Tööportaali CV Keskus.ee värskest uuringust selgub, et 60 protsenti töötajaist ei ole oma praeguste juhtidega rahul ja lausa iga kolmas töövõtja oleks valmis edasi töötama senisest väiksema palga eest, kui see tooks kaasa juhtimiskvaliteedi tõusu.

„1016-st uuringus osalenud vastajast oli sisuliselt iga kolmas nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui üks tingimus täituks – vahetuks nende otsene ülemus,“ ütles CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Lisaks leidsid 30,4 protsenti küsitletuist, et kuigi juhtimiskvaliteet on kehv, ei saa nad palgalangusega leppida. Seega ei ole enam kui iga teine töötaja rahul juhtimiskvaliteediga.“

Auväärti sõnul on palgauuringud näidanud, et kui ettevõttes on kõik hästi, tuleb konkureerival tööandjal passiivse kandidaadi jutule pääsemiseks tuua lauale vähemalt 30 protsenti kõrgem palgapakkumine. Värske uuring näitab, et paljud töötajad on aga juhtimiskvaliteediga rahulolematud, mis avab võimalusi personaliotsingutel konkureerivatele tööandjatele ja suunab töötajaid ka ise aktiivsemalt paremat töökohta otsima.

Sektorite lõikes on juhtimiskvaliteediga kõige rahulolematumad tööstus- ja tootmissektori töötajad, kus koguni 76,2 protsenti vastajatest leidis, et ei ole sellega rahul. Rahulolematus juhtimiskvaliteediga on kõrge ka toitlustuses (66,7 protsenti), ehituse- ja kinnisvara (64,7 protsenti) ning assisteerimisvaldkonnas (64,4 protsenti). „Juhi vahetumise puhul on väiksema palgaga nõus leppima aga koguni 40,7 protsenti toitlustuse ja 38,4 protsenti assisteerimisvaldkonna töötajatest, mis on mõnevõrra üllatav, kuna palgatasemed antud valdkondades ei ole just kõige kõrgemad,“ lausus Auväärt. Ka 40 protsenti turunduse ja 37,3 protsenti ehituse ning kinnisvara töötajatest on parema juhtimiskvaliteedi nimel nõus leppima madalama palgatasemega.

„Eesti töövõtjate ootused oma juhtidele on aastatega kiiresti kasvanud – tööjõu vaba liikumine ja vaba meedia on meie inimestele näidanud maailma ihaldusväärseimate tööandjate ja parimate juhtide tegevusi oma töötajate hoidmisel. Erinevate uuringute andmetel peavad Eesti töövõtjad juhtide suurimateks nõrkusteks oskamatust töötajaid tunnustada ja jagada tagasisidet,“ lisas Auväärt. „Töövõtjate ootusega töötada hea juhi alluvuses tuleb aga tööandjatel kiiresti harjuda, kuna väheneva tööjõuga riigis muutub konkurents töötajate nimel päev-päevalt tugevamaks.“

Praegu peaks olema kõigile selge, et Eestit ei ole mõtet rünnata, ütles kaitseminister Jüri Luik pühapäeval Roostal 37. riigikaitsekursusi avades.

Kaitseminister rõhutas kursuste avamisel peetud kõnes, et käesoleval aastal astus Eesti väga suure sammu edasi meie julgeoleku kindlustamisel, edastas kaitseministeeriumi pressiosakond.

Aprillikuust siin paiknevad liitlasväed tugevdavad nii Eesti sõjalist kaitset kui ka heidutust, mis on meie julgeoleku üks peamine alus, sõnas kaitseminister.

"Meie ülesanne on mõjutada poliitiliselt, psühholoogiliselt, sõjaliselt meie oponenti, andes mõista, et Eestit pole mõtet rünnata. Täna peaks olema kõigile selge, et lisaks meie iseseisvale kaitsevõimele tuleb vastasel tegemist teha liitlasvägedega, sest Eestile tullakse rünnaku korral appi. Raske oleks leida sellest paremat ja selgemat märki kui, et meie liitlased on saatnud oma pojad ja tütred 100 kilomeetri kaugusele Venemaa piirist," ütles Luik pressiteate vahendusel.

