Riigikohus ei võtnud menetlusse Võru, Lasva, Sõmerpalu, Vastseliina, Emmaste, Rakke ja Koeru valla määruskaebusi, kes taotlesid halduskohtult valdade sundliitmist puudutavate valitsuse määruste tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Tallinna Ringkonnakohus asus selles asjas seisukohale, et vaidlustatud valitsuse määrused on õigustloovad aktid ja nende peale esitatud kaebuste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

Ringkonnakohus selgitas 12. juulil tehtud otsuses, et ehkki vaidlustatud määrused puudutavad vahetult konkreetseid omavalitsusüksusi ning on antud n-ö ühekordselt läbiviidava haldusreformi raames, muudetakse nendega sisuliselt Eesti haldusterritoriaalset korraldust tervikuna. Vaidlusi õigusloovate aktide põhiseaduspärasuse üle lahendab Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses.

Kuna kõnealuste vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis ei saa kohus kohaldada ka esialgse õiguskaitse abinõusid. 

Eelmisel nädalal sai järjekordsel Euroopa Liidu (EL) rändekava raames Eestisse saabunud Süüriast pärit kvoodipagulaste perel täis väljaspool Eestit viibimise tähtaeg.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag ütles BNS-ile, et pühapäeval ületas väljaspool Eestit viibimise tähtaja neljaliikmeline Süüria perekond, kes saabus Eestisse käesoleva aasta märtsis. Perekond toimetati Eestisse Kreekast.

Varem on väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kuus kvoodipagulaste perekonda.

Esimene selline pere oli kolmeliikmelise Süüriast pärit perekond, kes saabus Eestisse möödunud aasta novembris Kreekast ning suunati elama Tartusse. Teine, kuueliikmeline Süüria perekond saabus Eestisse eelmise aasta augustis Türgist ning asus elama Viljandisse. Veel kaks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud kvoodipagulaste perekonda saabusid Kreekast Eestisse käesoleva aasta jaanuaris. Seitsmeliikmeline perekond paigutati elama Tartusse ning viieliikmeline perekond Põlvasse.

Juunis ületasid väljaspool Eestit viibimise tähtaja viieliikmeline perekond, kes saabud Eestisse mullu augustis ning mullu septembris Eestisse saabunud viieliikmeline perekond. Esimene perekond suunati Eestisse saabudes elama Tartusse ning teine pereond Rakverre.

Seega on praeguseks väljaspool Eestit viibimise tähtaja ületanud seitse kvoodipagulaste perekonda ehk kokku 35 inimest.

Lisaks neile seitsmele perekonnale ei viibi Eestis veel kaheksa kvoodipagulaste peret, kus kokku on 36 liiget. Need perekonnad ei ole ületanud 90 päeva piiri.

Eestist on ametlikult lahkunud ka üks Iraagist pärit perekond, kes sõitis vabatahtlikult tagasi kodumaale.

Euroopa Liidu rändekava raames on praeguseks Eestisse ümber paigutatud ja asustatud kokku 161 inimest.

Rahvusvahelise kaitse saajatel on õigus 180 päeva jooksul Euroopa Liidus reisida kuni 90 päeva. Selle ületamisel peatatakse peretoetuste maksmine. Samas pole neil teistes liikmesriikides võimalik töötada või toetuseid saada. Eestisse naasmisel on neil jätkuvalt õigus tugiisiku teenusele ning võimalus jätkata keeleõppega..

Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.

Reedel lõppenud metsa uuendamise toetuse esimese taotlusvooru esitati kokku 76 taotlust, mille kogusumma oli ligi 1,1 miljonit eurot.

Toetust küsis 946 metsaomanikku, nendest 897 esitasid taotluse läbi metsaühistu. Metsa uuendamise toetust küsiti metsa istutamise eest 1943 hektaril, maapinna ettevalmistamise eest 2539 hektaril ning metsauuenduse hooldamise eest 1114 hektaril, teatas Erametsakeskus.

Toetust küsiti juba tehtud tööde eest. Kõige aktiivsemalt uuendati toetuse taotlejate poolt metsa Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

Metsa uuendamise toetuse esimese vooru eelarve on 650 000 eurot. See tähendab, et kõigi taotluste rahuldamiseks eelarvest ei piisa, kuid toetuse jagamise süsteem on üles ehitatud selliselt, et väiksemad toetuse küsijad saavad enda toetuse tavaliselt täismahus kätte.

Esialgsete andmete alusel on taotluste rahastamise määr ehk maksimaalne toetuse summa esimeses voorus 1236 eurot, täpsed toetussummad selguvad menetluse käigus.

Erametsade uuendamise mahud on aasta-aastalt tõusnud, tänavu plaanivad erametsaomanikud mulda panna ligi 10 miljonit puud. Samuti on iga-aastaselt tõusuteel olnud metsa uuendamise toetust taotlenud metsaomanike arv.

Et vähendada andmete esitamisel tekkivaid vigu ning kiirendada taotluste menetlemist ja toetuse väljamaksmist, on sellest aastast võimalik metsa uuendamise toetuse taotlust esitada vaid läbi e-PRIA portaali.

Metsa uuendamise toetuse 2017. aasta teise vooru taotluste esitamise tähtpäev on 1. detsember.

Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesanneteks on metsandustoetuste vahendamine ja erametsanduse arendamine. Alates 2000. aastast on läbi Erametsakeskuse Eesti erametsade hoidmisse ja kasvatamisse ning metsaomanike ühistegevuse arendamisse investeeritud üle 80 miljoni euro.

Politsei tabas möödunud ööpäeval üle Eesti kokku 38 joobes sõidukijuhti.

Kõik tabatud joobes juhtidest olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.