Politsei tabas esmaspäeval 18 joobes juhti.

Üks juht oli esialgsetel andmetel uimasteid pruukinud ning ülejäänud 17 olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Rahvusvahelise ettevõtlusuuringu GEM (Global Entrepreneurship Monitor) värskest eriraportist selgub, et Eestis on oluliselt kasvanud naiste ettevõtlusaktiivsus.

Möödunud aastal moodustas Eestis ettevõtluse alustamiseks samme astunud või ettevõtjana kuni kolm ja pool aastat tegutsenud naiste osakaal ligi 12 protsenti. Võrreldes 2014. aastaga kasvas see kolmandiku võrra.  

Eri riikide ja piirkondade naisettevõtlust analüüsivast raportist selgub, et naiste aktiivsus ettevõtluses kasvab nii Euroopas kui kogu maailmas. Globaalselt kasvas möödunud aastal naiste ettevõtlusaktiivsuse näitaja (TEA indeks ehk naiste varase faasi ettevõtlusaktiivsus) võrreldes 2014. aastaga 10 protsenti. Sama näitaja Eestis oli 11,7, Lätis 9,6, Soomes 5,6 ja Saksamaal kõigest 3,1 protsenti. 

„Eestis tunnetavad naised ettevõtet luues enam uusi ärivõimalusi. Umbes 80 protsendil juhtudel on naised ettevõtlusega alustanud võimalustest lähtuvalt ja vaid 20 protsendil juhtudel vajadusest sunnituna. Vajadus- ja võimaluspõhise naisettevõtluse vahekord on Eestis ja Lätis sarnane Soome ja Saksamaaga ning jälgib arenenud riikide mustrit,“ kommenteeris vastvalminud uuringu tulemusi Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.

Euroopas üldiselt on naised ettevõtlusega alustamise võimaluste suhtes varasemast ka optimistlikumad.   

Naiste ettevõtlusaktiivsus kasvab kogu maailmas ning möödunud aastal alustas raporti andmetel ettevõtlusega 163 miljonit naist ning 111 miljonit tegutses juba töötavas ettevõttes. „Huvitav on fakt, et globaalselt kasvab naiste ettevõtlusaktiivsus majanduslanguse ajal ja kahaneb majanduskasvu ajal. Samas see on hästi seletatav üldise trendiga, et globaalses vaates on naisettevõtlus enamasti vajadus- ja mitte võimaluspõhine ning siingi eristub Eesti muust maailmast positiivselt,“ selgitas Danilov. 

Võrreldes teiste riikidega on Eesti naisettevõtjad nooremad. Kiiresti on kasvanud nende naiste hulk, kes on ettevõtlusega äsja alustanud või plaanivad lähiajal alustada. Ettevõtlusaktiivsuse näitajad aga langevad naise vanuse kasvades, eriti nendel naistel, kellel on perekond ja lapsed, kuna ettevõtlusega alustamine muutub vähem atraktiivseks ning teadvustakse enam ettevõtlusega kaasnevaid riske.  

Populaarsemad valdkonnad, kus naised ettevõtlust alustavad on tervise- ja sotsiaalteenuste ning hariduse valdkond, samuti hulgi- ja jaekaubandus ning selliste professionaalsete teenuste pakkumine nagu näiteks finants, raamatupidamine ja administreerimine. Tegutsemine FIE või vabakutselisena on Eestis naiste seas viiendiku võrra vähem levinud kui meeste seas, moodustades 5,7 protsenti naisettevõtjatest. Maailma kõrgeimad vastavad näitajad on Prantsusmaal, Hollandis ja Norras, kus kolmandik või isegi pool naisettevõtjatest on vabakutselised. 

Raport toob välja, et enam kui kolmandik Eesti alustavaid naisettevõtjaid on orienteeritud innovatsioonile ja ettevõtluse kasvule, plaanides värvata uusi töötajaid ning alustada ekspordiga. Samas on Eestis võrreldes teiste võrdlusriikidega kõrgem äritegevuse katkestamise näitaja. 

Arenguseire Keskus on arenguseire seaduse alusel riigikogu juurde loodud sõltumatu üksus, mille ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ja arengustsenaariumite koostamine. Arenguseire Keskus on GEM konsortsiumi partner ning tegeleb muu hulgas ka GEM küsitluste läbiviimisega Eestis. 2017. aastal läbiviidud küsitluse tulemused avalikustatakse järgmise aasta veebruaris.

