EESTI UUDISED BNS

Nädala teine pool toob kuni 26 soojakraadi

Võrumaa Teataja

Eeloleva nädala teises pooles ulatub maksimaalne õhusoe kui 26 kraadini.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub edela- ja läänetuul 3-9 m/s. Sooja on 10-16 kraadi. Teisipäeva päeval on samuti vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 19-23 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 3-9 m/s. Sooja on 19-23 kraadi. Kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub kagutuul 3-9 m/s. Sooja on 20-26 kraadi.

Neljapäeva öösel on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihm, võimalik on äike. Puhub lõunakaaretuul 4-10 m/s. Sooja on 14-18 kraadi. Neljapäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma, võimalik on äike. Puhub edelatuul 2-7 m/s. Sooja on 20-26 kraadi.

Liina Kersna sõnul vajaks iga maakond vähemalt ühte kogupäevakooli

Paremal Liina Kersna  FOTO: Võrumaa Teataja

Kohalikel valimistel Võru linnas kandideeriv riigikogu liige Liina Kersna pakub välja, et igas maakonnas võiks toimida vähemalt üks põhikool niinimetatud kogupäevakoolina, edastas Reformierakond.

Kersna sõnul on kogupäevakoolis ainetunnid vaheldumisi liikumise, iseseisva õppimise ja huviharidusega – õppetöö on vaheldusrikkalt integreeritud liikumistrennide ja huviharidusega. See kõik säästab nii lapse kui ka lapsevanemate aega ja muudab õppetöö mitmekesisemaks.

"Saksamaal on pooled koolidest kogupäevakoolid ning need on andnud häid tulemusi. Uurimistulemused näitavad, et paraneb õpilaste sotsiaalne käitumine, hinded ja väheneb klassikursust kordama jääjate arvukus," ütles Kersna, kelle kinnitusel on Saksamaal kogupäevakoolid tõusev trend. 

Praegu on Saksamaal 55,9 protsenti koolidest kogupäevakoolid, aga näiteks Hamburgis on see protsent koguni 67,3. 

Riigikogu sotsiaalkomisjoni kuuluv Kersna märkis, et kõige paremaid tulemusi saavutatakse kogupäevakoolidega  just algkoolides, aga ka põhikoolis.

"Kui tavaliselt on laps 5-7 tundi klassipingis ning alles pärast seda läheb trenni või huviharidusse, siis kogupäevakoolis on ainetunnid, liikumine ja huviharidus vaheldusrikkalt ühendatud," selgitas Kersna ning lisas, et kogupäevakooli süsteem säästab lapse ja lapsevanemate aega, sest lapsi ei pea transportima ühest huviringist teise.

"Ühe eelisena on välja toodud ka seda, et koju jõudes on perel koosolemise aeg, sest lapsel on kodutööd juba koolis tehtud. Kindlasti eeldab kogupäevakoolide süsteem koostööd huvikoolidega," märkis Kersna.

"Muuseas Saksamaal töötati see süsteem välja pärast 2000. aasta niinimetatud PISA šokki. Tänaseks on Saksamaa tulemused ka PISA-s paranenud," ütles Kersna.

Saksamaal on  kogupäevakool defineeritud  koolina, kus pakutakse õpilastele vähemalt kolmel päeval nädalas kogu päevaks tegevusi kooli järelevalvel ja vastutusel ning tegevused on kontseptuaalses seoses õppeainetega.

Kohalikel valimistel saab tänavu osaleda rekordarv EL-i kodanikke

Võrumaa Teataja

Oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel on valimisõigus rekordarvul teistest EL-i riikidest pärit kodanikel – kokku 27 855-l, samas kui 2013. aasta valimistel oli neid inimesi 17 675, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Arv on suurem muuhulgas seetõttu, et seekord on valijate ring suurem ehk valida saavad ka 16–17-aastased. Siseministeerium saatis lõppeval nädalal teatise rahvastikuregistri järgsele elukoha aadressile Eestis elavatele Euroopa Liidu kodanikule, kellel on  õigus hääletamisest osa võtta, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Teatisega informeeritakse lähenevatest valimistest, inimese õigusest hääletada ja kandideerida, viimast saab teha juhul, kui inimene on kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks saanud 18-aastaseks, ütles ERR-ile siseministeeriumi pressiesindaja.

