Algavast õppeaastast on kõigis Eesti koolides viis koolivaheaega, lisanduv vaheaeg jaotab senise kolmanda õppeveerandi kaheks.

Tuleval õppeaastal on viis koolivaheaega - 21.-29. oktoobrini, 23. detsembrist 7. jaanuarini, 24. veebruarist 4. märtsini, 21. aprillist 1. maini ja suvevaheaeg 13. juunist 31. augustini, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Lisanduv koolivaheaeg tähendab, et õppeaasta kolmas veerand ei ole enam kooliaasta alguse omadega võrreldes pea kaks nädalat pikemad.

Aastal 2013 said omavalitsused ja koolid õiguse soovi korral kehtestada ka riiklikest erinevaid vaheaegu. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba ka katsetanud, näiteks teatas Tallinna Inglise kolledž juba sügisel 2013, et korraldab varasema nelja koolivaheaja asemel viis vaheaega.

PILDIGALERII Võrus teise jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis algas teisipäeval juulikutsega ajateenistusse saabunud ajateenijate kahepäevane eksamisessioon, millega kontrollitakse ligi 400 kuperjanovlase sõdurioskuste baaskursusel omandatud teadmisi.

"Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurid näitavad neil päevil, millise baasoskuste taseme on nad kuue teenistusnädalaga omandanud," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Tema sõnul on eksamite põhirõhk lahinguväljal toimetulekuks vajalike oskuste kontrollimisel - tegevväelastest instruktorid hindavad ajateenijate oskusi nii esmaabi osutamisel, maastikul liikumisel kui relva kasutamisel.

Praegustele vaheeksamitele järgneb meeskonnarelvade õpe, kus tulevased allohvitserid ja autojuhid saavad esmased teadmised kuulipilduja ja tankitõrjerelvade kasutamiseks. Sõdurioskuste baaskursus kestab kokku kolm kuud ning lõpeb septembri lõpus ajateenijate eksamite ja lõpurännakuga.

Käesoleval aasta esimese seitsme kuuga hukkus tööõnnetuses üks inimene, mis on 94 protsenti vähem kui möödunud aasta samal perioodil, mil oma elu kaotas töö käigus 17 inimest.

Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on Eestis registreeritud 2935 tööõnnetust. Neist 2264 on kerged ning 670 rasked. Üks tööõnnetus lõppes töötaja surmaga. Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 2943 tööõnnetust, millest kergeid oli 2346, raskeid 580 ning 17 inimest hukkus, teatas tööinspektsioon.

Valdkondadest on sel aastal tööõnnetusterohkeim olnud metalltoodete tootmine, millele järgnes riigikaitse ning kaubandus. Turvalisim töövaldkond oli kalandus, kus ei registreeritud ühtegi õnnetust.

Töötaja surmaga lõppes esimesel poolaastal üks tööõnnetus, millele augustis lisandus paraku ka teine. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu märkis, et surmaga lõppenud tööõnnetusi on oluliselt vähem, ent registreeriti kaheksa juhtumit, kus töötaja suri terviserikke tagajärjel.

Kõik tööl terviserikke tõttu surnud olid üle 60-aastased mehed. "Vananevas ühiskonnas on üha rohkem eakaid töötajaid, kelle tervis vajab suuremat tähelepanu. Kindlasti tuleb kuulata ja järgida arsti nõuandeid, kuidas tervist tööl paremini hoida. Tööandja saab aga jälgida, et töökeskkond oleks ohutu ning tervisesõbralik," ütles Maripuu.

Töövaidlusi toimus seitsme kuu jooksul 1618, neist tööandja avalduse alusel 170 ning töötaja algatusel 1448. Varasema aastaga võrreldes on enim kasvanud vaidluste arv ehitussektoris.

Tööinspektorid on sel aastal viinud läbi 2389 järelevalvemenetlust, enim ehitussektoris, metalltoodete tootmises ning kaubanduses. Rikkumisi tuvastati 10 085 ning väärteomenetlusi koostati 65. Suurimad probleemid kontrollitud ettevõtetes on töökeskkonna riskianalüüsi puudumine ning töötajate puudulik juhendamine ning väljaõpe.

