Aasta esimese kuue kuu jooksul kasvas Eesti välispiiri ületanud inimeste arv 3,3 miljonini, varasemast enam on nii Venemaalt kui teistest riikidest saabujaid.

Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme sõnas, et käesoleva aasta esimese kuue kuuga registreeriti 3,3 miljoni inimese õhu-, mere või maismaapiiri ületus ehk 11 protsenti enam kui mullu samal ajal, edastas ameti pressiesindaja. Ta selgitas, et taas on tõusma hakanud Venemaalt saabunud turistide arv, samas lisandus kevadel uus liinilend Ühendkuningriiki ning paranenud on ka liinilendude ja ristluslaevade üldine täituvus. Pea kolmandik piiriületajatest on EL kodanikud. Enam kui pooled piiriületajatest saabuvad väljastpoolt EL-i, peamiselt Venemaalt.

Poole aasta jooksul ületas välispiiri 497 157 sõidukit , mida on samuti enam kui eelneval aastal.

"Poole aasta jooksul suunasime piirilt tagasi 541 välismaalast, kel puudus viisa, elamisluba, muud dokumendid või piisavad elatusvahendid Eestis viibimiseks," sõnas Neider-Veerme. Enim sisenemiskeelde väljastati Venemaa Föderatsiooni kodanikele, seda enam kui 300 juhul. Mullu samal ajal suunati piirilt tagasi 381 välismaalast.

Lisaks tabati poole aastaga piirikontrolli käigus 95 tagaotsitavat.

Merko kontserni kuuluv AS Merko Infra rekonstrueerib 2018. septembriks käibemaksuta 900 000 euro eest Elektrilevile Mõniste alajaama.

Esmaspäeval sõlmisid Merko Infra ja Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi lepingu Mõniste alajaama rekonstrueerimistööde teostamiseks Võrumaal, teatas Merko börsile.

Tööde käigus rekonstrueeritakse Mõniste 110/35/10-kilovoldine alajaam. Mahtu kuuluvad projekteerimine, ehitus ja paigaldustööd alajaamas ning sekundaarosa paigaldus- ja seadistustööd.

Ehitatakse jaotla hoone, kuhu paigaldatakse uus 10-kilovoldine kahe sektsiooniga jaotusseade ning kaarepool. Alajaama territooriumile paigaldatakse uus 35-kilovoldine jaotusseade, ehitatakse välja ja seotakse elektrivõrguga kõik väljuvad 35-kilovoldised ja 10-kilovoldised liinide kaablid.

Lepingu maksumus on ligikaudu 900 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Tööd algavad juulis 2017 ning lõppevad 2018. aasta septembris.

AS Merko Infra põhitegevusvaldkondadeks on vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike välisvõrkude ehitamine, kanalisatsioonipumplate paigaldamine ning sadeveesüsteemide ehitamine ja renoveerimine. Lisaks tegutseb ettevõte kesk- ja kõrgepinge alajaamade ning liinide projekteerimise, seadistamise ja ehitamisega.

AS Merko Ehitus Eesti on ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri, teede- ning elamuehituse töid.

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Läti rahandusministeeriumi hinnangul on vajalik aktsiise kiiremas tempos tõsta, kuivõrd valitsus kavandab suuremaid ettevõtte tulumaksuvabastusi annetustele. Seetõttu võiks rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt viia sisse algselt 2019. aastaks planeeritud alkoholi, õlle ja sigarettide aktsiisimäär juba 2018. aastal ja 2020. aastaks planeeritud määr 2019. aastal.

Ministeeriumi ettepaneku kohaselt võiks tuleval aastal sigarettide aktsiismäär 1000 sigareti kohta olla algselt planeeritud 70,7 euro asemel 78,7 eurot.

Õlle aktsiis võiks algselt planeeritud 5,6 euro asemel 1 mahuprotsendi absoluutalkoholi kohta hektoliitris olla hoopiski 6,8 eurot.

Muude alkohoolset jookide aktsiisimäär võiks samuti varem planeeritud 1450 euro asemel hektoliitri kohta järgmisest aastast olla 1670 eurot hektoliitri kohta.

Läti parlament otsustas varasemalt 11. juulil toimunud aktsiisiseaduse muutmise seaduse esimesel lugemisel parandusettepanekuga tõsta aktsiise ennaktempos.

Võrdluseks Eestis hakkab alates tulevast aastast sigarettide aktsiisimäär olema umbes 113,4 eurot 1000 sigareti kohta. Õlle aktsiisi määr on alates juulist 15,52 eurot etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris.

Alkoholitootjate ja müüjate hinnangul hakkab tulevikus kuni pool Eestis tarbitud õllest ja kolmandiku viinast olema ostetud Lätist; tootjate hinnangul võib riik sellest kaotada maksutulu kuni 170 miljonit eurot, kirjutab Postimees.

Postimehe andmetel moodustas Läti piirikaubandus Eesti õlletarbimisest möödunud aastal 6 protsenti, tõustes käesoleva aasta kevadeks 10 protsendile. Samas alkoholitootjate- ja müüjate huvigrupp hinnangul moodustab aasta lõpus 17 protsenti Eestis ära joodavast õllest Lätist ja järgmisel aastal 48 protsenti.

Samasuguses tempos liigub alkoholimüüjate hinnangul Lätti ka muude lahjade alkohoolsete jookide ehk siidri ja long drinkide ostmine. Kui mullu osteti Lätist 4 protsenti siin joodavast lahjast alkoholist, pakub prognoos, et selle aasta lõpuks küündib sisseostu osakaal 9 ja järgmisel aastal 50 protsendini.

Kange alkoholi kohta on prognoos mõnevõrra tagasihoidlikum – järgmise aasta lõpuks peaks 33 protsenti ostetama Lätist. Samas tänavu küündib Lätist ostetud kange alkoholi osakaal 24 protsendini, aasta varem oli see 15 protsenti.

Kokkuvõtvalt kaotaks alkoholitootjate ja -müüjate hinnangul Eesti piirikaubandusest käesoleval aastal 53 miljonit eurot ja järgmisel aastal 170 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi hinnangul kaotab Eesti piirikaubanduse tõttu käesoleval aastal 22 miljonit eurot maksutulu.

Möödunud aastal laekus alkoholiaktsiisi 251 miljonit eurot ehk 29 miljonit eurot rohkem kui aasta varem, mis ületas prognoosi 1,2 protsendiga. Käesolevaks aastaks on riigieelarvega kavandatud tulu alkoholiaktsiisist Heinapuu sõnul 276 miljonit eurot, ehk 25 miljonit eurot rohkem.