Ülemaailmse koorenappuse tõttu on Eesti kaubandusvõrgus häiritud või tarned, kirjutab Postimees.

"Kõik, kes tarnivad meile võid, ütlesid, et maailmas on koorepuudus, ja sellepärast ei ole meie hankijatel võid praegu anda," ütles Selveri kaubandusjuht Heli Laumets lehele.

Kaubandusjuhi sõnul võib võinappus kesta veel paar nädalat. Küll aga märkis Laumets, et tarnehäirete tõttu on võiriiulid tavalisest tühjemad poekettides üle kogu Eesti. "Kellel veel laos on kuskil, sellel on riiulil natuke, aga meil on müügisaaliriiulid praegu tühjad."

Prisma ostuosakonna kategooriajuht Kaimo Niitaru ütles, et nendegi keti kauplustes ei pruugi võid alati saada olla. Kõik võitarnijad on neid teavitanud tarneraskustest. Olenevalt tootest võivad tarneprobleemid olla kuni 30-päevased.

Saaremaa piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine nimetab piimrasva nappust kindlalt defitsiidiks. Kivine tunnistab, et üleüldise piimarasva puuduse tõttu ei suuda nende tööstus kõiki tellimusi täita ja suure tõenäosusega võib selline olukord kesta kuni aasta lõpuni.

Valio tegevjuht Maido Solovjovi sõnul on probleem jaanuariks või hiljemalt veebruariks lahenenud.

Pühapäeval tähistatava suitsiidiennetuspäeva eel paneb vaimse tervise probleemidega tegelev psühholoogiliste nõustajate ühendus Peaasjad inimestele südamele, et enesetapukatsele eelnevad selged ohumärgid, mida on võimalik märgata.

"Kui Eesti kaotas mullu suitsiidide läbi 183 elu, siis on seda kaugelt liiga palju. See näitab, et ühiskonnana ei oska me raskustes inimesi piisavalt aidata," ütles Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, kelle sõnul eelnevad enesetapukatsele peaaegu alati selged ohumärgid, mida ära tundes on võimalik raskustes inimest aidata. "Suurel osal juhtudest on suitsiidikatsele eelnenud pikaajaline vaimse tervise halvenemine, sageli depressioon, mis on jäänud õigel ajal kohase ravita. Oluline on olla olemas, võtta ohumärke tõsiselt ning aidata inimesel leida abi."

Suitsiidiennetuspäeval korraldab Peaasi.ee probleemi suuruse näitlikustamiseks Tallinnas Stroomi rannas avaliku aktsiooni ja asetab randa 183 paari kingi mullu vabatahtlikult elust lahkunud Eesti inimeste mälestuseks – just nii palju inimesi sooritas eelmisel aastal enesetapu. Iga enesetapp mõjutab uuringute järgi keskmiselt 60 lähikondlast, seega kannatas eelmisel aastal suitsiidide tõttu 12 000 inimest. Pühapäeval toimuv üritus "Ole olemas!" asetabki 183 paari kingi suitsiidi teinute mälestuseks.

Peaasi.ee kutsub üles hoolivaid inimesi aktsioonis osalema ja selle läbiviimisel abistama. Aktsiooni korraldab MTÜ Peaasjad, mis tegeleb noorte vaimse tervise teemalise ennetustööga.

Enesetapumõtetele võivad viidata üheksa ohumärki:

1) inimene räägib ja naljatab enesetapu teemal;

2) avaldab näiteks mõtteid stiilis "kui mind enam ei ole, siis…" või "varsti ma ei tüüta sind enam".

3) räägib surmast positiivses ja lootusrikkas toonis, näiteks "kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem" või kirjutab surmateemalisi jutte ja luuletusi;

4) käitub enda suhtes hoolimatult ja satub tõsiste vigastustega õnnetustesse;

5) annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid;

6) jätab perega ja sõpradega hüvasti erilisel, tavapärasest erineval moel;

7) varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid;

8) kirjutab hüvastijätukirju;

9) teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi.

Need tunnused võivad viidata ka paljudele teistele kriisidele või vaimse tervise probleemidele, seega on muutuste tähelepanemisel kõige mõistlikum inimese käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõttes mõlgub.

Suitsiidimõtetega inimest ei tohiks jätta üksi. Depressiooni puhul on esmase abi saamiseks võimalik pöörduda perearsti poole.

Kiire abi saamiseks on suuremates linnades erakorraline psühhiaatriline abi kättesaadav ööpäev läbi. Alati on võimalik kutsuda kiirabi, helistades numbril 112.