Rahvaküsitlus Setomaa valla maakondliku kuuluvuse otsustamiseks toimub järgmisel kolmapäeval ja neljapäeval.

Elektrooniline küsitlus toimub kolmapäeval, 12. juulil kella 8-20-ni ja küsitlus küsitluslehtedega neljapäeval, 13. juulil kella 10-20-ni, teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Kodus küsitlemist ei toimu.

Küsitlus viiakse läbi selleks, et valitsus saaks teha elanike soovil põhineva otsuse, kas loodav vald hakkab kuuluma Võrumaale või Põlvamaale. Arvamust saavad avaldada Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga rahvastikuregistri järgsed elanikud, kel vanust vähemalt 16 eluaastat. Küsitluse korraldavad Põlva ja Võru maavalitsused.

Igas omavalitsuses on avatud üks küsitluspunkt ja need asuvad Meremäel, Värskas, Mikitamäel ja Luhamaa nulgas.

Varem on valitsus küsinud rahva arvamust Setomaa valla moodustamise kohta. Küsitletutest üle 76 protsendi toetas Setomaa valla moodustamist ning küsitlusest võttis osa üle 57 protsendi nendes valdades elavatest inimestest.

Setomaa valla kogupindala on 460,8 ruutkilomeetrit ja rahvaarv 3577.

Kütuse jaemüügifirma Olerex emafirma Aqua Marina on sõlminud lepingu ostmaks AS-ilt Johnny tanklaketi Favora seitse bensiinijaama üle Eesti.

Johnny ja Aqua Marina sõlmisid seitsme Favora tankla ostu-müügi lepingu 19. juunil. Selle kohaselt omandab Aqua Marina Favora tanklad, sest Johnny soovib kütuse jaemüügiturult lahkuda. Tehingu toimumine eeldab konkurentsiameti heakskiitu.

Aqua Marinale annab tehing võimaluse tugevdada enda osalusega firmade positsiooni Eesti mootorikütuste jaemüügiturul.

Favora tanklad asuvad Tallinnas, Tartus, Viljandis, Võrus, Võru Kosel, Põlvas ja Rõuges.

Johnny AS omanik on Urmas Johanson. Ettevõtte tegevusalad on mootorikütuste, õlide ja määrdeainete müük. Ettevõte teenis 2015. aastal 11,3 miljoni euro suuruse käibe juures 28 500 eurot kahjumit.

Aqua Marina AS omanikud on Antti Moppel ja Andres Linnas, kellele kuulub ka tanklaketi Olerex operaator Olerex AS. Olerex teenis möödunud aastal 283,3 miljoni euro suuruse käibe juures 1,8 miljonit eurot kasumit.

Valitsus kinnitas neljapäeval viimased otsused, mis lõpetavad haldusreformi esimese etapi ehk haldusterritoriaalse reformi, muu hulgas kinnitati Setomaa valla moodustumine.

Neljapäevaste otsuste järgi jätkavad kohalike omavalitsusena Keila linn, Vihulaga ühinenud Haljala vald, Sõmeru vallaga ühinenud Rakvere vald, Nõo vald ja Luunja vald, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Ühinemine viiakse lõpule Paldiski linna, Keila, Padise ja Vasalemma valla puhul, millest tekib Lääne-Harju vald ning Tähtvere vald liidetakse Tartu linnaga. Lisaks kinnitas valitsus Setomaa valla moodustumise. Maavanemad peavad läbi viima rahvaküsitluse, et selgitada rahva tahe tekkiva Setomaa valla maakondliku kuuluvuse üle Põlvamaale või Võrumaale.  Rahvaküsitlus tuleb korraldada enne 15. juulit.

"Ma tahan tänada kõiki inimesi, kes on haldusreformi edukale läbiviimisele kaasa aidanud. Haldusreform on oodanud ärategemist paarkümmend aastat, see on reform Eesti regioonide jaoks, kõigi meie inimeste jaoks," ütles peaminister Jüri Ratas. "Kõige viimases ja raskemas, sundliitmiste etapis ei tohi me ära unustada reformi mõtet, mille keskmes on Eesti inimene, kelle jaoks muutuvad avalikud teenused kiiremaks ja kvaliteetsemaks sõltumata kohast, kus ta elab. Inimeste kodukant muutub konkurentsivõimelisemaks ning koduvald või -linn suudab täita kõiki neid ülesandeid, mida laiendatav autonoomia ette hakkab nägema," lisas Ratas. Haldusreformi lõpuleviimiseks on peaministri sõnul oluline lahendada omavalitsuste rahastamise küsimus ja vaadata üle omavalitsuste ülesanded andes neile rohkem pädevusi.

