EESTI UUDISED BNS

Tänavusel jahihooajal on lubatud küttida 74 hunti

Võrumaa Teataja

Keskkonnaagentuur määras tänavuseks jahihooajaks huntide küttimislimiidiks Eestis kokku 74 hunti, keda tohib laskma hakata alates 1. novembrist.

Enim anti küttimislube Raplamaale, kus võib lasta 11 hunti, Võrumaal tohib lasta kaheksa ning Järva- ja Pärnumaal kummaski seitse looma.  Mujal tohib hunte lasta vähem. Küttimise jaotuse aluseks on teadaolevate ja oletatavate pesakondade olemasolu ning kahjustuste levik. Kui küttimisettepaneku koostamise ja jahihooaja alguse vahel kütitakse hunte väljaspool jahiaega erilubade alusel, lahutatakse need isendid vastava maakonna või ohjamisala kvoodist maha.

Eelmisel jahihooajal oli küttimismaht mõnevõrra suurem. Eestis kütiti kokku 114 hunti 117 lubatud isendist. Mandri-Eestis kütiti kokku 108 hunti, mis on 20 isendi võrra enam kui 2015. aastal. Selleks aastaks prognoosis keskkonnaagentuur aga hundi arvukuse 15‒20-protsendilist langust, eelkõige Kesk-Eesti maakondades.

Samuti on hundi tekitatud kahjustuste hulk sel aastal eelnevatest aastatest suurem, kuid silma jääb erakordselt suur erinevus maakondade lõikes: kui oktoobri alguse seisuga oli tänavu hundi poolt murtud lambaid viimase nelja aasta lõikes enim Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal, siis kahjustused puudusid sootuks Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal ning olid väga väikesed ka Lääne-Virumaal ja Põlvamaal.  

Lisaks on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks kärntõbi. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastal oli see olnud kõrge olnud juba kaks aastat järjest. Ligi 30 protsenti kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.

Sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimislimiit tuginedes vajadusele kahes osas. Limiidi esimene osa määratakse jahihooaja alguseks ning teine jahihooaja jooksul vastavalt kogunenud informatsioonile hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning limiidi esimese osa täitumusele.

Ohjamise olulisemaks ja peamiseks eesmärgiks on tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel. Olulisimaks prioriteediks on eelkõige Ida- ja Lääne-Virumaa ning samuti Jõgevamaa hundi asustustiheduse mõõdukas kasv 2018 aastaks.

Hundijahihooaeg algab 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.

Esmahaigusjuhtudest veerandi moodustasid laste haigestumised

Võrumaa Teataja

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 2,45 miljonit esmahaigusjuhtu, millest veerandi moodustasid laste ehk kuni 14-aastaste haigusjuhud, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) kolmapäeval avaldatud statistikast. 

Nii lastel kui ka 15-aastastel ja vanematel registreeriti enim hingamiselundite haigusi. Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 40 protsenti, keskmiselt haigestus iga Eesti laps eelmisel aastal ühe korra. Järgnesid teatavad nakkus- ja parasiithaigused 15, vigastused ja mürgistused kaheksa ning kõrva- ja nibujätkehaigused seitsme protsendiga.  

Täiskasvanutel moodustasid hingamiselundite haigused 17 protsenti esmashaigestumusest - 242 haigusjuhtu 1000 mehe ja 313 haigusjuhtu 1000 naise kohta. Meeste haigestumuse põhjustest olid järgmisel kohal lihasluukonna ja sidekoe haigused 15 ning vigastused ja mürgistused 12 protsendiga. Naistel esines hingamiselundite haiguste järel kõige enam lihasluukonna ja sidekoe ning kuse- ja suguelundite haigusi - vastavalt 13 ja 11 protsenti kõikidest naiste esmastest haigusjuhtudest. 

2016. aastal registreeriti kokku veidi üle 184 100 vigastusjuhu. See teeb 221 vigastust tuhande poisi ja 182 vigastust tuhande tüdruku kohta ning 161 vigastust tuhande mehe ja 100 vigastust tuhande naise kohta. Peamiseks vigastuste põhjuseks oli nii laste kui ka täiskasvanute puhul kukkumine - vastavalt 46 ja 43 protsenti kõikidest vigastustest.

Eestis on lapsendamise järjekorras 250 inimest

Võrumaa Teataja

Eestis on lapsendamise järjekorras 250 inimest ning lapsendada soovijatel tuleb last oodata isegi kuni viis aastat, kirjutab Postimees.

Lapsendamiskeskuse Oma Pere tegevjuht Inna Klaos ütleb, et Eestis on lapsendamise järjekorras 250 inimest, tüüpiline lapsendamissooviga perekond on vanuses 35–45 eluaastat.

Keskmiselt ootavad inimesed lapsendamise järjekorras kaks-kolm aastat. "Praegu leitakse kodu ruttu ka viie- kuni seitsmeaastastele," lisab Klaos. "Aga kaheksa-aastaste ja vanemate lastega on juba keerulisem."

ID-kaardi uuendus jõuab paljude kasutajateni peale kaartide sulgemist

Võrumaa Teataja

Turvaveaga ID-kaartide probleemi lahendav tarkvarauuendus jõuab suuremale osale ID-kaardi kasutajatest kohale alles peale sertifikaatide peatamist novembri keskel, kirjutab portaal Geenius.

ID-kaardi tarkvarauuendust suudetakse välja saata ligi 15 000-le kaardile ööpäevas, ütles RIA e-ID valdkonna juht Margus Arm portaalile. Riik peatab olemasolevate ID-kaartide sertifikaadid novembri keskel ning selleks ajaks on uuendus jõudnud kuni paarisaja tuhande inimeseni. Veaga kaarte on kokku aga ligi 750 000.

