Soome toll avastas Eestist tulnud autost 43 kilo püssirohtu ja 3000 kuuli, edastab uudisteagentuur STT.

Soome toll avastas juunis Helsinki Läänesadamas Eestist tulnud autost 43 kilo suitsuta püssirohtu, 3000 kuuli ja 17 salve. Politsei andmetel tulid mehed Venemaalt Eestisse ning ostsid püssirohu, kuulid ja salved Eestist. Meestel oli kavas naasta Venemaale.

Uurimise käigus selgus, et mehed kavatsesid püssirohtu kasutada padrunite valmistamiseks. Püssirohust oleks piisanud umbes 21 500 padruni valmistamiseks, märgib agentuur. Meeste väitel oli neil kavas püssirohtu ja kuule ise kasutada.

Meestele on esitatud kahtlustus salakaubaveos ning ohtlike ainete käitlemises.

Agentuur märgib, et politsei andmetel ei ole juhtum seotud kuritegevuse või terrorismiga.

Kui veel esmaspäeval prognoosis ilmateenustus käesolevaks nädalaks kuni 26 soojakraadi, siis nüüd on ennustus muutunud veelgi suvisemaks ning nädala lõpp võib kohati pakkuda kuni 28 kraadi sooja.

Neljapäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Tuul pöördub kagust lõunasse, puhudes 4-10 m/s. Sooja on 14-19 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Peamiselt Ida-Eestis sajab hoovihma, võib ka äikest olla. Puhub lõuna- ja edelatuul 4-10 m/s. Sooja on 21-26 kraadi.

Reede öösel on vahelduva pilvisusega ilm. Kagu-Eestis sajab kohati hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 3-8 m/s. Sooja on 11-16 kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub valdavalt läänekaare tuul 1-7 m/s. Sooja on 20-25 kraadi.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb. Alates Lääne-Eestist hakkab hoovihma sadama ning võib olla äikest. Puhub lõuna- ja kagutuul 2-8 m/s. Sooja on 12-17 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Sajab hoovihma ning võib olla äikest. Õhtu poole Lääne-Eestist alates pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Puhub edelatuul 4-10 m/s. Sooja on 19-24, Kagu-Eestis võib õhutemperatuur tõusta kuni 28 kraadini.

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) võttis möödunud aastal tavapärase järelevalve käigus proove 68 erinevast Eestis müüdavast meest, sealhulgas 53 Eesti mesiniku meest; kõikide Eesti meest võetud proovide tulemused on olnud nõuetekohased.

29 mee puhul uuriti möödunud aastal mee hüdroksümetüülfurfaali (HMF) sisaldust, diastaasarvu ja niiskusesisaldust. Lisaks Eesti mesinikelt pärit meele võeti jaekaubandusettevõtetest proove 15 välismaist päritolu meest. Uuriti kahte Hiina, kahte Itaalia, ühte Läti, ühte Soome, ühte Ukraina ja ühte Hollandi mett ning viit Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu ja kahte väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu, teatas VTA.

Kvaliteedinõuetele ei vastanud üks Itaalia ning üks Ukraina mesi. VTA tegi ettekirjutused nimetatud toodete müük peatada ning jaemüüki saadetud kogused kutsuti kauplustest tagasi.

"HMF on üks olulisemaid mee kvaliteedi parameetreid, mis näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Kristalliseerunud mett kuumutatakse mee vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. HMF-i sisaldus kasvab ka mee hoidmisel, sõltudes mee pH tasemest ja säilitamise temperatuurist," ütles VTA toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa.

Diastaasarv näitab samuti nagu HMF mee värskust ja vigu mee kuumutamisel. Värskes mees on diastaasarv kõrgeim ning see väheneb mee seismisel ja kuumutamisel. Niiskusesisaldus on samuti väga oluline mee kvaliteedinäitaja. Suurt veesisaldust ehk niiskust võib põhjustada näiteks niiske ilmastik. Kvaliteetne on vaid valminud mesi, mida saadakse kärgedest, mis on vähemalt kahe kolmandiku ulatuses kinni kaanetatud. Kaanetamata toores mesi läheb suure veesisalduse tõttu kiiresti käärima.

Ülejäänud 2016. aastal võetud 39 meeproovi puhul uuriti kolmes mees keelatud ravimite sisaldust, 17 juhul uuriti veterinaarravimite jääke, 16 proovist uuriti taimekaitsevahendite jääke ning kolmes mees uuriti plii ja kaadmiumi sisaldust. Kõik näitajad vastasid nõuetele.

Sel aastal on VTA lasknud mee geograafilise ja botaanilise päritolu kindlakstegemiseks teha neljale Eesti meele õietolmuanalüüsi, samuti on uuritud neljas väljastpoolt Eestit pärit mees HMF sisaldust, diastaasarvu ja niiskuse sisaldust. Kõik näitajad on olnud nõuetekohased.

Käesoleval aastal on plaanis uurida veel lisaks ülaltoodule 62 meeproovi, nendest 24 proovist uuritakse mee kvaliteedinäitajaid.

Spetsialistid kahtlevad õpilaste suvevaheaja lühendamise tulemuslikkuses ja soovitavad otsida viise, kuidas saaks koolide õppeprotsessi vähem kurnavaks teha, kirjutab Postimees.

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhi Karmen Maikalu sõnul võiks suvevaheaja lühendamise asemel mõelda, milliseid võimalusi saaks luua, et lapsed poleks nii palju järelevalveta. Tema hinnangul võiks arutada, kuidas võimaldada lapsevanematele ja vanavanematele paindlikku tööaega ning lastele soodsaid laagreid-malevaid ja teisi vaba aja sisustamise võimalusi. "See, kuidas laste koolivaheaeg võiks olla sisustatud, pole kahtlemata ainult vanema vastutus – last kasvatab kogu küla," leidis Maikalu.

Kasvatusteadlane Siiri-Liisi Kraav ütles, et lastega ei pea kogu aeg tegelema. Lapsed vajavad tegevusetust, sest igavus aitab kaasa loovuse ja isiksuse arenemisele. Paanika, et lastega peab kogu aeg tegelema, võib tema sõnul tulla nutimaailma pealetungist. Ei taheta, et laps istuks päevad läbi telefonis või arvutis, ja seetõttu püütakse leida alternatiivseid tegevusi.

Kraavi sõnul võivad algklassilapsed mõnda aega ka üksi olla, kuid laps ei tohiks tunda ennast üksildasena ja keskkond peaks olema lapsele turvaline. Üksildustunnet aitavad leevendada võimalus vanematele tööle helistada ja lemmikloomad. Samuti võiks rohkem lubada lastel sõpru külla kutsuda. "Tingimata ei pea olema linnalaagris, hea on ka lihtsalt koos olla," ütles ta.

Kasvatusteadlane märkis, et iga veerandi lõpus õpilastel hinded langevad ja kooli lõpus seda enam. "Lapsed õpivad terve kooliaasta niisuguse tambiga, et pärast kooli lõppu ei saa organiseeritud tegevustest rääkidagi, ning sellise intensiivsuse tõttu vajavad nad pikka puhkust," tõdes Kraav. "Juulis nad isegi ei puhka, see läheb lõõtsutamise peale ära."

Kraav sõnas, et kui suvevaheaja lühendamise arvelt läheks koolikoormus ühtlasemaks ja lapsed ei väsiks enam nii väga, võiks selle peale isegi mõelda. "Hästi võiks töötada ka algklassides koolipäeva pikendamine, aga sel juhul ei tohiks jätta kodutöid," märkis ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et uuest õppeaastast käiku minev viie vaheaja süsteem, mis teeb õppeperioodid võrdsemaks, leevendab kindlasti kevadväsimust.

Käosaar lisas, et suvevaheaegu võivad koolid juba praegu omal algatusel lühendada, sest kooliaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Õppeperiood kestab vähemalt 175 õppepäeva ja õppeaasta jooksul peab olema koolis vähemalt neli vaheaega. Suvine koolivaheaeg peab kestma kaheksa järjestikust nädalat.

Psühholoog Maikalu kiitis samuti uut korraldust, kus lapsed saavad iga kahe kuu tagant puhata ja käivad koolis juuni keskpaigani. Ta tõi välja, et õpilaste koolipäevad on päris pikad ja õpetajad kurdavad õppekavade suure mahu üle. Lahendusena väsimuse vastu pakkus psühholoog veel tundide alguse nihutamist veidi hilisemaks.

Maikalu sõnul on koolipsühholoogid tähele pannud, et juba mais väga väsinud lapsed on hajevil ja klassiruumi aknast sisse paistev soe päike meelitab õppureid õue. Ta ütles, et juulis ja augusti lõpus ruumis sees õppida on piin. "Õuesõpe on muidugi üks võimalus, ent nagu küsis üks koolipsühholoog: kuidas ette kujutada, et kõik Tartu koolid on ühel ajal õues ehk linnas?" lisas ta.