Eeloleva nädala esmaspäeval on küll veel vihmasagaraid ja tugevat tuult oodata, ent päev-päevalt muutub ilm kuivemaks ja soojemaks ning pakub kolmapäeval juba kuni 24 soojakraadi.

Ilmateenistuse teatel on teisipäeva öösel selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub valdavalt läänekaaretuul 1-7 m/s. Sooja on 6-11, rannikul kuni 15 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-7 m/s. Sooja on 18-22 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-9 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Kolmapäeva päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-9, saartel ja rannikul kuni 12 m/s. Sooja on 19-23 kraadi.

Neljapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning Lääne-Eestis võib kohati hoovihma sadada. Puhub lõunakaaretuul 3-10 m/s. Sooja on 13-17 kraadi. Neljapäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib sadada hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 1-7 m/s. Sooja on 20-24 kraadi.

Terviseameti hinnangul ei ole olemas sellist töökohta, kus töötaja ei puutu kokku ühegi töökeskkonna ohuteguriga, erinevus on vaid töötajate ohuteguriga kokkupuute ajas ja selle mõjus nende tervisele.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu mõjuanalüüs toob välja, et Eesti tööelu-uuringu andmetel ei puutu kaks protsenti rohkem kui viie töötajaga ettevõtete töötajatest kokku ühegi töökeskkonna ohuteguriga.

Terviseamet esitas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta oma arvamuse neljapäeval ja seal märgib terviseameti peadirektori asetäitja Mihhail Muzõtšin, et ohuteguriteta töökeskkonda pole olemas.

Samuti leiab terviseamet, et töökeskkonna riskianalüüsis muudatuste sisseviimisel – näiteks ohuteguri riskitaseme muutumisel ja uue ohuteguri ilmnemisel – peaks olema kohustus fikseerida riskianalüüsi muutmise aeg vastavalt täiendatud osale. See on vajalik, et hilisemalt tuvastada ohuteguri mõju töötajale kutsehaigestumise väljaselgitamisel ja uurimisel. Näiteks kui ettevõtte töökeskkonnariskide hindamise tulemuste alusel mõjutab töötajat tööstusmasina müra.

„Kahe aasta pärast eemaldatakse masin töökeskkonnast ning uues riskianalüüsis seda edasi ei kajastata – täiendatakse ja muudetakse varasemaid andmeid, et riskianalüüs oleks ajakohane. See võib tekitada olukorra, kus hilisemalt ei ole võimalik tuvastada ohutegurite mõju töötajale,“ kirjutas Muzõtšin.

Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson jagab Liina Kersna arvamust, et igas vallas võiks olla kogupäevakool – küll aga vajab selline kool tavapärasest erinevat õppekava.

"Idee on muidugi väga hea: kogupäevakoolis on ainetunnid, liikumine ja huviharidus vaheldusrikkalt ühendatud. Samas vajab selline vaheldusrikas ja huviharidusega integreeritud kool ka teistsugust õppekava kui tavalises koolis. Mitte et peaks käibiva riikliku õppekava kõrvale heitma, vaid seda tuleb lihtsalt teisiti interpreteerida ehk erinevaid aineid integreerida, meetodeid mitmekesistada," kommenteeris Jakobson BNS-ile Kersna ideed ja lisas, et kindlasti tuleb kogupäevakoolis rakendada õuesõpet.

"Algõpetuses nimetatakse seda ka üldõpetuseks, kus erinevate ainete vahele teravaid piire ei tõmmata, vaid neid püütakse ühendada," selgitas Jakobson. "Ja muidugi on oluline huvialade spetsiifika, mis kooli õppekavast ehk siiski erineb. Näiteks Koolitants on näidanud, et ka koolis saab pidada kõrgetasemelisi huvialaringe."

Kindlasti tuleb Jakobsoni sõnul arvestada  ka laste kahe või koguni kolme söögikorraga. Lahtine on aga kogupäevakooli rahaline katmine, kuigi ses osas on võimalik ilmselt Saksamaalt mõõtu võtta.