Kõigi veaga kaartide uuendamine võib võtta ligikaudu kaks kuud, mille jooksul mõningad ID-kaardi kasutajad ei saa e-teenuseid kasutada. Samas kasutavad veaga ID-kaardi omanikest ID-kaarti arvutis vaid ligi pooled.

Riik on soovitanud lahendusena kasutada vahepealsel perioodil mobiil-ID-d, mille töö häiritud ei ole.

Septembri alguses teatasid valitsus, RIA ja PPA avalikkusele ID- kaardi turvariski avatastamisest Tšehhi teadlaste poolt. Turvarisk puudutav alates 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte, mida on ligikaudu 750 000.

Senise teadaoleva teabe kohaselt ei ole turvarisk ühegi konkreetse kaardi puhul realiseerunud. Praeguseks on suletud ID-kaardi avalike võtmete andmebaas, kuna ilma avalikku võtit teadmata ei ole võimalik antud turvariski kaardi ründamiseks kasutada.

Notarid annavad 1. novembril tasuta nõu

Eesti kõik notaribürood ootavad 1. novembril kell 14-17 oma maakonna inimesi külla.

Tänavu keskendutakse avatud uste päeval kinnisvaratehingutele, aga oodatud on ka huvilised, kel on küsimusi pärimise, abieluvarasuhete, ettevõtluse või teiste notaritööd puudutavate valdkondade kohta.

"Kinnisvara valdkond on praegu kuum, tehingute arv kasvab ning ka notarid peavad omalt poolt tagama, et selles olukorras selgeid ja läbimõeldud otsuseid tehtaks," selgitas Notarite Koja esimees Tarvo Puri. "Huvilised on oodatud küsima, mida kinnisvara ostes või müües peaks teadma, samuti arutama alles paberil või kasutusloata kinnisvara ostmise, järelmaksu, hüpoteegi olemuse ja varjatud puudustega seotud küsimusi. Meie eesmärgiks on, et keegi oma valikuid hiljem ei kahetseks," lisas Puri.

Notaribüroode uksed on avatud kõigis Eesti maakonnakeskustes, aga ka mitmes teises linnas, näiteks Räpinas, Elvas, Keilas, Narvas ja Sillamäel. "Loomulikult on bürood avatud ka teistel päevadel ja tehinguga seotud nõuanne on alati tasuta, kuid sellel päeval ootame ka neid inimesi, kes alles kaaluvad tehingu tegemist või soovivad nõu erinevate alternatiivide vahel valimisel," lisas Puri.

Eestis tegutsevad 91 notarit tegid mullu kokku 295 155 toimingut ja teenuseosutamist, neist kõige sagedamini viidi läbi kinnisvaraga seotud tehinguid.

Vanametalli hinnad langesid septembris kuni veerandi võrra

Võrumaa Teataja

Vanametalli hinnad langesid augusti viimase kolme aasta kõrgeimalt tasemelt septembris keskmiselt 150-200 eurole ühe tonni kohta; olenevalt materjalist langesid musta metalli hinnad 21 kuni 26 protsenti.

"Augustis oli viimaste aastate üks kõrgeim hinnatase ja septembri keskpaigas suurusjärk 40 eurot ühe tonni kohta toimus korrektsioon nii müügihindades maailmaturul kui ka ostuhindades siin Eestis," ütles Kuusakoski Eesti ostujuht Toomas Kollamaa BNS-ile.

"Ühelt poolt toimus hindade mõistes mulli lõhkemine ja hinnad langesid tagasi sinna, kus nad olid enne tõusu. Sellele eelnes üsna lühiajaline, kiire ja jõuline kasv, millele järgnes veel kiirem langus," ütles Kollamaa.

Enim kokkuostu toodava kuni 4 millimeetri paksuse lehtmetalli hind langes Kuusakoski hinnakirja järgi augustiga võrreldes 26 protsenti 125 eurole tonni eest. Rohkem kui 4-millimeetrise paksuse lehtmetalli ja enam kui 6-millimeetrise läbimõõduga ümarmaterjali hind langes 21 protsenti 165 eurole tonni eest, suuregabariidilise musta metalli hind langes 140 euroni tonni eest.

"Ma arvan, et selline langus klientide jaoks sai sellel korral lõpu, peale kolme ja poolt nädalat on hinnad püsinud stabiilsed ja sellise hinnatasemega võiksime lähitulevikus edasi minna. Ise näeme, et oktoobri ja nobembrikuu alguses võiks tänaste hindadega jätkata," ütles Kollamaa.

"Ennustada, milline saab hind talvel olema, on sama raske, kui küsida, et kui karge saab talv olema. Üldiselt on ajalugu näidanud seda, et kui on külmad ja lumerohked talved, siis on hinnad tõusnud, sest paljudest sadamatest pole võimalik kaupa välja laadida ning nõudlust pole võimalik sellise pakkumisega täita nagu suvel või sügisel," ütles Kollamaa. "Viimaste aastate talved on olnud üsna pehmed ja lumevaesed, mis on toonud talveperioodiks hindadesse sellise stabiilsema perioodi. Kaugemale kui pool kuud oleks täna liiga ennatlik vaadata."

Ta lisas, et selliseid drastilisi kukkumisi, nagu olid 2015.-2016. aastatel, kus metalli hind maksis kliendile alla 100 euro, Kuusakoski praegu ette ei näe. Kui suuri muutusi ei tule, siis Kollamaa sõnul peaksid hinnad jääma lähitulevikus 150-200 euro vahele.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD