Eesti on Basel AML Indeksi põhjal üks madalaima rahapesu ja terrorismirahastamise ohuga riik maailmas.

Baseli AML Indeks on igaaastaselt koostatud indeks, mis hindab riikide ohtu seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Indeks keskendub rahapesu ning terrorismirahastamise vastastele meetmetele ning faktoritele nagu rahandus- ja avaliku sektori läbipaistvusele.

Eesti koht jäi võrreldes eelmise aastaga 3,83 punktiga taas kolmandale kohale. Eestist ettepoole jäid 3,67 punktiga Leedu ja 3,04 punktiga Soome.

Kõige kõrgem oli indeks 8,6 punkti Iraanis, 8,38 punkti Afganistanis ja 8,35 punkti Guinea-Bissaus.

Indeksit koostab Baseli Instituut, mis on assotsiatseerunud Baseli Ülikooliga. Kokku anti indeksis hinnang 146 riigile.

Politsei- ja Piirivalveamet Homme on tähtis päev paljudele lastele, kes alustavad kooliteed. Sel teel puutuvad nad vahetult kokku ka liikluse ja liikluskultuuriga. Et sellest kohtumisest jääks positiivne ning helge mälestus, saame kaasa aidata meie kõik. Politsei aitab koolialguse puhul liiklejatel üksteist märgata ülekäiguradade ja ristmike juures. Täiskasvanud jalakäijatel palume sõiduteed ületades olla kooliminejatele eeskujuks – ületada tee sebral ning rohelise fooritulega. Autojuhtidelt ootame tähelepanelikkust jalakäijate suhtes ning mõistmist, et liigne kiirustamine ning närvilised manöövrid tekitavad ohtlikke olukordi. Ohutu koolitee algab meist endist!

Maanteeamet käivitas 22. septembrini vältava kampaania "Vii teeületus uuele level’ile", et kutsuda noori olema liikluskeerise senisest tähelepanelikum.

Kampaania sihtrühmaks on 7-13-aastased noored. Kampaania raames toimub markeerimisaktsioon 5.-6. klasside õpilastele, millest võtab osa ligi 75 kooli üle Eesti. Septembrikuu jooksul toimuva aktsiooni käigus kaardistatakse koos õpetajaga ohtlikud teeületuskohad ning markeeritakse reguleerimata ülekäiguradade juures olevatele kõnniteedele sõnum "peatu, vaata, veendu!".

Eestis toimub igal aastal sadu õnnetusi jalakäijatega. Algkooliealistel lastel on risk jalakäijana õnnetusse sattuda kaks korda suurem kui vanematel koolilastel ja täiskasvanutel.

2016. aastal toimus jalakäijate osalusel kokku 357 liiklusõnnetust, neis hukkus 22 ja sai vigastada 352 jalakäijat. Vigasaanutest 42 olid vanuses 7-13. „Statistiliselt toimub lastega jalakäijatena kõige rohkem õnnetusi pimeda aja hakul oktoobrist detsembrini ning varakevadel märtsis ja aprillis,“ selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Eve-Mai Valdna. „Probleemsed on suuremad linnad: Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, kus möödunud aastal juhtus ligi 86 protsenti kõikidest lastega õnnetustest jalakäijatena.“

Laste liikluskäitumisest jalakäijana tulenevad suurimad liiklusõnnetuste riskitegurid on sõidutee ületamine reguleerimata ülekäiguradadel või ristmikel selle ohutuses veendumata, foorinõuete eiramine ning läheneva sõiduki kauguse ja sõidukiiruse vale hindamine. „Lapsed on ohutu liiklemise nõuetega enamasti kursis, kuid reegleid paneb unustama näiteks kiire elutempo – kooli ja huviringi ruttamine, sõprade mõju ja tähelepanu hajutavad seadmed nagu mobiiltelefon ja kõrvaklapid,“ täiendas ennetustöö ekspert.

Jalakäija on vähekaitstud liikleja ning liiklusõnnetuse korral jääb ta alati kannatavaks pooleks. Lapsevanema õige eeskuju ning koos ohutu liiklemise harjutamine aitavad lapse kooliteed turvalisemaks muuta, kuid oluline roll laste liikluskäitumisele on ka teistel täiskasvanutel, kes oma käitumisega liikluses laste otsuseid mõjutavad, märkis maanteeamet.

Neljapäevaga saab läbi tänavune jõevähi püügihooaeg.

1. augustil alanud hooajal oli jõevähi püüdmiseks vajalik lunastada kalastuskaart. Ühele isikule anti ühe püügipiirkonna piires luba püügiks ühe kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolmeks ööpäevaks ning Saare- ja Hiiumaal üheks ööpäevaks.

