Hea valimistava valvurite viimane tegutsemisnädal tõi kaasa rekordarvu rikkumisi, millest kõige räigemaks hindasid valvurid häälte ostmise.

Häälte ostmine pole keelatud mitte üksnes hea valimistavaga, vaid ka seadusega. Paljusid kandidaate see aga ei takista, mistõttu jõudis valimiste valvuriteni vahetult enne valimispäeva rohkelt viiteid olukordadest, kus kodanikele pakuti hääletamise eest mõnda hüvist või lihtsalt raha otse kätte. Eriti paistis silma Paldiski valimisliit Hea Tahe, mille kandidaadi Valentina Pivovarova poolt hääletamise eest olla pakutud kuni 100 eurot.

Abilinnapea Elena Villmann olla aga kaebuse kohaselt käinud mööda kohaliku sissekirjutusega õpetajaid, viies neile 30-euroseid kinkekaarte. Üks Reformierakonna kandidaat pakkuvat pensionäridele hääle eest 40 eurot, Lääne-Virumaa kandidaat seevastu kostitavat hoopis õllega. Et tunnistajad pelgavad oma näo ja konkreetsete nimedega rääkida, on suurt osa valvuriteni jõudnud olukordadest keeruline tõestada, kuid üksnes kaebuste rohkus näitab, kuhu on kandidaadid valmis langema, et valituks saada.

"Võiks ju arvata, et iga valimistsükliga muutub kampaania sisukamaks ja valimisvõitlus demokraatlikumaks. Tuhkagi! Valijate mõjutamise meetodeid vaadates oleme justkui eelmisesse sajandisse tagasi jõudnud. Ma ootaks mingitki reaktsiooni kohalike parteikaaslaste tegutsemisele erakondade keskkontoritelt. Ja see peaks olema üks korralik keretäis, mitte pea liiva alla peitmine. Mõtteviis, et kuniks pole vahele jäänud, pole süüdi, sobib kriminaalidele, mitte demokraatliku riigi poliitikutele," ütles Jüri Nikolajev äraspidisel autahvlil esimese koha pälvinud juhtumite kohta.

Teise koha pälvisid õpilaste kohustuslikud ekskursioonid Narva Vee juurde. Avalikkuse ette jõudis tänu õiguskantsleri märguandele seik Narva linnast, kus kooliõpilasi viidi busside kaupa ekskursioonile ettevõttesse Narva Vesi. Olukorra teeb valimisvalvurite sõnul markantseks see, et neid ekskursioone viis kohapeal läbi ettevõtte juht – valimistel kandideeriv volikogu liige Aleksei Voronov. Lisaks seati ekskursioonid väidetavalt linnavalitsuse survel teadlikult just aktiivsesse kampaaniaperioodi.

"Olukord, kus linnavalitsusest on ülevalt alla antud korraldus tuua õpilased aktiivse valimiskampaania ajal kuulama mitte mõnda eksperti, vaid linnavolikogu liiget, on selge hea valimistava rikkumine. On oldud ettevaatamatud ning kasutatud ära haridusasutuse võimu õpilaste üle ning linna võimu haridusasutuste üle," kommenteeris Anna Karolin.

Kolmanda koha sai töötajate survestamine haiglates. Mitu sarnast ja tõsist süüdistust jõudis valvuriteni haiglate juhtivtöötajate kampaaniavõtete kohta. Pärnu haigla juht Urmas Sule kutsus väidetavalt igas osakonnas kokku koosoleku, et teha seal poliitilist reklaami ja jagada kampaaniameeneid. Narva haigla juht Olev Silland aga käis haigla arste läbi nimekirjaga, kuhu palus allkirju neilt, kes tema poolt hääletavad.

"Iga tööandja ja juht peab arvestama, et asutuse koosolekule on töötaja toonud töö. Kui koosoleku osaks saab poliitiline reklaam, on töötajal alluvussuhte tõttu raske sellest ära öelda ja seetõttu on ta tõenäoliselt sunnitud kuulama. Eraldi küsimus on, kuidas töötaja mõtleb enda tööalasest turvalisusest, kui hääletab teisiti või väljendab arutelul näiteks oma skeptitsismi," selgitas Karolin.

Neljanda koha sai kooli infokanalite kasutamine valimiskampaaniaks. Koolides  toimuv on olnud sel aastal kõrgendatud tähelepanu all ning valvuriteni on jõudnud rohkelt erinevaid kaebusi selle kohta, kuidas koolitöötajatest kandidaadid oma ametipositsiooni kuritarvitavad. Viimasel nädalal otsustas näiteks Lähte ühisgümnaasiumi Facebooki gruppi haldav juhtivtöötaja Anneli Kumar postitada sinna oma valimisinfo – ja seda kooli nime alt. Sammu võrra kaugemale läks Narva Soldino gümnaasiumi direktor Ljubov Fomina, kes saatis lapsevanematele e-kooli kaudu loetelu oma saavutustest ja kutsus neid ühtlasi enda poolt hääletama.

"Soldino gümnaasiumist on see valimisperioodi vältel kolmas rikkumine, kus direktor või direktrissi asetäitja oma positsiooni kuritarvitab ning kooli avalikes võrgustikes oma kandidatuuri levitab," võttis kokku Heliis Nemsitsveridze.

Viienda koha pälvis Konguta vallavalitsuse tänuüritus vallarahvale. Kampaaniaperioodi vältel on valvuritele laekunud rohkelt viiteid üritustele, kus avaliku ehk maksumaksja taskust tulnud raha kasutust teavituseks või muul sarnasel eesmärgil on võimatu eristada kandideerivate isikute valimiskampaaniast. Eriti täpselt enne valimispäeva rihtis sellise ürituse Konguta vallavalitsus, kes korraldas reede õhtul tänuürituse Konguta vallarahvale – programm sisaldas vallavanema pidulikku vastuvõttu ja ansambel Kõrsikute kontserti.

"Valla tänuüritus ja tervelt kaks päeva enne valimisi. Avalik võim peab enda korralduses olema ettevaatlik ja läbi mõtlema oma tegevuse mõju vallale ning muuhulgas ka valimiskampaaniale. Siin on kas tegemist ettevaatamatuse või lihtsalt selge katsega teha viimase hetke kampaaniat," kommenteeris Karolin.

Pühapäeval heisatakse valimispäeva puhul Eesti lipud.

Pühapäeval on kohalike omavalitsuste volikogude valimiste päeva puhul Eestis lipupäev, teatas riigikantselei. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Valimispäeval on Eesti lipp heisatud ka valimisjaoskondade hoonetele.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Möödunud ööpäeval ei juhtunud Eestis ühtegi rasket liiklusõnnetust.

Siseministeeriumi andmetel on tänavu olnud juba 12 sellist päeva, kui politseinikud pole pidanud tegelema raskete liiklusavariidega. Esimene selline päev oli 1. jaanuar, teine 14. jaanuar, kolmas 7. veebruar, neljas 12. veebruar, viies 2. märtsil ja kuues 14. märtsil. Seitsmes avariivaba päev oli 26. aprillil, kaheksas 7. mail, üheksas 10. mail, kümnes 16. juunil, üheteistkümnes 26. juunil ning kaheteistkümnes 13. oktoobril.

Mullu oli selliseid päevi 19, kui liiklusavariides ei saanud viga ühtegi inimest.

Päästeamet korraldab laupäeval enam kui 60 päästekomandos avatud uste päeva, kuhu on oodatud pere turvalisusele mõtlevad pereemad.

14. oktoober on mitmel pool maailmas tuntud kui Home Fire Drill Day, kuid Eestis ei ole veel harjutud perega rääkima, kuidas peaks õnnetuse korral käituma, teatas päästeameti pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Näiteks tuleks arutada, kus on pere kogunemiskoht väljaspool maja, juhul kui on vaja majast lahkuda.

Päästjad arutavad emadega kodule evakuatsiooniskeemi joonistamise üle, samuti räägitakse, kuidas peavad pereliikmed põlengu korral käituma. Jutuks tulevad asjad, mida mida peaks köögis kindlasti käe sisse harjutama ja meelde jätma, samuti teemad, kuidas saaks pere majast kiirelt väljuda ja ellu jääda.

Päästjad tutvustavad ka komando igapäevaelu ning näitavad päästetehnikat ja -varustust. Päev kannab pealkirja "Emad päästekomandodes".