Reede hommikust kuni laupäeva hommikuni postitab politsei- ja piirivalveamet 24 tunni jooksul oma Facebooki seinale infot numbrile 112 tulnud väljakutsete kohta.

Kokkuvõtted laekunud kõnedest avaldatakse tunnise viivitusega ning suure üldistusastmega, et tagada teatajate anonüümsus ning mitte kahjustada võimalikke menetlusi, edastas amet. Nii annab amet osalisi või aadressi täpsustamata teada, et politsei sai väljakutse Tartu kesklinnas, kus korterist kostuv lärm segab naabrite öörahu.

Väljakutsetele lisaks tutvustab politsei- ja piirivalveamet Facebookis 24 politsei- ja piirivalveameti inimest, kes räägivad oma tööst.

Lõuna prefektuuri kriminalist Alari Spaal ütleb oma portreeloos, et kriminalisti töö on nagu Rubiku kuubik. „Iga päev on ees uus tahk ja uued juhtumid. Töövõtted ja põhimõtted ei muutu, aga asitõendid, sündmuskoht ja inimesed teevad iga juhtumi eriliseks. Kuigi minu töö pakub mulle alati midagi uut ja põnevat, on kõige parem päev tegelikult ikka selline, kui ei juhtu ühtegi õnnetust ega panda toime ühtegi kuritegu,“ tõdes Spaal.

Kõikidel eelnevatel Facebooki maratonidel kaasa löönud veebikonstaabli Maarja Punaku sõnul on maratoni jooksul võimalik kõigil huvilistel heita pilk politsei argipäeva ning lisaks saada tuttavaks inimestega, kes on võtnud Eesti siseturvalisuse oma südameasjaks. Ta lisas, et selle maratoni ajal saavad oma loo rääkida inimesed, kes kipuvad tihti jääma argimelu varju.

Hädaabinumbrile 112 laekub ööpäeva jooksul umbes 2800 telefonikõnet, millest politseinike reageerimist vajab ligi 400. Eelmine politsei Facebooki väljakutsete maraton oli aasta tagasi 4. märtsil. 24 tunni jooksul tegi kommunikatsioonibüroo politsei Facebooki lehele 650 sissekannet politseile laekunud kõnedest. Väljakutsete sisu põhjal koostatud graafilises sõnapilves joonistus selgelt välja lausejupp "joobes mees Tallinnas".

Reedel on teetööde, veekahjustuste ning Lõuna-Eesti ralli tõttu liiklus mitmel pool piiratud.

Põlva maakonnas Toomasmäe–Suure-Veerksu maantee on kilomeetritel 5,3-6,3 oleva veetakistuse tõttu suletud, edastas maanteeamet.

Võru maakonnas on Eesti ja Läti meistrivõistluste etapiks oleva 15. Lõuna Eesti Ralli“ läbiviimise tõttu kell 17.15 – 20.45 liiklusele suletud Palli–Ruusmäe maantee, Luutsniku–Plaani maantee ning kell 17.45 – 21.15 Räpo – Uue-Saaluse maantee ja Tootsi–Kasaritsa maantee.

Võistluste ajaks suletakse Võru linnas Kesklinna park reedel liikluseks kella 16-23 ja laupäeval kella 17.30-23, edastas Võru linnavalitsus. Vabaduse väljak suletakse liikluseks laupäeval kella 17.30-23.

Reedel on kella 18.30-22.45 liiklusele suletud Paju tänav Lepa ja Jüri tänava vahelisel lõigul, Jüri tänava ringtee, Räpina maantee Jüri tänavast kuni Räpina maantee 4a majani, Räpina maantee 1 asuv kaupluse esine parkla, Jüri tänav Paju tänava ja Petseri tänava vahelisel lõigul, Petseri tänav Jüri tänava ja Kooli tee vahelisel lõigul, Võru spordihalli parkla ning Kooli tee Petseri ja Räpina maantee vahelisel lõigul.

Reedel on kavas kolm kiiruskatset, neist viimane on 1,07 kilomeetri pikkune Võru linnakatse, laupäeval kaheksa kiiruskatset. Viimati sõideti Lõuna-Eesti rallil Võru linnakatse 2009. aastal. Võru linnakatse on pealtvaatajaile tasuta, ülejäänud võistluse jälgimine on tasuline.

Põlva maakonnas Räpina–Kahkva maantee 6,1. kilomeetril on vihm ära uhunud tee 20 meetri ulatuses. Ümbersõit on korraldatud Väike-Veerksu – Rahumäe kaudu.

Võru maakonnas Vastseliina–Meremäe–Kliima maanteel on kilomeetritel 4-5 ja Vana-Vastseliina –Panikovitsi maantee algus "Tulede öö Estonian Voices" toimumisajal kehtestatud kiiruspiirang ja parkimiskeeld.

Valitsus kiitis heaks relvaseaduse muutmise eelnõu, mis paneb edaspidi relva taotlejale kohutuse põhjendada relva soetamise vajadust.

Relvaseaduse muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.

Siseminister Andres Anvelt ütles, et relvaseaduse eesmärk on kontrollida põhjalikumalt relvaloa taotlejate tausta ning kindlustada, et relva omamine ja käsitsemine on nii omaniku kui ka ühiskonna jaoks turvaline, edastas siseministeerium. "Ühiskonna turvalisuse arendamine käib eluga kaasas. Mida paremini oskavad inimesed relva käsitseda ja mida kindlam on see, et relv ei satu nende kätte, kellel sellega asja ei ole, seda kindlamini võime kõik end tunda," sõnas Anvelt.

Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.

Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse.

Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPA-s registreerida.

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.

Lisaks relvaseadusele muudetakse ka riigilõivu seadust, vangistusseadust, korrakaitseseadust ja strateegilise kauba seadust.

Täna on Eestis umbes 28 000 relvaomanikku ja umbes 70 000 relva. Relvaluba väljastatakse viieks aastaks.

Relvaseadus on plaanitud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.

Viimastel päevadel on Põlvamaal sadanud palju vihma, uhtumiste tõttu on mõned maakonna kruusateed raskemini läbitavad.

"Rohkem on probleemseid lõike Räpina piirkonnas ning kohati ka Värska ja Koidula piirkonnas," sõnas maanteeameti lõuna regiooni hooldeosakonna juhtivinsener Margus Leetberg ameti pressiesindaja vahendusel. "Lisaks sajule on tugeva tuule tõttu teedele murdunud ka puid."

Suure-Veerksu külas ehk Räpina-Kahva riigitee 6,6. kilomeetril on vesi ära viinud ligi kümme meetrit teemullet ning tee suletakse. Samuti suletakse liiklusele Toomasmäe–Suure-Veersku riigitee kilomeetritel 5,7-6,3, kuna see on Mädajõe kõrge veetaseme tõttu vee all. Amet loodab nende kahe teede taastamisega alustada esmaspäeval ning seda juhul kui veetase on selleks ajaks alanenud.