Ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest said süüteod

Möödunud nädalal jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod, edastas justiitsministeerium.

Ahistava jälitamisega on tegemist siis, kui üks inimene jälgib või jälitab teist inimest korduvalt või otsib temaga järjepidevalt kontakti – kannatanu aga tunneb seejuures hirmu või alandust või on muul moel oluliselt häiritud. Jälitaja võib olla kas praegune või endine pereliige, kolleeg, tuttav või võõras.

Sellise tegevuse tõkestamiseks sai seni pöörduda tsiviilkohtusse ja lähenemiskeeldu taotleda, keelu rikkumisele järgnes aga juba kriminaalkaristus. Nüüdsest on võimalik ahistava jälitamise korral ka politsei poole pöörduda. Oluline on, et tegevus, mis kannatanut hirmutab või tema elu oluliselt häirib, peab olema korduv ning kannatanu tahte vastane, toonitas ministeerium.

Politsei poole saab pöörduda ka seksuaalse ahistamise korral, kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust. Näiteks kui üks isik teise isiku seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surub ja enda alakeha teise vastu hõõrub. Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud kindlate kehapiirkondadega. Ka ei saa seksuaalse ahistamisena käsitleda liputamist ega kogemata teise keha intiimpiirkonna puudutamist.

Seksuaalne ahistamine on karistusseadustiku järgi väärtegu, mille eest saab karistada trahvi või arestiga. Raskemad seksuaalsusega seotud teod on endiselt karistatavad kas tervise kahjustamise sätete või seksuaalse enesemääramise vastaste kuriteokoosseisude alusel. Kergemad teod, mis uue paragrahvi alla ei mahu, on karistatavad avaliku korra rikkumisena.

Tänavu 6. juulil jõustunud karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused on seotud Eesti ühinemisega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga.

Kõnealune konventsioon võeti vastu 2011. aasta 7. aprillil Istanbulis, Eesti allkirjastas selle enam kui kolm aastat hiljem, 2014. aasta 2. detsembril ja ratifitseerib eeldatavalt tänavu septembris.

Konventsiooni eesmärk on töötada välja lai raamistik, poliitikad ja meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ning abistamiseks. Konventsiooniga ühinemiseks viidi Eesti õigus konventsiooni nõuetega vastavusse ja viimase suurema muudatusena loodi karistusseadustikku uued süüteokoosseisud.