Kui viimastel aastatel näitas tapmiste ja mõrvade arv langustrendi ning ka tänavu esimese poolaasta järel olid veretööd veel languses, siis pärast juulit on need tõusma hakanud. 

Kögu möödunud aasta jooksul viis  o hvri surmani 30 tapmist ja mõrva ning katse staadiumisse jäi 14 kuritegu. See tähendas, et võrreldes tunamullusega oli kuritegusid kuue võrra vähem ning võrreldes eelnevate aastatega oli pilt veelgi parem. Nimelt sooritasid kurjategijad näiteks 2014. aastal 55, 2013. aastal 62, 2012. aastal 80 ning 2011. aastal koguni 100 tapmist ja mõrva koos katse staadiumisse jäänud süütegudega. 

Selle aasta algus käivitus aga kurjakuulutavalt, nimelt oli jaanuaris kolm tapmist ja mõrva, seevastu kui mullu aasta avakuul sellised kuritegusid polnud. Aasta edenedes näitajad mullusega võrdsustusid ning poole aasta möödumise järel oli tapmiste ja mõrvade arv juba languses - tänavu 16 mulluse 20 vastu. 

Juuli oli aga statistika mõttes kurb kuu, tuues kaasa koguni kuus tapmist ja mõrva, seevastu kui möödunud aasta näitaja jäi 20 peale pidama. 

Karistusseadustik eristab tapmisi ja mõrvu kuriteo raskusastme järgi. Tapmise eest võib kohus süüdlase saata trellide taha maksimaalselt 15 aastaks, mõrva eest aga võib süüdlane ka eluks ajaks vanglasse sattuda.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul võib tänavu Eestis oodata korralikku saaki, kuid hiline koristus suurendab oluliselt riske ja võib hakata avaldama mõju vilja kvaliteedile.

„Tänavune viljakoristus on tavapärasega võrreldes mitu nädalat edasi lükkunud, mis paneb põllumehed ajaga võidu jooksma. Koristama on asutud tavapärasest kõrgema niiskusesisaldusega vilja, mis aeglustab koristamise tempot ja suurendab kuivatuskulusid. Osa vilja on enne selle lõplikku valmimist tehtud ka siloks, et põldudel teha ruumi talirapsi külviks ja vältida sügiskülvide liigset hilinemist,“ selgitab põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmus lisab, et kuigi üldiselt oodatakse tänavu head saaki, siis paiguti on tormid ja tugevad vihmad nii kaun- kui teraviljapõldudele teinud märkimisväärset kahju ning vili on osaliselt lamandunud. Põhjaranniku äärsete põllumeeste saagikust vähendavad kevadisest põuast tingitud probleemid.

„Kui eelmise aasta saagikoristushooaeg oli ekstreemne, ilmad olid vihmased ja saagikused madalad, siis tänavuse aasta märksõnaks on koristuse edasilükkumine. Hetkel on eelmise aasta sama perioodi mahust Kevili terminalidesse jõudnud alles umbes kolmandik kogusest. Koristustöödega pole täiel võimsusel veel alustatudki, sest paljudes piirkondades pole vili valminud. Ainult rüps on koristatud ja selle saagikus on olnud üllatavalt hea, samal ajal rapsi koristus viibib,“ selgitas Põllumeeste Ühistu Kevili juhataja Meelis Annus.

Annuse sõnul on tõsisemalt viljakoristusega alustatud Lõuna- ja Kesk-Eestis, aga sealgi mitte kõigi põllumeeste poolt. Koristatakse varajasi talinisusid, valikuliselt ka keskvalmivaid nisusid, olenevalt põllust ka varajasi otrasid. Seda, et kõik põllumehed pole veel lõikusega alustanudki, kinnitas oma põldude seisu kommenteerides ka Valgamaa teraviljakasvataja Kalle Kits.

Jõgevamaal Pajusi kandis teravilja kasvatav Aasta Põllumees Lembit Paal märkis, et plaanib nisu koristamisega alustada alles sellel nädalavahetusel, mil talinisu saab koristamiseks piisavalt kuivaks. Sellel nädalal on Pajusis siloks tervikkoristusena võetud otra segus hernega. Paali sõnul on põllud väga ilusad, kuid saagi salve saamiseni läheb veel aega, mistõttu on tulemustest vara rääkida.

Põllumajanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen, kes kasvatab vilja Virumaal, on oma ettevõttes ära jõudnud koristada varase odra, samuti on ta alustanud varase talinisu lõikusega – kokku on tänaseks koristatud kümnendik kogupinnast.

Kevili andmetel on talinisude saagikused olnud head: olenevalt sordist enamasti vahemikus 5-8 t/ha kuivas kaalus.

Ka teravilja kokkuostuga tegeleva ettevõtte Oilseeds Trade juht Veikko Vahar kinnitab, et nende ettevõttele vilja müüvad põllumehed on koristusega alles suhteliselt alguses ja viljakoristus on umbes 3-4 nädalat hilinenud. Üldjuhul on rapsi koristusega algust tehtud, alustatud on ka taliodra ja varajase odra koristusega.

„Võrreldes eelmise aastaga on ladudesse jõudnud ca 25% eelmise aasta samal perioodil kokkuostetud saagist, ka rekordilise 2015. aasta tasemest on praeguse seisuga poole võrra vähem salve saanud,“ selgitas Vahar.

Eesti suurima teraviljakokkuostja Baltic Agro juht Ants Puusta lisab omalt poolt, et viljakoristus on alles väga varajases faasis, mistõttu on tulemusi veel raske kommenteerida.

Kvaliteedi osas võib Kevili andmetele tuginedes öelda, et kokkuostetud teravilja proteiinisisaldus on pigem madal. Hetkel on keskmiselt varutud nisude proteiini tase 11,5-12,2%. Langemisarvuga praegu veel probleeme pole, v.a. lamandunud põldudel. Kleepvalk on kõikuv, ulatudes 22%-st 30%-ni. Päevad jäävad aga lühemaks ja ilmad on pigem vihmased. See võib kiiresti halvemaks muuta olukorda põllul ja saakide kvaliteeti.

„Juba praegu võib öelda, et teraviljakasvatajatel on käsil teine keeruline hooaeg. Praegu tuleks kõigil soovida päikselisi ilmasid, et kogu saak saaks lõpuks koristatud ja õiglase hinnaga müüdud,“ sõnas Meelis Annus.

Koristushooaja hilinemine paneb löögi alla ka taliviljade külvid, mis võib hakata mõjutama ka järgmise hooaja tulemusi. Näiteks polnud Võrumaa teraviljakasvatusettevõte Sänna Põllumees talinisu hilise koristuse tõttu neljapäeval rapsikülviga veel alustada saanudki. Ka Vardja Masinaühistu Põlvamaal oli rapsi külviga alles alustanud. Saaremaa viljakasvataja Kaido Kirst aga loobus sootuks sellel aastal talirapsi külvamisest.

Statistikaameti andmetel kasvatatakse tänavu Eestis teravilja kokku 330 700 hektaril, millest 126 000 ha moodustab taliteravili ja 204 700 ha suviteravili. Võrreldes möödunud aastaga on teravilja pind vähenenud ligi 6%. Kultuuridest kasvatatakse kõige enam talinisu (102 700 ha), suviotra (97 900 ha), suvinisu (67 400 ha), kaera (33 600 ha) ja rukist (13 300 ha). Hernest ja põlduba kasvatatakse kokku 65 800 ha, mida on ligi 19% rohkem kui mullu. Rapsi ja rüpsi kasvatatakse kokku 73 700 ha, mida on aasta varasemaga võrreldes 5% rohkem.