Eesti loobub absoluutse kõrguse ja sügavuse arvutamisel Kroonlinna nullist ja hakkab sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama neid Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes.

Keskkonnaminister allkirjastas kolmapäeval geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes, teatas maa-ameti pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobutakse.

"Euroopa kõrgussüsteemile üleminekut on ette valmistatud pikka aega ning nüüd on kindel, et saame Eesti sajandat sünnipäeva tähistada juba uutes „kõrgustes“," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. "Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek toob piirkonnast sõltuvalt kaasa 15-24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Näiteks Suur-Munamägi, mille ametlik kõrgus on praegu 317,2 meetrit, saab kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit."

Uuele süsteemile üleminekul muutuvad praegused kõrgusväärtused. Seda põhjusel, et enne arvutati kõrgused Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetaseme järgi, nüüd aga Amsterdami merevaatlusjaama mõõtmiste järgi. Seega Suur-Munamägi ei muutu looduses kõrgemaks ja vett ei jää meres vähemaks. Euroopa kõrgussüsteemiga ei vähene ega suurene ka veekogude kaitsevööndi ulatus.

"Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse on tinginud mitu asjaolu. Näiteks Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ning soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis. Need põhjused viisid otsuseni valmistada ette kõik vajalik Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuks,“ ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Ta lisas, et aastaks 2000 oli ligikaudu 47 protsenti senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, see aga muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks. Nüüdseks on ameti korraldamisel ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk, mis kõrguste lähteandmestikuna võimaldab muuhulgas ka täpset kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.

Enamik Euroopa riikidest, sealhulgas Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad juba Euroopa kõrgussüsteemi. Seega paljude rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul saab hakkama ühe kõrgussüsteemiga ega pea tegelema ümberarvutamisega.

Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud ka kolme kuu pikkune üleminekuperiood. Enne 1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas süsteemis.

Maaeluminister Tarmo Tamme hinnangul on tulevikus võimalik mesilaste hukkumist ära hoida vaid osapoolte suurema koostöö läbi, sest vaid seaduste karmistamisega midagi ei saavuta.

"Ka üks mesilaste hukkumise juhtum taimekaitsevahendite valesti kasutamise tõttu Eestis on liiga palju ja olukord on murettekitav. Hetkel on oluline keskenduda menetluses olevate juhtumite analüüsimisele ning lahenduste leidmisele uute juhtumite vältimiseks," ütles Tamm pressiteate vahendusel. "Taimekaitse ja mesinduse vahel peab valitsema tasakaal. Ainult seaduste karmistamisest pole kasu, kui osapooled koostööd ei tee."

"Koostöö on oluline mitmel tasandil, tegu on meie ühise murega. Oleme algatanud taimekaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Kõikidel huvilistel on võimalus väljatöötamise kavatsusega tutvuda ja oma arvamus maaeluministeeriumile esitada," sõnas Tamm.

Kolmapäeval toimus maaeluministeeriumis kohtumine mesinike ja taimekaitsevahendite kasutajatega. Selle eesmärgiks oli keskenduda seni aset leidnud ja registreeritud mesilaste surmadega lõppenud juhtumite tulemuste analüüsimisele, anda ülevaade seni tehtust ja arutada, kuidas edaspidi uusi juhtumeid vältida. Omavahelise suhtlemise olulisust, teavitamiskohustusest kinnipidamise tähtsust ja koostöövajadust rõhutasid mitmed sõnavõtnud.

Viimase kahe nädala jooksul on põllumajandusametile (PMA) laekunud viis teadet hukkunud mesilastest Lääne-Virumaal, Tartumaal , Võrumaal ja Järvamaal. Kontrolle asjaolude tuvastamiseks viis PMA läbi koostöös veterinaar- ja toiduametiga (VTA). Proovid võetakse nii hukkunud mesilastest kui lähiümbruses kasvavatest taimedest, nii haiguste kui taimekaitsevahendite kasutamise nõuete järgimise tuvastamiseks.

Käesolevaga on laekunud PMA-le nelja proovi vastused. Ühes hukkunud mesilastest võetud proovis taimekaitsevahendite jääke ei leitud. Kahes hukkunud mesilastest ja ühes taimsest materjalist võetud proovis on taimekaitsevahendite sisaldus ületanud lubatud piirmäärasid, mis viitab taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisele.   

PMA jätkab menetlust asjassepuutuvate isikute suhtes. Toetuste taotlejate puhul teavitatakse tuvastatud rikkumistest ka Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Ametit (PRIA) toetuste määramisel arvesse võtmiseks. 

Kohtumisele maaeluministeeriumi väikesesse saali olid kutsutud põllumajandusameti, veterinaar- ja toiduameti, Põllumajandusuuringute Keskuse, Eesti Mesinike Liidu, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu, Eesti Meetootjate Ühenduse, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi, Eesti Aianduse Mesinduse Keskseltsi, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Noortalunikud MTÜ, Eesti Maaülikooli, Kevili Põllumeeste Ühistu, Edelaraudtee Infrastruktuuri AS ja AS Eesti Raudtee esindajad.

Maaeluministeeriumi eestvedamisel jätkatakse edaspidigi huvigruppidega kohtumisi vajalike õigusloome muudatuste väljaselgitamiseks.

Võetud proovide tulemused selguvad lähinädalatel, nendest annab jooksvalt teada põllumajandusamet.

Ühes Võru kaupluses ründas agressiivne mees turvatöötajat ning lõhkus turvaruumi sisustust.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja sõnul anti politseile teada, et möödunud nädalal kolmapäeval kasutas 27-aastane mees Võrus Jüri tänaval kaupluses 52-aastase turvatöötaja suhtes vägivalda ja põhjustas talle valu. Ka lõhkus agressiivne mees turvaruumi sisustust.

Politsei alustas juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust avaliku korra raske rikkumine paragrahvi alusel.

Kliinilise rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist mis on 28 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

"Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. Ta märkis, et meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis mullu kunstliku viljastamise abil 369 last, mis moodustab 2,6 protsenti kõigist elussündidest. "See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes," sõnas Liivlaid.

Ravimiameti andmetel tehti Eestis 2016. aastal 2732 viljatusravi tsüklit ehk 3,6 protsendi võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem – 10,1 protsenti – langes viljatusravi kasutamine 41-aastaste ja vanemate naiste seas. See on ka vanusegrupp, kes peab viljatusravi kulud ise maksma. Ligi pooled viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Samas on mitme embrüo siirdamine ühe protseduuri käigus võrreldes eelnenud aastaga vähenenud – kahe embrüo siirdamine 8,2 ja kolme embrüo siirdamine 16,9 protsendi võrra. Ühe embrüo siirdamine on kasvanud 11,2 protsenti.

Kõige sagedamini ehk 40 protsendil juhtudest kasutati viljatusravis intratsütoplasmaatiline injektsiooni, mida kasutatakse mehe viljatuse korral. 33 protsendil juhtudest kasutati külmutatud embrüo siirdamist.

Viljatusravi kasutamine küll langes, kuid sotsiaalministeeriumi kulud viljatusravile mullu seejuures oluliselt ei muutunud. Viljatusravi kulu oli 1,544 miljonit eurot, mida on 0,7 protsenti vähem kui 2015. aastal.