Peaministri sõnul on haldusreformi otsuste juures oluline silmas pidada, et veebruaris oli valitsusel seadusest tulenev kohustus teha ühinemissuundade ettepanek kõigile neile 104 omavalitsusele, kes ei täitnud iseseisvana jätkamise kriteeriume. Ratas lisas, et juba koalitsioonileppe koostamisel novembris oli uue valitsusliidu seisukoht jätkata Eesti jaoks olulise reformiga, kuid teha seda mitte formaalselt üksnes elanikkonna kriteeriumist lähtudes, vaid kaaludes iga  ühendamisettepanekut eraldi. Ühtlasi avaldas peaminister lootust, et liitmata jäetud väiksemad kohalikud omavalitsused teevad naaberomavalitsustega tihedalt koostööd.

Eestis on praegu 213 omavalitsust, neist 183 valda ja 30 linna. Omavalitsustest üle 75 protsendi otsustasid ühineda vabatahtlikult. Pärast neljapäevaseid valitsuse otsuseid jääb Eesti haldusterritoriaalsele kaardile 79 kohalikku omavalitsust, neist 15 linna ja 64 valda. Haldusterritoriaalse korralduse muudatused jõustuvad kohalike omavalitsuste valimiste väljakuulutamise päeval.

Metsatöölised on Võrumaal kahjustanud muinasaegseid matmispaiku ja kündnud välja inimsäilmeid, avastasid hiljuti muinsuskaitseameti inspektorid, kirjutab Postimees.

Maaomanik, metsafirma AS Dammix lubab kahju likvideerida.

Lasva vallas asuvas Paidra külas päevavalgele tulnud inimluude täpset vanust ei ole võimalik välja tuua, sest neid pole nii täpselt uuritud, kuid võib oletada, et need pärinevad esimese aastatuhande teisest poolest, rääkis muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor Mirja Ots. AS-i Dammix kinnistul Võhandu jõe ääres asuvad 13 muinsuskaitse alla kuuluvat matmispaika ehk kääbast. Need on liivast kuhjatised, enamik ümmargused, üks piklik vallitaoline.

Muinsuskaitseinspektorid Mirja Ots ja Anu Kivirüüt avastasid juunis, et kolm kääbast on saanud kannatada. Ühte hauakääpasse oli küntud kaks umbes 30 sentimeetri sügavust vagu, mis tõid maapinnale nähtavale põlenud inimluude killud. Inimluud on nähtavad ka teise kääpa kirdeküljel asuva luupesa juures. Muinsuskaitseameti inspektorid aga ei tea, kas need pärinevad kääpast või kääbastevahelisest põletusmatuste alast, sest maapinna kündmise tõttu ei ole võimalik seda kindlaks teha. Kolmanda kääpa pinda küntud ei ole, kuid sellel on sõiduki rööpad, mistõttu on põhjust oletada, et hauakünkast on üle sõidetud rasketehnikaga. Lisaks on küngast ümbritsevas kaitsevööndis vaod.

Suures osas metsaga kaetud kinnistu omanik AS Dammix tegeleb muuhulgas ka metsakinnistute ostmise ja metsa kasvatamisega. Muinsuskaitseamet andis ettevõttele loa matmispaikade ümbruses lageraiet teha 2015. aasta kevadel, kuid esitas oma tingimused. Hauaküngastel ja nende vahetus läheduses viie meetri raadiuses on keelatud kasutada rasketehnikat – see tähendab, et puud tuleb langetada käsitsi mootorsaega. Lisaks ei tohi terves kaitsevööndis pinnast mineraliseerida ehk maasse vagusid künda, kirjutab Postimees.

«Kuna maaomanik on olnud teadlik muinsuskaitseameti nõuetest raietöödele kääbaste ümbruses, on tegemist kultuurimälestise tahtliku rikkumisega, » kirjutavad inspektorid Ots ja Kivirüüt vaatlusprotokollis.

Tartumaa vaneminspektor Kivirüüt rääkis, et sellise juhtumi korral on neil kohustus teavitada politseid, mida nad ka tegid. Kriminaalmenetluse käigus saab täpsemalt teada, mis rikutud kääbastest saab, lisas ta.

Dammixi juhataja Anu Oinberg ütles Postimehele, et nemad ise metsatöid kääbastel ei teinud, vaid tellisid lageraie ja pinnasetööd ning ei soovi seetõttu juhtunut täpsemalt kommenteerida. Ta lisas, et firma võtab juhtunu eest vastutuse ja nad teevad kõik, et tagajärjed saaksid muinsuskaitseameti ettekirjutuse kohaselt likvideeritud.

Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Jelena Filippova kinnitusel alustati kriminaalmenetlust kultuurimälestise rikkumise ja hävitamise paragrahvi alusel ja menetlus on praegu algusjärgus. Karistusseadustik näeb sellise teo eest ette ühe- kuni viieaastase vanglakaristuse, juhul kui süüdlaseks pole juriidiline isik.