Kõneledes Euroopa Liidu kaitsevaldkonnas toimuvast tõdes Luik, et ehkki EL-ist ei saa ilmselgelt kunagi sõjalist organisatsiooni nagu NATO, pakub EL-is tekkinud uus kaitsepoliitiline hingamine võimalusi Euroopa julgeoleku tugevdamiseks.

Käivitamisel on huvitatud riikide tihedam alaline struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO), mis luuakse veel Eesti eesistumise lõpus, detsembrikuus.  

Kõrgemate riigikaitsekursuste eesmärk on tutvustada seal osalevatele poliitikutele, kõrgematele riigiametnikele ja kaitseväelastele, majandus- ja arvamusliidritele, kultuuri- ja haridustegelastele, ajakirjanikele, kolmanda sektori esindajatele Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laia käsitlust, suurendada koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitse valdkonnas.   

Kursuse käigus saavad osalejad ülevaate rahvusvahelisest olukorrast meie piirkonnas, sõjalisest riigikaitsest, siseturvalisusest ja laiast riigikaitsest ning uusimatest arengutest sõjanduses.

Kõrgemaid riigikaitsekursuseid korraldatakse alates 1999. aastast. Kaks korda aastas peetavad kursused on tänaseks läbinud ligi 1800 inimest. Kursuseid korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.

Eeloleva nädala keskpaik toob öiseid miinuskraade ning vihma-, lörtsi- ja lumesadu.

Ilmateenistuse teatel on teisipäeva öösel oodata pilves selgimistega ilma. Mitmel pool sajab vihma ja lörtsi, kohati ka lund. Puhub loode- ja põhjatuul 7-12, puhanguti 15, rannikul ja saartel puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni +3 kraadi. Teisipäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab vähest vihma ja lörtsi, Ida-Eestis ka lund. Loodetuul nõrgeneb 5-11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Sooja on 1-6 kraadi.

Kolmapäeva öösel pilvisus tiheneb. Lääne-Eestis sajab vihma ja lörtsi, mandril ka lund. Lääne-Eestis pöördub tuul kagusse 3-7 m/s, Ida-Eestis püsib loodetuul 5-11 m/s. Külma on oodata 1-6 kraadi, saarte rannikul tuleb kohati kuni 4 kraadi sooja. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest lörtsi ja lund, rannikul ka vihma. Tuul pöördub kõikjal idakaarde 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5, saartel tuleb sooja 5-9 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Lääne-Eestis hakkab vihma ja lörtsi, mandril ka lund sadama, hommikuks levib sadu itta. Tugevneb kagutuul 5-12, rannikul ja saartel puhanguti 15 m/s. Külma on 1-6 kraadi, läänerannikul tuleb aga sooja kuni 1, saartel 4-7 kraadi. Neljapäeva päeval on pilves ilm. Sajab vihma, Ida-Eestis lörtsi ja lund. Puhub kagu- ja idatuul 5-11, Ida-Eestis kuni 15 m/s, saartel pöördub tuul loodesse ning nõrgeneb. Õhutemperatuur on 0 kuni +5, saartel tuleb sooja kuni 9 kraadi.

Ehkki riik on koostamas kahaneva rahvastikuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks tegevuskava, on küttevõlglaste tõttu kannatavate teiste elanike õiguste tagamine eelkõige kohaliku omavalitsuse asi.

Õiguskantsler Ülle Madise saatis ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palole järelepärimise, kuidas kavatseb ministeerium lahendada olukorra, kus korralikult arveid tasuvad inimesed jäävad teiste võlgnike pärast ilma toasoojata.

Palo sõnul tegeleb ministeerium elamumajandusega riigi tasandil ja arvestab oma poliitikates regionaalset vaadet. Võimude lahusust silmas pidades ei saa majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sekkuda kohaliku omavalitsuse ülesannetesse.

Eestis on olemas näiteid omavalitsustest, kes on aktiivselt tegelenud sarnaste probleemidega – näiteks Kiviõli, Sillamäe ja Valga – ning suutnud elamufondi nii uuendada kui vanu hooneid lammutada ning leidnud kõigile elanikele omavalitsuses sobilikud uued kodud.

"See on märk sellest, et kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik valdkonna korraldamisega tegeleda. Oleme jätkuvalt seisukohal, et lahendused peavad sündima nii korteriühistute, võrguettevõtete, kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste koostöös ning selle nimel ka tegutseme," selgitas Palo.