest ja nii edasi," märkis Loide, lisades, et siiski peavad inimesed oma sõiduõiguse bussi sisenemisel nii-öelda valideerima.

Valitsus on tuleva aasta eelarves ette näinud bussiliinide dotatsiooni kasv 21,9 miljonilt eurolt 34,8 miljoni eurole, et tagada reisijatele tasuta sõit maakonnaliinidel, mis rakendub tuleva aasta esimesest juulist.

Tänavuse ettevõtlusnädala sümboolseks avasündmuseks on “Ettevõtlikkus kooli” programmi raames toimuv presidendi Kersti Kaljulaidi külaskäik Võru Gümnaasiumisse ja ettevõtlusteemaline loeng noortele esmaspäeval, 2. oktoobril.

Avaürituse toimumiskoha valik on sümboolne - ettevõtlikkus on üks Võru Gümnaasiumi põhiväärtustest. Seda kinnitavad ka 25 õpilasfirmat, mis esimese kahe õppeaastaga koolis loodud sai. Ka alanud õppeaastal on plaanis kooli 11. klassi õpilastega luua umbes 15 õpilasfirmat ning oktoober ongi just ideede genereerimise ja loomeperiood.  Võru Gümnaasiumis alguse saanud eduloo tõttu on nüüd Võrumaa kerkinud maakonnaks, kus on kõige rohkem õpilasfirmasid elaniku kohta, märkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

Lisaks president Kaljulaidi visiidile Võru Gümnaasiumisse külastab järgmisel nädalal üle Eesti põhikoole, gümnaasiume ja kutsekooli sadakond ettevõtjat ja tippjuhti, et ühe koolitunni jooksul rääkida oma lugu ja innustada noori ettevõtlikkusele.

Esmaspäeval kell 11.50 algavast president Kaljulaidi kohtumisest Võru Gümnaasiumi õpilastega ja ettevõtlusteemalisest arutelust teeb otseülekande veebiportaal Delfi.ee ning see on kogu nädala jooksul Delfis ka järelvaadatav.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Maakondlike Arenduskeskuste eestvedamisel 2.-8. oktoobrini toimuva üle-eestilise ettevõtlusnädala fookus on tänavu noortel, keda innustatakse oma ettevõtet looma. Mitmete ürituste ja koolitustega selgitatakse noortele, et ettevõtjaks hakkamine on kaalumist väärt karjäärivalik ja atraktiivne alternatiiv oma edasise tööelu planeerimisel. 

Ligi 300 ettevõtlusnädala tegevust ja sündmust leiavad aset kõikides Eesti maakondades. 

“Ettevõtlikkus kooli” on algatus, mis viib kokku ettevõtjad ja koolinoored. Ettevõtlusnädala jooksul külastavad paljud ettevõtjad ja tippjuhid põhikoole, gümnaasiume ning kutsekoole, et ühe koolitunni jooksul rääkida oma lugu ja innustada noori ettevõtlikkusele. 2016. aastal külastas 123 ettevõtjat 107 kooli. 2015. aastal külastas 71 ettevõtjat 61 kooli, jagades oma lugu ligi 3000 noorega.

Ettevõtlusnädala toimumist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) eestvedamisel on välja töötatud tarkvara, mille abil saab turvariskiga ID-kaartide, elamisloa ja digi-ID elektroonilist osa uuendada alates novembrist.

"Praegu testime rakendust ning oleme andnud testkaardid ka pankadele, et nad saaksid proovida selle sobivust e-teenuste kasutamiseks. Uus tarkvara võimaldab inimestel kodust lahkumata oma ID-kaardi sertifikaadid ära uuendada ning kui kõik läheb plaani järgi, algab sertifikaatide uuendamise protsess selle aasta novembrist," ütles riigi infosüsteemi ameti e-ID valdkonna juht ning töögrupi vedaja Margus Arm.

ID-kaardi sertifikaate saab oma kodu- või tööarvutist kauguuendada kahe kuu jooksul ehk kuni detsembri lõpuni. Uuendamiseks tuleb arvutisse laadida alla ID-kaardi tarkvara uus versioon ja järgida ekraanil olevaid juhiseid. Jaanuarist kuni märtsi lõpuni saab sertifikaate uuendada vaid politsei- ja piirivalveameti teenindustes. Alates aprillist tühistatakse kõik turvanõrkust omavate kaartide sertifikaadid, mis on jäänud selleks ajaks uuendamata.

"Teeme juba praegu ettevalmistusi, et novembrist alates politsei- ja piirivalveameti teeninduste lahtiolekuaegu pikendada nii õhtuti kui ka nädalavahetusel ning selleks perioodiks avada täiendavaid teeninduskohti. Kõige mugavam on kauguuendus juhendmaterjali järgi ise ära teha, kuid oleme valmis teenindustes kohapeal täiendavate jõududega aitama ja nõu andma," ütles politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik.

Sertifikaatide uuendamisega tuleb kindlasti kiirustada neil, kellel ei ole mobiil-ID-d, ent kasutavad ID-kaarti regulaarselt e-teenustesse sisenemiseks. "Novembri alguses, kui kauguuendamise protsess käivitub, piirame uuendamata ID-kaartide kasutusvõimalusi. See tähendab, et ID-kaarti ei saa enne digitaalselt kasutada, kui selle sertifikaadid on uuendatud. Selleks, et e-teenuste kasutamine sujuks novembri alguses tõrgeteta, soovitan aktiivsetel kasutajatel endale oktoobri jooksul mobiil-ID võtta. Arvestades uuendamist vajavate kaartide hulka ning tehnilisi piiranguid, võib esimestel päevadel uuendamise koormus olla väga suur," märkis Arm.

Inimesed, kes ei kasuta ID-kaarti elektrooniliselt, ei pea tingimata sertifikaate uuendama, sest kaart kui isikut tõendav dokument kehtib sellel märgitud kuupäevani. Ka ei puuduta sertifikaatide uuendamine neid, kelle ID-kaart on väljastatud enne 2014. aasta oktoobrit.

RIA peadirektor Taimar Peterkop ütles, et Eesti ID-kaart ja selle digitaalsed lahendused on jätkuvalt turvalised, ent turvalisuse säilitamiseks tuleb teha pingutusi. "Täna ei ole teateid ühestki digitaalse identiteedi vargusest, ent me ei jää seda ootama, vaid teeme kõik selleks, et oht võimalikult kiiresti likvideerida."

ID-kaardi sertifikaatide uuendamise käivitamisest ning konkreetsetest juhistest annab RIA teada enne tarkvara avalikustamist hiljemalt oktoobri lõpus või novembri alguses.

30. augustil informeeris rahvusvaheline teadlaste grupp riigi infosüsteemi ametit, et nad avastasid turvariski, mis mõjutab Eestis alates 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte ja sealhulgas e-residentidele väljastatud kaarte, ehk kokku ligi 750 000 kaarti. Enne 2014. aasta 16. oktoobrit väljastatud ID-kaartidel oli kasutusel teine kiip ning neid see risk ei mõjuta. Samuti ei puuduta antud turvarisk mobiil-ID-d.