Menu

.      

Koolidirektor: kogupäevakool vajaks tavakoolist erinevat õppekava

Paremal Liina Kersna  FOTO: Võrumaa Teataja

Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson jagab Liina Kersna arvamust, et igas vallas võiks olla kogupäevakool – küll aga vajab selline kool tavapärasest erinevat õppekava.

"Idee on muidugi väga hea: kogupäevakoolis on ainetunnid, liikumine ja huviharidus vaheldusrikkalt ühendatud. Samas vajab selline vaheldusrikas ja huviharidusega integreeritud kool ka teistsugust õppekava kui tavalises koolis. Mitte et peaks käibiva riikliku õppekava kõrvale heitma, vaid seda tuleb lihtsalt teisiti interpreteerida ehk erinevaid aineid integreerida, meetodeid mitmekesistada," kommenteeris Jakobson BNS-ile Kersna ideed ja lisas, et kindlasti tuleb kogupäevakoolis rakendada õuesõpet.

"Algõpetuses nimetatakse seda ka üldõpetuseks, kus erinevate ainete vahele teravaid piire ei tõmmata, vaid neid püütakse ühendada," selgitas Jakobson. "Ja muidugi on oluline huvialade spetsiifika, mis kooli õppekavast ehk siiski erineb. Näiteks Koolitants on näidanud, et ka koolis saab pidada kõrgetasemelisi huvialaringe."

Kindlasti tuleb Jakobsoni sõnul arvestada  ka laste kahe või koguni kolme söögikorraga. Lahtine on aga kogupäevakooli rahaline katmine, kuigi ses osas on võimalik ilmselt Saksamaalt mõõtu võtta.

"Kui suur on lapsevanemate  panus sellise kooli  ülalpidamisse, kust tuleb vajalik kooli kaader, kuidas formeerub sellise kooli õpilaskond?" küsis Jakobson retooriliselt. "Problemaatiliseks muutub ka koolipäeva pikkus ühes majas. Mulle tundub, et koolipäev muutub kogupäevakoolis liiga pikaks. Ei toimu ruumi emotsionaalset vahetumist, mis selles eas laste puhul on oluline."

"Kui kõikide nende asjade peale mõelda, mitte teha seda formaalselt, siis oleks see kindlasti hea ettevõtmine," märkis Jakobson.

Kohalikel valimistel Võru linnas kandideeriv riigikogu liige Liina Kersna pakkus läinud nädala lõpus välja, et igas maakonnas võiks toimida vähemalt üks põhikool kogupäevakoolina. Kersna sõnul toimuvad kogupäevakoolis ainetunnid vaheldumisi liikumise, iseseisva õppimise ja huviharidusega – õppetöö on vaheldusrikkalt integreeritud liikumistrennide ja huviharidusega. See kõik säästab nii lapse kui ka lapsevanemate aega ja muudab õppetöö mitmekesisemaks.

"Saksamaal on pooled koolidest kogupäevakoolid ning need on andnud häid tulemusi. Uurimistulemused näitavad, et paraneb õpilaste sotsiaalne käitumine, hinded ja väheneb klassikursust kordama jääjate arvukus," ütles Kersna, kelle kinnitusel on kogupäevakoolid Saksamaal tõusvas trendis. 

Saksamaal on Kersna andmeil 55,9 protsenti koolidest kogupäevakoolid. Hamburgis aga on see protsent koguni 67,3.


 

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD