Möödunud nädalal jõustusid karistusseadustiku muudatused, millega said ahistavast jälitamisest ja seksuaalsest ahistamisest süüteod, edastas justiitsministeerium.

Ahistava jälitamisega on tegemist siis, kui üks inimene jälgib või jälitab teist inimest korduvalt või otsib temaga järjepidevalt kontakti – kannatanu aga tunneb seejuures hirmu või alandust või on muul moel oluliselt häiritud. Jälitaja võib olla kas praegune või endine pereliige, kolleeg, tuttav või võõras.

Sellise tegevuse tõkestamiseks sai seni pöörduda tsiviilkohtusse ja lähenemiskeeldu taotleda, keelu rikkumisele järgnes aga juba kriminaalkaristus. Nüüdsest on võimalik ahistava jälitamise korral ka politsei poole pöörduda. Oluline on, et tegevus, mis kannatanut hirmutab või tema elu oluliselt häirib, peab olema korduv ning kannatanu tahte vastane, toonitas ministeerium.

Politsei poole saab pöörduda ka seksuaalse ahistamise korral, kui kehalise seksuaalse iseloomuga tegu on kannatanu tahte vastane ja alandab inimväärikust. Näiteks kui üks isik teise isiku seksuaalse alandamise eesmärgil enda vastu surub ja enda alakeha teise vastu hõõrub. Kehaline seksuaalne iseloom ei ole seotud kindlate kehapiirkondadega. Ka ei saa seksuaalse ahistamisena käsitleda liputamist ega kogemata teise keha intiimpiirkonna puudutamist.

Seksuaalne ahistamine on karistusseadustiku järgi väärtegu, mille eest saab karistada trahvi või arestiga. Raskemad seksuaalsusega seotud teod on endiselt karistatavad kas tervise kahjustamise sätete või seksuaalse enesemääramise vastaste kuriteokoosseisude alusel. Kergemad teod, mis uue paragrahvi alla ei mahu, on karistatavad avaliku korra rikkumisena.

Tänavu 6. juulil jõustunud karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused on seotud Eesti ühinemisega Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga.

Kõnealune konventsioon võeti vastu 2011. aasta 7. aprillil Istanbulis, Eesti allkirjastas selle enam kui kolm aastat hiljem, 2014. aasta 2. detsembril ja ratifitseerib eeldatavalt tänavu septembris.

Konventsiooni eesmärk on töötada välja lai raamistik, poliitikad ja meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla kõigi ohvrite kaitsmiseks ning abistamiseks. Konventsiooniga ühinemiseks viidi Eesti õigus konventsiooni nõuetega vastavusse ja viimase suurema muudatusena loodi karistusseadustikku uued süüteokoosseisud.

Vanametalli hinnad on käesoleval aastal püsinud stabiilsed, musta vanametalli hind on vahemikus 135-150 eurot tonni eest ja kokkuostja hinnangul hinnatõusu näha ei ole.

"Üle pika aja on vanametalli kokkustus stabiilne aasta. Kui vaadata vanametalli hindu jaanuari kuust alates, siis suuri tõuse ega langusi ei ole, mida näitavad kokkuostjate hinnanimekirjad. Aasta jooksul on hind kõikunud paarikümne euro ümber," ütles BNS-ile Kuusakoski Eesti ostujuht Toomas Kollamaa.

Kõige levinum metall, mis on tema sõnul kuni 4 millimeetrine materjal, mida kliendid Tallinnas toovad maksab 135-150 eurot tonni kohta.

"Kui võtame vanametalli tipp-perioodi, mis algab aprilli algusega ja lõpeb juunis, kus koristamine läbi saab, siis selle ajaga on hind kõikunud umbes 9 eurot. On olnud ülistabiilne olukord turul ja see on muutnud ka vanametalli voo stabiilsemaks. Ei toimu tormijookse," sõnas ta.

"Julgen öelda, et kui hindasid ajalooliselt vaadata, siis praegune hinnatase on tugev koolipoisi neli. Kui jääda ootama sellist buumiaegset hinda, mis oli aastal 2008, kui hinnad jäid 200-300 euro vahele, siis kõigile, kes selles valdkonnas tegutsevad tundub, et lähiaastatel seda uuesti ei juhtu," ütles Kollamaa.

Hinna stabiilsus on tema sõnul tingitud üldisest stabiilsest olukorrast maailmas. "Metalli hind maailmas sõltub väga palju ehitusest. Lõviosa vanametallist läheb ehituses kasututavasse armatuuri tootmisesse ja Türgis, mis on Baltikumi ja Euroopa vanametalli suurim sihtriik on siseturul päris korralik nõudlus ehitusmetalli vastu," sõnas ta.

Samuti on Hiina tema sõnul piiranud oluliselt oma metalli ületootmist ning olemas on sisenõudlus Venemaa, Rootsi ja Soome turgudel, kus on olemas oma metallitööstus.