Riskianalüüs aitab luua turvalist ja tervist hoidvat töökeskkonda. Töötajate õige juhendamine ja väljaõpe aitab võimalikke õnnetusi ennetata, seda eriti just noorte ja uute töötajate seas. Statistika kohaselt juhtub 35 protsenti tööõnnetusi töötamise esimesel aastal. Töösuhete vallas olid suurimad puudujäägid töötajate tööajast ning töötasu maksmise tingimustest teavitamisel.

Esimese kuue kuuga esitati 149 taotlust alla 15-aastase lapse töölevõtmiseks. Nõusolek anti 1797 alla 15-aastase töölevõtmiseks, keelduv otsus tehti 10 noore osas. 1. juulist on töötamise registris registreeritud alla 15-aastaseid töötajaid 207 korral, kokku 668 noort. Neist töölepinguga 556, muu võlaõigusliku kokkuleppe raames 100 ja tasuta töötamise kandega 12 last.

Esimesel poolaastal esitati 135 teadet kokku 557 Eestisse lähetatud töötaja kohta. Enim registreeriti lähetatud töötajaid Lätist, Poolast ning Leedust.

Eesti Loomakaitse Selts alustab suvelõpukampaaniat, millega meenutab inimestele, et suvilasse toodud lemmikloomad tuleb ka koju tagasi viia.

“Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?” on kampaania, mis koputab inimeste südametunnistusele, sest ka loom on pereliige ja teda suve lõppedes maha jätta on julm ning seadusevastane, teatas Eesti Loomakaitse Seltsi pressiesindaja Liisa-Indra Pajuste esmaspäeval BNS-ile.

Kampaania on ka ettevaatusabinõu näiteks kassikolooniate ohjamiseks. Koduta looma märkamisel tuleb temast kindlasti teada anda.

“Kõige tavalisemalt jäetakse suvilapiirkondadesse koeri ja kasse. Loom liigub suvel vabalt ringi ja kui äraminekul looma üles ei leita, jäetakse ta lihtsalt maha. Lemmikloomi hüljatakse ka uskumuses, et igasugune loom saab looduses vabalt hakkama. Leidub ka selliseid vastutustundetuid inimesi, kes võtavad näiteks kassi- või koerapoja lastele ainult suviseks kaaslaseks,” selgitas olukorda Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll pressiteate vahendusel.

Loomade hülgamise üheks tagajärjeks on kolooniate tekkimine. Kassikolooniad on Eestis üsna suur probleem. “Üks emane kass võib aastas ilmale tuua kuni 18 poega. Kassipojad on järglaste saamiseks valmis juba 6-kuuselt, see tähendab, et kui ühes suvilapiirkonnas jäetakse maha 10 emast kassi, on võimalik, et järgmisel kevadel on seal juba 60 kassi ja aastaga 180 kassi. Nii need metsikute kasside kolooniad tekivad,” kirjeldab Mäll. “Kõige probleemsemad kassikolooniad on praegu näiteks Loksal”.

Eesti Loomakaitse Selts aitab arstiabi ja kodu leidmisega aastas sadu hulkuvaid loomi. Tänaseni on kõige probleemsemad aga just suvilapiirkonnad.

“Loomade hülgajaid on keeruline leida. Kuigi Eestis on selline teguviis kriminaalkorras karistatav, pole paljudel loomadel kiipi, mis aitaks nende omanikku tuvastada. Eesti Loomakaitse Selts peab vajalikuks, et Eestis oleks üleriigiline kohustuslik kiipimise nõue. See tagaks iga loomaomaniku registrisse kandmise,” selgitab Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Kaisa Kaljurand.

Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki printima välja “Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?” kampaania plakateid, jagama neid oma kodukohas ning postitama kuulutustetahvlitele.

Selts kutsub kampaanias osalema ka kõiki omavalitsusi, levitades teavet kohalikele elanikele.

Lisaks paluvad loomakaitsjad teavitada hüljatud loomadest e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või infotelefonil 526 7117.