"Kui suur on lapsevanemate  panus sellise kooli  ülalpidamisse, kust tuleb vajalik kooli kaader, kuidas formeerub sellise kooli õpilaskond?" küsis Jakobson retooriliselt. "Problemaatiliseks muutub ka koolipäeva pikkus ühes majas. Mulle tundub, et koolipäev muutub kogupäevakoolis liiga pikaks. Ei toimu ruumi emotsionaalset vahetumist, mis selles eas laste puhul on oluline."

"Kui kõikide nende asjade peale mõelda, mitte teha seda formaalselt, siis oleks see kindlasti hea ettevõtmine," märkis Jakobson.

Kohalikel valimistel Võru linnas kandideeriv riigikogu liige Liina Kersna pakkus läinud nädala lõpus välja, et igas maakonnas võiks toimida vähemalt üks põhikool kogupäevakoolina. Kersna sõnul toimuvad kogupäevakoolis ainetunnid vaheldumisi liikumise, iseseisva õppimise ja huviharidusega – õppetöö on vaheldusrikkalt integreeritud liikumistrennide ja huviharidusega. See kõik säästab nii lapse kui ka lapsevanemate aega ja muudab õppetöö mitmekesisemaks.

"Saksamaal on pooled koolidest kogupäevakoolid ning need on andnud häid tulemusi. Uurimistulemused näitavad, et paraneb õpilaste sotsiaalne käitumine, hinded ja väheneb klassikursust kordama jääjate arvukus," ütles Kersna, kelle kinnitusel on kogupäevakoolid Saksamaal tõusvas trendis. 

Saksamaal on Kersna andmeil 55,9 protsenti koolidest kogupäevakoolid. Hamburgis aga on see protsent koguni 67,3.

Haigekassa seaduse muutmisega kaasnev uus kiirabi rahastamismudel, mille järgi läheb kiirabi eelarve 90 protsendi ulatuses haigekassale, tekitab asjaosalistes segadust ja vastuseisu.

Terviseamet leiab, et haigekassa seaduse muutmise eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, milline on tegevuste järjekord, mille alusel määratakse 10 protsenti kiirabi eelarvest, mis tuleb rahastada riigieelarvest.

„Ühest küljest tuleks eeldada, et selleks peab olema kiirabi eelarve haigekassas eelnevalt vastu võetud või siis vähemalt kokkulepitud tingimuste ja metoodika kohaselt arvutatud, millest omakorda tekib sisend riigieelarvesse vastava summa planeerimiseks,“ märgib amet sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas.

Riigieelarve ettevalmistamise ja planeerimise tsüklit arvesse võttes peaks see olema valmis eelarveaastale eelneva aasta märtsiks. Samas sõltub ilmselt ka kiirabi eelarve haigekassa eelarvest tervikuna, mis omakorda sõltub samuti riigieelarve protsessist. Seega reaalsuses tähendaks see, et kiirabi tegelik rahastamine formuleerub ka edaspidi riigieelarve üldises protsessis, mitte aga haigekassas, märgib terviseamet.

Kiirabi rahastamise haigekassale üleviimise vastu on Eesti Apteekide Ühendus, kes peab uut rahastamismudelit ebavõrdust tekitavaks.

„Eelnõuga tekitatakse täiesti põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise olukord, kus ravikindlustamata isikule osutatav kiirabiteenus on talle tasuta, ent ravikindlustatud patsiendi kiirabiteenuse eest hakkab maksma tema ise kindlustusandja kaudu,“ märkis ühendus.

Samuti leiab apteekide ühendus, et eelnõu seletuskirja põhjal on kiirabiteenuse kogumaksumus eelnõu autorite hinnangul järgmise 3-4 aasta jooksul muutumatu. See ei ole realistlik, võttes arvesse kasvõi keskmist inflatsiooni, rääkimata palkade muutusest.