Piirivalvurid tabasid laupäeval Võrumaal piiriäärsel alal ebaseaduslikult üle piiri tulnud kuueliikmelise Iraagist pärit perekonna, piiririkkujatest andis teada kohalik elanik.

Laupäeva pealelõunal märkas kohalik elanik Võrumaal Vastseliina vallas piiriäärsel alal grupis liikunud inimesi ning andis sellest kohe häirekeskusele teada, edastas Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Piusa kordoni patrullid tabasid peagi Viitka külas kinni kokku kuus ebaseaduslikult ajutist kontrolljoont ületanud inimest vanuses 1-44 eluaastat. Piirivalvurid tuvastasid inimesi ja nende dokumentide kontrollides, et tegu on Iraagi kodanikega. Kuueliikmelisse perre kuulusid isa, ema ja neli last.

Kuna piiriületajatel oli selja taga pikk teekond, kontrollisid meedikud kohe nende terviseseisundi üle. Väikelastega pere oli soojalt riides ning meedikute kinnitusel olid nad kõik hea tervise juures. Edasi viidi piiriületajad menetlustoiminguteks kordonisse.

Tartu halduskohtus otsustas esmaspäeval paigutada kõik kuus inimest kuni päritoluriiki tagasi saatmiseni kinnipidamiskeskusesse. Ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise osas alustas politsei kriminaalmenetlust.

Piusa kordoni juht Valmar Hinno tunnustab kohalikku elanikku, kes kodukandis kahtlast liikumist märganuna sellest koheselt teada andis. "On rõõm tõdeda, et meil on piiriäärsete elanikega juba pikki aastaid hea ja usalduslik kontakt, mistõttu jõuavad tähelepanekud kahtlastest sõidukitest ja inimestest kiiresti piirivalvuriteni. Seejuures teavitatakse mitte ainult piirijuhtumitest, vaid ka teistest turvalisusega seotud probleemidest," ütles Hinno.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutab vallavolikogude kaebusi sundliitmist puudutavatele valitsuse määrustele kirjalikus menetluses 5. ja 12. septembril.

Valitsus võttis tänavu vastu haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks sundliitmise määrused 26 valla osas, kes ei olnud omaalgatusliku ühinemise osas kokkuleppele jõudnud või kes ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi, edastas riigikohtu pressiesindaja. Osa omavalitsusüksusi pöördus seejärel halduskohtusse taotlemaks sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist.

Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegium selgitas 12. juulil tehtud otsuses, et ehkki vaidlustatud määrused puudutavad vahetult konkreetseid omavalitsusüksusi ning on antud ühekordselt läbiviidava haldusreformi raames, muudetakse nendega sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna, mistõttu peaks vaidlust õigusloovate aktide põhiseaduspärasuse üle lahendama riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.

Praeguseks on riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks pöördunud kokku 17 vallavolikogu, need on Kambja, Ülenurme, Pala, Illuka, Emmaste, Tõstamaa, Koeru, Lasva, Mikitamäe, Rakke, Lüganuse, Padise, Vasalemma, Pühalepa, Võru, Vastseliina ja Sõmerpalu volikogud.

Kambja, Ülenurme, Pala, Illuka, Emmaste, Tõstamaa, Mikitamäe, Padise ja Vasalemma valla taotlustes esines puudusi, nende kõrvaldamiseks andis kohus aega kuni 14. augustini. Kõik vallad kõrvaldasid puudused tähtaegselt.

Lisaks esitasid Mikitamäe, Illuka, Padise, Vasalemma, Tõstamaa, Koeru, Rakke, Lüganuse, Lasva, Kambja, Ülenurme, Emmaste, Pala, Pühalepa, Vastseliina, Võru ja Sõmerpalu vallavolikogud riigikohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluste määruste kehtivuse peatamiseks. Riigikohus jättis nii esmaspäevase kui ka 7. augusti määrustega esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, leides, et käesolevas menetlusetapis puudub vajadus määruse jõustumise peatamiseks.

Kaebuste läbivaatamine toimub kirjalikus menetluses, see tähendab, et menetlusosalised esitavad oma seisukohad kohtule kirjalikult. Riigikohus ootab vaidlustatud määruste osas arvamust ka riigihalduse ministrilt ja õiguskantslerilt. Asja asub arutama viieliikmeline koosseis, menetlust juhib riigikohtu esimees Priit Pikamäe. Riigikohtul on põhiseaduslikkuse järelevalve taotluste lahendamiseks aega neli kuud alates nõuetekohase taotluse saabumisest.

Riigikohus tegi esmaspäeval ka liitmise määrused kahes kohtuasjas, liites ühe määrusega Emmaste ja Pühalepa vallavolikogude taotlused ning teise määrusega Lasva, Vastseliina, Sõmerpalu ja Võru vallavolikogude taotlused.

Eesti Ametiühingute Keskliit tahab tõsta Eesti miinimumpalka kolme aasta jooksul 38 protsenti ehk 470 eurolt 650 euroni.

Kui võrrelda Eesti tööviljakuse ja alampalga suhet, siis 470 euro suurune alampalk ei ole kuigi kõrge, ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson BNS-ile.

Tema sõnul kui võtta aluseks Saksamaa miinimumpalk, mis on 1498 eurot kuus ja sealne produktiivsus, siis oleks Eestis mõistlik alampalga tase 650 eurot kuus.

Sellest lähtuvalt on ametiühingud teinud tööandjate keskliidule ettepaneku tõsta Eesti alampalk kolme aasta jooksul 650 euroni kuus, märkis Peterson. "Lõplik tase selgub läbirääkimiste käigus."

Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbirääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Traditsioon on, et valitsus kehtestab tööturu osapoolte kokkuleppes toodud töötasu alammäärad hiljem ka oma määrusega.

Viimastel aastatel on Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit leppinud töötasu alammääras kokku kaheks aastaks. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta.

Võrus avatakse teisipäeval riigi toel valminud biometaanitankla.

Alexela biometaanitankla avamisel osalevad Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juhataja Veiko Kaufmann, toetuste üksuse juht Priit Parktal, energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja ja projektikoordinaator Eduard Sizov.

Riik toetab KIK-i kaudu tankla avamist Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 130 050 euroga, kogu projekt maksab 372 546 eurot.

Kokku tuleb Eesti eri paikadesse 12 biometaani tankimise võimekusega tanklat, mille rajamist toetab KIK 2,2 miljoni euroga. Toetusprogrammi eesmärk on taastuvate transpordikütuse kasutamise laialdasem levik, mis loob eeldused ka kohaliku metaankütuse tootmise käivitamiseks.

Tanklad rajatakse lisaks Võrule ka Põlvasse, Valka, Rakverre, Paidesse, Jõhvi, Haapsallu, Viljandisse, Kuressaarde ja Kuusallu. Lisaks saab ühe tankla juurde Tallinn, kus biometaani tankimise võimalus lisatakse Alexela Oil Pääsküla tanklale.

Rakverre ja Jõhvi rajavad tanklad nii Alexela Oil AS kui ka Eesti Gaas AS, mis tähendab, et on oodata konkurentsi tekkimist ka kütuse jaemüügis.