Naiste tugikeskused jätkavad koos riigiga ühise teenuse arendamist

Sotsiaalkindlustusamet ja naiste tugikeskused jätkavad ühiselt riikliku teenuse arendamist, lepiti kokku sel nädalal toimunud koostöökohtumisel tugikeskuste esindajatega – järgmise suurema sammuna saab sotsiaalministeerium juba konkreetsed ettepanekud teenuse rahastamise kohta.

„Kuigi naiste tugikeskuste rahastamine on aasta-aastalt kasvanud ning tänavu õnnestus läbirääkimiste käigus varjupaikade eelarvet järgmiseks aastaks suurendada neljandiku võrra, on selge, et teenuse rahastamine tuleb üle vaadata. Jätkame tugikeskustega koostöös rahaliste vajaduste analüüsi, et esitada siis ministeeriumile juba väga konkreetsed ettepanekud,“ selgitas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juhi Olle Selliov, kelle sõnul on ameti eestvedamisel alates tänavu aprillist toimunud tõsised arendustöökohtumised enamike naiste varjupaikade esindajatega.

„Eesmärke on kaks – luua läbipaistev, efektiivsem ning paindlikumalt korraldatud teenussüsteem, mida saab rakendada 2019. aasta algusest, ning töötada teenuse osutamiseks välja ühtne praktika, mida saame arvesse võtta juba järgmisel sügisel väljakuulutatavas hankes,“ märkis Selliov.

Sotsiaalkindlustusamet korraldab oktoobris riigihanke, et leida teenuseosutajaid üheks aastaks Jõgevamaale, Järvamaale, Läänemaale-Hiiumaale, Lääne-Virumaale, Põlvamaale, Raplamaale, Saaremaaleo, Valgamaale, Viljandimaale ja Võrumaale.

Naiste tugikeskuste teenuse osutamise kogueelarve uuel aastal on 770 000 eurot ehk 150 000 euro võrra enam kui 2017. aastal, millest hankesse suunatakse 453 148 eurot. Ülejäänud osaga eelarvest rahastatakse olemasolevaid lepinguid.

Teenuse arendamises osalevad nii riikliku naiste tugikeskuseteenuse osutajad kui ka sõltumatute tugikeskuste esindajad, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja lastekaitsespetsialistid, kohalike omavalitsuste teenuseosutajad ja teised eksperdid partnerorganisatsioonidest. Teenust arendatakse teenusedisaini meetodil sotsiaalteenuste disainimisega tegeleva Triin Vana juhtimisel.

Ohvriabi seaduse järgi sisaldab naiste tugikeskuse liitteenus vajadusel turvalist majutust, esmast kriisinõustamist ja juhtumipõhist nõustamist. Vajaduse korral ka psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat, juriidilist nõustamist ja ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamist ning esmast nõustamist.