Spetsialistid soovitavad koolide õppeprotsessi vähem kurnavaks teha

Spetsialistid kahtlevad õpilaste suvevaheaja lühendamise tulemuslikkuses ja soovitavad otsida viise, kuidas saaks koolide õppeprotsessi vähem kurnavaks teha, kirjutab Postimees.

Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhi Karmen Maikalu sõnul võiks suvevaheaja lühendamise asemel mõelda, milliseid võimalusi saaks luua, et lapsed poleks nii palju järelevalveta. Tema hinnangul võiks arutada, kuidas võimaldada lapsevanematele ja vanavanematele paindlikku tööaega ning lastele soodsaid laagreid-malevaid ja teisi vaba aja sisustamise võimalusi. "See, kuidas laste koolivaheaeg võiks olla sisustatud, pole kahtlemata ainult vanema vastutus – last kasvatab kogu küla," leidis Maikalu.

Kasvatusteadlane Siiri-Liisi Kraav ütles, et lastega ei pea kogu aeg tegelema. Lapsed vajavad tegevusetust, sest igavus aitab kaasa loovuse ja isiksuse arenemisele. Paanika, et lastega peab kogu aeg tegelema, võib tema sõnul tulla nutimaailma pealetungist. Ei taheta, et laps istuks päevad läbi telefonis või arvutis, ja seetõttu püütakse leida alternatiivseid tegevusi.

Kraavi sõnul võivad algklassilapsed mõnda aega ka üksi olla, kuid laps ei tohiks tunda ennast üksildasena ja keskkond peaks olema lapsele turvaline. Üksildustunnet aitavad leevendada võimalus vanematele tööle helistada ja lemmikloomad. Samuti võiks rohkem lubada lastel sõpru külla kutsuda. "Tingimata ei pea olema linnalaagris, hea on ka lihtsalt koos olla," ütles ta.

Kasvatusteadlane märkis, et iga veerandi lõpus õpilastel hinded langevad ja kooli lõpus seda enam. "Lapsed õpivad terve kooliaasta niisuguse tambiga, et pärast kooli lõppu ei saa organiseeritud tegevustest rääkidagi, ning sellise intensiivsuse tõttu vajavad nad pikka puhkust," tõdes Kraav. "Juulis nad isegi ei puhka, see läheb lõõtsutamise peale ära."

Kraav sõnas, et kui suvevaheaja lühendamise arvelt läheks koolikoormus ühtlasemaks ja lapsed ei väsiks enam nii väga, võiks selle peale isegi mõelda. "Hästi võiks töötada ka algklassides koolipäeva pikendamine, aga sel juhul ei tohiks jätta kodutöid," märkis ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ütles, et uuest õppeaastast käiku minev viie vaheaja süsteem, mis teeb õppeperioodid võrdsemaks, leevendab kindlasti kevadväsimust.

Käosaar lisas, et suvevaheaegu võivad koolid juba praegu omal algatusel lühendada, sest kooliaasta kestab 1. septembrist 31. augustini. Õppeperiood kestab vähemalt 175 õppepäeva ja õppeaasta jooksul peab olema koolis vähemalt neli vaheaega. Suvine koolivaheaeg peab kestma kaheksa järjestikust nädalat.

Psühholoog Maikalu kiitis samuti uut korraldust, kus lapsed saavad iga kahe kuu tagant puhata ja käivad koolis juuni keskpaigani. Ta tõi välja, et õpilaste koolipäevad on päris pikad ja õpetajad kurdavad õppekavade suure mahu üle. Lahendusena väsimuse vastu pakkus psühholoog veel tundide alguse nihutamist veidi hilisemaks.

Maikalu sõnul on koolipsühholoogid tähele pannud, et juba mais väga väsinud lapsed on hajevil ja klassiruumi aknast sisse paistev soe päike meelitab õppureid õue. Ta ütles, et juulis ja augusti lõpus ruumis sees õppida on piin. "Õuesõpe on muidugi üks võimalus, ent nagu küsis üks koolipsühholoog: kuidas ette kujutada, et kõik Tartu koolid on ühel ajal õues ehk linnas?" lisas ta.