Kõige enam elab ametlikult teistest liikmesriikidest pärit kodanikke Tallinnas: 15 665, kogu Harjumaal 17 411. Tartumaal on neid inimesi 4427, Ida-Virus 1405, Valgamaal 1147, Pärnumaal 1118, Saaremaal 443, Lääne-Virus 348, Läänemaal 338, Viljandimaal 315, Raplamaal 281, Järvamaal 168, Võrumaal 141, Jõgevamaal 122, Põlvamaal 109 ja Hiiumaal 82.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse järgi on hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle elukoht on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.

Riigi valimisteenistus eraldas sel nädalal maakonna valimisjuhtide töö korraldamiseks 150 000 eurot. Jaoskonnakomisjonide ning valla- ja linna valimiskomisjonide tegevust rahastatakse kohalikest eelarvetest.

Esialgsetel andmetel on sel aastal valimisjaoskondi 560. 2013. aasta kohalike valimiste ajal oli üle Eesti avatud 582 jaoskonda.

Politsei tahab 40 000 euro eest osta raskestisüttivat pesu

Pilt on illustratiivne Foto: Aigar Nagel

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on kuulutanud välja riigihanke raskestisüttiva pesu ostmiseks; hinnanguliselt võiks hanke maksumuseks kujuneda 39 000 eurot.

Raskestisüttivat pesu tellitakse nii naiste kui meeste mudeleid. Tulekindel pesu peab olema leeki tõrjuv, kuid samas kasutajasõbralik. Pesu tellitakse mustas ja tumesinises toonis, selgub hanketeatest.

Raskestisüttivat pesu kantakse enesekaitsevahendina eriotstarbelise kombinesooni all tingimustes, kus võib esineda lahtise tule oht.

Pakkumusi hinnatakse kvaliteedi, maksumuse ja tarneaja järgi. Lepingu eeldatav kogumaksumus ilma käibemaksuta on 39 000 eurot.

Pakkuja kahe viimase majandusaasta müügitulu peab olema vähemalt 50 00 eurot ning pakkuja peab omama vähemalt kaheaastast kogemust raskestisüttiva pesu või muu raskestisüttiva riietuse müümisel.

Lepingu kestuseks on 48 kuud ning pakkumuse esitamise tähtaeg 24. august.

Hollandi mürgimune Eestis tõenäoliselt ei ole

Võrumaa Teataja

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel Hollandis toodetud pestitsiididega saastunud mune tõenäoliselt Eestis ei ole.

"Meie andmetel Hollandi mune Eestis ei ole," ütles VTA pressiesindaja Martin Altraja BNS-ile. Ta lisas, et samuti ei ole Eestis muid Hollandi munadest toodetud tooteid.

Statistikaameti andmetel ei ole viimase 10 aasta jooksul Eestisse Hollandist mune imporditud. Viimati toodi Hollandist mune Eestisse 2006. aastal.

Möödunud nädalal selgus, et vähemalt kolm miljonit ohtliku pestitsiidiga määrdunud muna olid leidnud tee Hollandist Saksamaale. Alam-Saksi põllumajandusminister Christian Meyer ütles reedel aga, et Saksamaale võis jõuda ligi 10 miljonit ohtlikku muna.

Saksa toidupoodide kett Aldi teatas reedel, et võtab üleriigiliselt müügist maha munad, tulenevalt Hollandis lahvatanud pestitsiidiskandaalist.

Ametivõimud kahtlustavad, et pestitsiid fipronil jõudis Hollandi kanalatesse tulenevalt Hollandi ettevõtte Chickfriend katsest ravida täide all kannatavaid kanu.

Hollandi ja Belgia meedia teated, et pestitsiidi sisaldav aines jõudis Chickfriendini Belgia ettevõtte kaudu, on veel kinnitamata.

Suuremates kogustes on fipronil Maailma Terviseorganisatsiooni teatel mõõdukalt ohtlik ja võib mõjuda halvasti inimeste, eelkõige laste, neerudele, maksale ja kilpnäärmetele.

Hollandi prokuratuuri esindaja Marieke van der Molen ütles, et asja kohta on avatud kriminaalmenetlus.

Võrumaal ei takista teele kukkunud puu enam liiklust

FOTO: Aigar Nagel

Võrumaal teele kukkunud puu ei sega enam liiklust ja Rahingult saab taas otse Linnamäele sõita.

Võrumaal Ruhingu külje all kukkus pühapäeva hommikul tugeva tuule tõttu puu maanteele ja sulges liikluse.

Kell 10.14 andis maanteeamet aga teada, et tee on kogu pikkusest taas sõidetav.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD