Ligi kolmandik kunstlikest viljastamistest tõi kliinilise raseduse

Kliinilise rasedusega lõppes 2015. aastal 800 kunstlikku viljastamist mis on 28 protsenti kõigist läbi viidud viljatusravi tsüklitest, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

"Kõiki rasedusi paraku lõpuni ei kanta ja seetõttu ei tähenda see 800 lapse sündi,“ ütles TAI analüütik Hedi Liivlaid. Ta märkis, et meditsiinilise sünniregistri andmetel sündis mullu kunstliku viljastamise abil 369 last, mis moodustab 2,6 protsenti kõigist elussündidest. "See osakaal on püsinud sama ka aasta varasemaga võrreldes," sõnas Liivlaid.

Ravimiameti andmetel tehti Eestis 2016. aastal 2732 viljatusravi tsüklit ehk 3,6 protsendi võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem – 10,1 protsenti – langes viljatusravi kasutamine 41-aastaste ja vanemate naiste seas. See on ka vanusegrupp, kes peab viljatusravi kulud ise maksma. Ligi pooled viljatusravi tsüklitest teostati 34-aastastele ja noorematele.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirdati ühe protseduuri käigus kõige sagedamini kaks embrüot. Samas on mitme embrüo siirdamine ühe protseduuri käigus võrreldes eelnenud aastaga vähenenud – kahe embrüo siirdamine 8,2 ja kolme embrüo siirdamine 16,9 protsendi võrra. Ühe embrüo siirdamine on kasvanud 11,2 protsenti.

Kõige sagedamini ehk 40 protsendil juhtudest kasutati viljatusravis intratsütoplasmaatiline injektsiooni, mida kasutatakse mehe viljatuse korral. 33 protsendil juhtudest kasutati külmutatud embrüo siirdamist.

Viljatusravi kasutamine küll langes, kuid sotsiaalministeeriumi kulud viljatusravile mullu seejuures oluliselt ei muutunud. Viljatusravi kulu oli 1,544 miljonit eurot, mida on 0,7 protsenti vähem kui 2015. aastal.