"Kuna kogu maailm metallihinnas vaatab Türgi poole, mis on suurim kokkuostja, siis paar nädalat tagasi lõppe neil ramadaan ja samuti suvine puhkuste aeg on nii öelda hapukurgihooaeg. Valmistutakse sügiseks. Lepitakse kokku tehinguid augistiks ja septembriks. Aga suurt nõudlust praegu ei ole, sest kogu Euroopas on puhkeperiood," ütles ta.

"Kui jälgida trende siis on hind läinud teine kord sügiseks paremaks. Aga seda trendi, mis kunagi kehtis, et talvel madal, kevadel kõrge hind ja suvel madal, sügisel kõrge hind ei ole aastaid toimunud," ütles Kollamaa

"Jääme lootma, et toimub hinnatõus, aga oma plaane me selle peale ei ehita. Elame selles heas hinnas, mis on hea võrreldes 2015. ja 2016. aastaga ja loodame, et see stabiilsus jätkub. Kui hinnatõus toimub, siis ma julgen öelda, et see ei tõus ei ole üle kahekümne euro," ütles ta.

Paljudes Euroopa riikides valitsevat kolkamentaliteeti aitaks vähendada see, kui praegusest märksa rohkem noori veedaks mingi aja oma õpingutest mõnes teises riigis, leiab president Toomas Hendrik Ilves.

"Praegu on kõigest 2 protsenti kõigist eurooplastest õppinud välismaal. Ma sooviksin selle tõusmist 45 protsendi peale," rääkis Ilves usutluses väljaandele Thought Economics.

"Provintslikkus, mis valitseb nii paljudes maades, väheneks tuntavalt, kui peetakse normaalseks, et õpid vähemalt aasta oma keskkooli või ülikooli-ajast välismaal," rääkis Ilves, kui temalt küsiti, mida ta soovitakse noorele põlvkonnale.

"Oleks tore, kui inimesed mõistaksid Euroopat tervikuna ja teaksid, et nad saavd olla kes iganes või kus iganes nad soovivad, kui nad pisut pingutaksid keele õppimisel," ütles Ilves.

"Ma julgustaksin kõiki noori inimesi astuma esimene samm ja minema kusagile mujale õppima. Kusagile kaugele. Tavaliselt annab see kaks tulemust. Esiteks sa hakkad oma maad rohkem hindama ja teiseks sa mõistad, et inimesed on erinevad ja see on okei," rääkis president Ilves.

Väljaanne Thought Economics, mis Ilvese intervjuu neljapäeval avaldas, kajastab poliitika, majanduse, äri, kultuuri ja kunstide, tervishoiu, teaduse ja ühiskonna teemasid, seda peamiselt maailma oma ala juhtivaid tegijaid intervjueerides.

Brüsselis sel nädalal kogunenud Euroopa Liidu Regioonide Komitee täiskogu valis Antsla vallavolikogu esimehe Kurmet Müürsepa komitee asepresidendiks.

"Regioonide Komitee roll tasakaalustatud Euroopa arengus on kasvamas. Tugevad kohalikud omavalitsused ja regioonid suudavad ja on võimelised parimat eluolu pakkuma kõikidele eurooplastele Antslast Sitsiilani," kommenteeris Müürsepp pressiteate vahendusel oma valimist kõrgele ametipostile.

Euroopa Liidu Regioonide Komitee (CdR) on Brüsselis asuv Euroopa Liidu konsultatiivorgan, mis koosneb kohalike omavalitsuste esindajatest ja mille peaülesandeks on kindlustada kohalike omavalitsuste esindatus Euroopa Liidus ning anda kohaliku tasandi poliitikutele võimalus rääkida kaasa EL-i õigusaktide väljatöötamisel. Komiteel on nõuandev funktsioon.

Euroopa Liidu Leping sätestab, et Euroopa Liidu Nõukogu, Komisjon ja Parlament on kohustatud õigusloome ja muude meetmete vastuvõtmisel konsulteerima Regioonide Komiteega valdkondades, mis mõjutavad või võivad mõjutada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

CdR täiskogu istungijärgud toimuvad kuni kuus korda aastas ning täiskogu võtab vastu arvamusi ja peab poliitilisi arutelusid.

Komiteel on 350 liiget ja 350 asendusliiget, kes määratakse ametisse EL Nõukogu poolt viieks aastaks. Käesolev komitee liikmete mandaadiperiood kestab kuni 2020. aasta veebruarini.

Eestist kuulub Regioonide Komiteesse kuus omavalitsusjuhti: Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp, Kose vallavolikogu liige Uno Silberg, Rae vallavanem Mart Võrklaev, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Komitee asendusliikmed eestist on Viljandi Linnavolikogu liige Randel Länts, Hiiu vallavolikogu liige Georg Linkov, Rakvere linnavolikogu liige Andres Jaadla, Haanja vallavanem Juri Gotmans, Ambla vallavanem Rait Pihelgas, Viimsi abivallavanem Jan Trei.

Eesti delegatsiooni esimees komitees on reformierakondlane, Haapsalu linnapea Urmas Sukles.