Erinevalt eelnevatest aastatest ei olnud tänavu enamikes maakondades vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu nüüd sai püügilube osta rohkem huvilisi. Erandina oli seda vähivarude kaitse eesmärgil tehtud kolmes maakonnas – Hiiumaal kõigi veekogude osas, Saaremaal samuti kõigi veekogude osas ning Tartumaal Pangodi järve osas. 

Kaitsmaks jõevähi vähenevat looduslikku populatsiooni oli vähipüük tänavu keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna jões, Lutsu jões, Värska lahes, Pärnu jõe Pärnu linnaga piirneval alal ning Pärnu linnaga piirnevates veekogudes ja veekogude osades, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis. 

2016. aastal müüdi Eestis 997 kalastuskaarti 135 erinevale veekogule. Kokku püüti nende alusel 19 646 mõõdulist jõevähki.

Valimisliidus „Ühine Setomaa“ kohalike omavalitsuste valimisel kandideerivad Setomaa eduka arengu eest seisjad Luhamaalt, Meremäelt, Mikitamäelt ja Värskast sõlmisid liikmete kokkuleppe, tuues välja tegevused, läbi mille saab Setomaa vallast atraktiivne elu- ja töökoht, mis tugineb aktiivsetele kogukondadele. 

Liikmete kokkulepe haarab endas kõik olulisemad eluvaldkonnad. Piirkondades saavad olema teenuskeskused vallaelanikele parimaks teenuste osutamiseks lepiti kokku, et Setomaa valla avalikke teenuseid osutatakse vallaelanikele nii Meremäel, Mikitamäel kui Luhamaal ja Värskas. 

Kõik haridusasutused jätkavad praegustes asukohtades. Samuti lepiti kokku, et Setomaa vallas saavad lapsed ja noored kvaliteetse elukohalähedase alus- ja põhihariduse ja konkurentsivõimelise gümnaasiumihariduse. Eesmärk on, et kõik haridusasutused Mikitamäel, Meremäel ja Värskas jätkavad hariduse andmist oma asukohas ja kooliõpilased saavad ka tasuta lõuna ja töövihikud.

Oma head tööd jätkavad olemasolevad noortekeskused. Noori endid motiveeritakse kujundama Setomaa valla noorsootöö sisu ja tõhustama koostööd noortekeskuste vahel laiemas piirkonnas. Noored saavad kaastud valla tegevustesse ja asjade korraldamisse, lubab valimisliit.

Nii eakama elanikkonna kui kõigi abivajajate jaoks on Setomaa vallas sotsiaalteenused kättesaadavad nii Mikitamäel, Luhamaal kui Meremäel ja Värskas. Setomaa vallas   on kvaliteetne perearsti ja apteegi teenus. Perearsti vastuvõtt jätkub olemasolevates punktides Meremäel, Obinitsas, Värskas, Mikitamäel. Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused ühtlustatakse-   kõik saavad toetust seni valdades kehtinud kõrgema määra järgi, märkis valimisliit.

Ühis- ja koolitransport peab Setomaa valla igas osas toimuma piisava sagedusega, et oleks tagatud ka huvihariduse kättesaadavus. Bussiliinid peavad võimaldama inimestel liikuda valla ühest osast teise ja tagatud peab olema ühendus keskustega, milleks on Värska, Võru, Põlva ja Räpina, lubab valimisliit.

Ettevõtluse ja majanduse toetuseks luuakse SA Setomaa Arenduskeskus, et luua eeldusi Setomaa isemajandamise võimekuse kasvuks. Seda läbi väiketööstuse- ja tootmisalade tekkimise, kuurortturismi edendamise, maa, kui ressursi effektiivsema kasutusele võtmise ning käsitööettevõtluse toetamise. Setomaa Arenduskeskusest saab alustav ettevõtja abi nõustamise või osaliselt omafinantseeringu katmiseks, ettevõtjad ja kodanikuühendused saavad teavet toetusmeetmete kohta ja nõuandeid taotlemisel.

Valimisliit „Ühine Setomaa“ on asutatud Setomaal elavate ettevõtlike inimeste, juhtide ja vaimsete liidrite poolt, et viia ellu Setomaa rahva jaanuarikuises rahvaküsitluses välja öeldud soovi elada ühises Setomaa vallas. Valimisliit on tekkinud nende inimeste kokkuleppel ja algatusel, kes on veendunud, et ühine Setomaa omavalitsus on piirkonna arengule parim lahendus. Valimisliidus kandideerivad inimesed kõigist praegustest Setomaa valdadest.