Teisipäeval alustas valitsus kabinetinõupidamisel eelarve läbirääkimisi, mis jätkuvad kolmapäeva hommikul; esmakordselt Eesti ajaloos ületab riigieelarve 10 miljardi euro piiri, mis tähendab vähemalt 3,6-protsendilist kasvu.

Teisipäevasel kabinetinõupidamisel alanud eelarveläbirääkimiste käigus said valitsuse liikmed ülevaate rahandusministeeriumi äsjavalminud majandusprognoosist, personali ja palga küsimustest ning ministeeriumite plaanidest töökohtade väljaviimise kohta Tallinnast. Eelarve arutelu jätkub valitsuse kabinetinõupidamisel kolmapäeva hommikul, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo

"Esimest korda jõuavad riigieelarve tulud ja kulud 2018. aasta riigieelarves üle kümne miljardi euro. Valitsus jätkab vastutustundliku eelarve poliitikaga sõltumata majanduskasvu kiirenemisest," ütles peaminister Jüri Ratas. "Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele."

Kevadel aastateks 2018-2021 koostatud riigi eelarvestrateegia, mille maht on enam kui 40 miljardit eurot ja mille järgi on valitsuse neli suurt eesmärki kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, edendada majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.

Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk lubab 2018. ja 2019. aastal eelarve miinusesse lasta mahus 0,5 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning 2020. aastal mahus 0,3 protsenti SKP-st. Valitsus on plaaninud defitsiiti kasutada strateegilisteks investeeringuteks. 2021. aastaks jõuab valitsussektori eelarve kava kohaselt struktuursesse tasakaalu. Valitsussektor hõlmab ka kohalikke omavalitsusi, töötukassat ja haigekassat, millel on oma eelarved.

Eelarvestrateegia kohaselt lähiaastatel tööjõumaksud langevad ja kaudsed maksud tõusevad. Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform, mis suurendab madala ja keskmise palgaga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus. Järgmisel aastal langeb efektiivne tööjõu maksumäär 0,74 protsendi võrra SKP-st.

2018. aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Aastatel 2018-2021 investeerib valitsus 2,3 miljardit eurot, sealhulgas investeeringutoetused ja investeeringud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) kaudu. Sealhulgas panustab valitsus strateegiliste investeeringute programmiga aastatel 2018-2020 kokku 315 miljonit eurot Eesti majanduse konkurentsivõimet ja Eesti kaitsevõimet parandavatesse valdkondadesse, sealhulgas infrastruktuuri.

Valitsus plaanib muuta muu hulgas vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, et soodustada vanemapuhkuste tasakaalustatumat jaotust ema ja isa vahel, toetada vanemate osalust tööturul. Selleks luuakse vanematele paindlikumad võimalused vanemapuhkusi kasutada ja hüvitisi saada. Samuti jätkab valitsus õpetajate palkade tõstmist, et tagada motiveeritud õpetajate olemasolu ning noorte õpetajate juurdekasv.

Tervishoiu rahastamise reformiga saab tervishoid lisarahastust nelja aasta jooksul kokku 215 miljonit eurot. See aitab tagada ravikindlustussüsteemi rahastamise jätkusuutlikkust ning parandab ligipääsu arstiabile ja teenuste kvaliteeti.

Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse panustab valitsus igal aastal vähemalt 2 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Lisaks sellele kaetakse Eestis viibivate liitlastega seotud kulusid, mis muu hulgas hõlmab investeeringuid Tapa linnakusse. Samuti investeeritakse kaitseinvesteeringute programmiga 2018–2020 kokku 60 miljonit eurot ja jätkatakse idapiiri ehitust.

Valitsus esitab riigieelarve eelnõu riigikogule septembri lõpus.

Käesoleva aasta eelarve tulude pool on 9,48 miljardit eurot ning kulusid ja investeeringuid on eelarves kokku 9,65 miljardi euro eest.

Sel sügisel teeb Simple Express seoses liinivõrgu ümberkorraldustega sõiduplaani muudatusi, mille käigus lõpetab reisijate veo vähese bussitäituvusega väljumistel, teatab bussifirma oma koduleheküljel.

Alates oktoobrist jäävad käigust ära bussid Järvamaal peatuval Tallinn-Võru bussiliinil: kell 9.30 väljumine Tallinna bussijaamast, kell 16 väljumine Võru bussijaamast, kell 18.45 väljumine Tallinna bussijaamast ning kell 12 väljumine Võru bussijaamast.

Eestis elavad prostitutsiooni kaasatud naised kannatavad keskmisest naisest enam vägivalla ja vaimse tervise probleemide käes, selgus Tervise Arengu instituudi (TAI) uuringust. 

Prostitutsiooni kaasatud naiste terviseuuringus osales 151 naist Tallinnast, Jõhvist ja Tartust. Uuringu vastutava uurija, TAI nooremteaduri Liis Lemsalu sõnul on küsitluses osalenud naiste olukord halb. „Vaimse tervise probleeme esineb prostitutsiooni kaasatud naiste seas oluliselt enam kui keskmisel Eesti naisel – pooltel on olnud depressioon, enam kui kolmandikul ärevushäired, viiendik on proovinud endalt elu võtta. Veerand vastanutest on elu jooksul narkootikume süstinud,“ ütles Lemsalu.

Enamik on elu jooksul kokku puutunud ka vägivallaga – ligikaudu 60 protsenti vaimse, 60 protsenti kehalise ning 50 protsenti seksuaalse vägivalla erinevate vormidega. 

Uuringus osalejaid testiti ka seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes ning leiti, et 13 protsenti olid nakatunud HIV-ga, viiel protsendil oli klamüdioos. 22 protsendil leiti C-hepatiidi antikehad. Ehkki kondoomi kasutamise tase on väga kõrge - 97 protsenti vastanutest kasutas viimase vahekorra ajal kondoomi - teeb Lemsalu sõnul murelikuks, et suurel osal prostitutsiooni kaasatutest on viimase kümne seksiostja seas olnud vähemalt üks mees, kes ei soovinud seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasutada. 13 protsendil juhtudest oli naine sellega ka nõustus. 

„Arvestades, et nii uuringus osalenud naiste kui ka nende seksuaalpartnerite seas on palju narkootikume süstivaid inimesi, on kondoomi kasutamine HIV-i seksuaalsel teel leviku ennetamiseks ülioluline,“ ütles Lemsalu. 

Uuringus osalenud naiste keskmine vanus oli 38,2 eluaastat, 76 protsenti uuritavatest olid venelased ja 17 protsenti eestlased. 35 protenti uuringus osalenutest olid põhiharidusega, 52 protsenti keskharidusega. Prostitutsiooniga alustatakse keskmiselt 26-aastaselt, 81 protsendil on lapsi. 

Prostitutsiooni kaasatute sihtrühma suuruse hindamiseks ei ole Eestis uuringuid tehtud, kuid politsei ja sihtrühmaga tegelevate MTÜ-de ekspertarvamuse kohaselt on prostitutsiooni kaasatud naiste arv ligi 700-1000 inimest, mis on mitmeid kordi vähem 2006. aastal hinnatud arvust, mis jäi vahemikku 1000-4200. 

Tervise Arengu Instituut rahastab Rahvastiku tervise arengukava raames prostitutsiooni kaasatutele sotsiaalset, psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, samuti süstlavahetust ja kondoomide jagamist MTÜ Eluliin kaudu ning seksuaalsel teel levivate nakkuste tasuta diagnoosimist ja ravi OÜ-s Seksuaalatervise Kliinikus.

Augusti alguses kolme aasta kõrgeimale tasemele tõusnud vanametalli hinnad püsivad samal tasemel

"Hinnatõus oli augusti alguses ja peale seda pole turul suurt tõusu ega langust toimunud. Sellest sõltuvalt julgeks öelda, et need hinnad, mis täna on võiksid edasi püsida. Aga see on väga palju seotud ka sellega, mis maailmaturul toimumas on," sõnas Kuusakoski Eesti ostujuht Toomas Kollamaa BNS-ile.

"Me ei ole ka märganud, et nõudlus oleks vähenenud. Võib arvata, et tulevikus võiks toimuda hindades korrektsioon, aga praegu julgeks sügisele vastu minna sirge seljaga. Lühemas perspektiivis septembris ja pikemas perspektiivis oktoobris julgeks küll tänast hinda lubada," ütles ta.

"Praegu pole metallide turul juhtunud ühtegi radikaalset muudatust. Dollar on küll nõrgenenud ja võib-olla sellest on väikesi hinnakorrektsioone näha, aga midagi suundamuutvat pole õnneks märganud," sõnas ta.

Augusti alguseks tõusid Eesti vanametalli kokkuostu hinnad maailmaturu hinnatuõusu tuules viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele. Viimati olid sellised hinnad 150 nädalat ehk 2 aastat ja 10 kuud tagasi, peale mida ei ole sama hinnataset olnud sõnas Kollamaa toona.

Enim kokkuostu toodavat kuni 4 millimeetri paksuse lehtmetalli hind tõusis Kuusakoski hinnakirja järgi kuu jooksul augusti alguseks 26 protsenti 170 euroni tonni eest ning rohkem kui 4 millimeetri paksuse lehtmetalli ning 6 milllimeetrist enama diameetriga ümarmaterjali hind 31,3 protsenti 210 euroni tonni eest, mis on püsinud kuu aega samal tasemel.