Ilmateenistus hoiatab neljapäeva pärastlõunal ja õhtul ning reede öösel kogu Eestit tugeva saju ja äikese eest.

Neljapäeva pärastlõunal jõuab Lõuna-Eestisse vihmasadu, sadu on kohati tugev ja on äikest, millega võivad kaasneda tugevad tuulepuhangud. Kirdetuule puhangud ulatuvad 15, rannikul 20 m/s. Õhtul levib sadu edasi põhja poole.

Reede öösel liigub vihmasadu üle Eesti, sajuhood võivad olla tugevad ja äikeseoht on suur.

Üle poole inimestest ei kasuta jalgrattaga liigeldes kiivrit, selgus PZU Kindlustuse sotsiaalmeedias läbiviidud küsitlusest.

Küsitluses osales ligi 2400 inimest, kellest 17 protsenti tunnistas, et neil ei ole ratast. 1980 rattaomanikust 67 protsenti ütles, et ei kanna rattaga sõites kiivrit. Rattakiivrit kannab seega vaid 33 protsenti ratturitest, teatas kindlustusettevõte. 

„Kiivrita sõidu kohta toodi erinevaid põhjendusi. Ligi 20 protsenti vastanutest väitis, et kui nad leiaksid sobiliku kiivri, siis ka kannaksid seda. Samuti öeldi, et kiivrit kantakse küll aeg-ajalt, kuid mitte igal rattasõidul – näiteks vaid pikematel maanteesõitudel või ainult soojema ilmaga, kui ei ole vaja mütsi kiivri alla mahutada,“ vahendas PZU Kindlustuse kahjukäsitluse juht Urmas Saar. 

Mitmed vastanutest märkisid, et kuigi nad ise kiivrit ei kanna, siis nõuavad nad seda oma lastelt. Paljud lapsevanemad mõistavad, et oluline on ka ise kiivrit kanda, sest sellega ollakse oma lastele paremaks eeskujuks.

Saare sõnul on rattakiiver elementaarne ohutusabinõu, mida on oluline kanda igal rattasõidul. “Rattakiiver kuulub jalgrattasõidu juurde nagu turvavöö autosõidu juurde. See peab olema iga rattasõidu osa, olenemata sõidu pikkusest, ilmast ja muudest asjaoludest. Kiiver aitab kaitsta ratturi tervist ja elu,” märkis Saar. 

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis on saavutanud turuliidri positsiooni Baltimaades. PZU on käibe ja kahjuhüvitiste mahult Eesti neljas kahjukindlustusselts. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

Kuigi laupäevast tõuseb tänavu teist korda lahjade alkohoolsete jookide aktsiisimäär, siis võib vana aktsiisimääraga tarbimisse lubatud alkoholi jaekauplustes müüa kuni varud otsa saavad või toote parim enne kuupäev saabub.

Otsest ajalist piirangut vana aktsiisimääraga alkoholi müümiseks ei ole, ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juht Liisi Poll BNS-ile. Ainus piirang on konkreetse joogi säilivuskuupäev, lisas ta.

Laupäevast tõuseb käesoleval aastal teist korda alkoholi aktsiisimäär. Õllede puhul tõuseb aktsiisimäär 70 protsenti 15,52 sendini mahuprotsendi kohta liitrist. See tähendaks, et keskmiselt võiks poole liitri suuruse õlle hind kasvada keskmiselt 1,3 euro tasemele.

Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta tõusis veebruaris 53,41 sendini ja juulis kasvab see 77,44 sendini.

Kangema alkoholi aktsiisimäär juulist ei tõuse. Veebruaris tõusis üle 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega veini ja kääritatud joogi aktsiisimäär liitri kohta 111,98 sendilt 123,18 sendini.

Lõuna prefektuuri politseinikud jagasid sellel nädalal välja esimesed kallikarud, mis on mõeldud lohutuseks liiklusõnnetusse sattunud lastele, kirjutab maakonnaleht Sakala.

Neli nädalat sõitsid kallikarud politseinikega mööda Viljandimaad rahulikult ringi, ilma et nendega oleks tulnud õnnetusse sattunud lapsi lohutada. Sellel nädalal oli aga 13 tunni jooksul vaja koguni kahe pehme karu abi.  Nii said politseinikud lohutada üht nelja-aastast tüdrukut, kes istus teisipäeva õhtul Viljandi piiril Kia Carnivalis, mis oli Pärnu maantee ringristmikul sisse sõitnud Saab 9-3-le. Politsei kirjelduse kohaselt oli eesõigus Saabil. Kia Carnivalis oli õnnetuse hetkel kuus inimest ning pisut viga sai kõige noorem ehk nelja-aastane laps. «Ta istus küll turvatoolis, kuid lõi kahe auto kokkupõrkes oma pea kergelt ära. Meedikud leidsid teda üle vaadates, et lapse terviseseisund võimaldab kodust ravi,» rääkis  Viljandi patrullitalituse juht AlarSadam Sakalale. Et last lohutada, anti talle maakonna esimene kallikaru.

Möödus napilt 13 tundi ja Viljandi külje all juhtus teinegi õnnetus. Kolmapäeva ennelõunal ei pannud Heimtalisse viiva tee ja Karksi-Nuia maantee ristmikul kõrvalteelt tulnud Toyota RAV4 juht tähele peateed mööda Karksi-Nuia poolt tulevat punast Opelit. Kaks sõidukit põrkasid kokku ning Toyota paiskus kraavi. Viga keegi ei saanud, kuid taas oli õnnetuses üks osaline väike laps. Kaheaastase tüdruku lohutamiseks võeti appi karu ja sellest oli palju kasu. «Laps oli karu üle väga rõõmus ja see viis tema mõtted sündmusest eemale,» kõneles Sadam.

Alates juuni algusest on kõik politsei patrullautod varustatud mängukarudega, mida pakutakse lohutuseks lastele, kes on sattunud liiklusõnnetusse või mõne konflikti pealtnägijaks. "Lastekaitsepäeval tervitame lapsi koos Kallikarudega. Tänasest on kõikides politsei patrullautodes pehmed kallikarud, kes lohutavad lapsi liiklusõnnetuse sündmuskohal või peretüli korral," teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) juuni alguses sotsiaalmeedias.

"Tahame, et laps leiaks sellises keerulises olukorras tröösti ning lohutust, ja usume, et pehme kallikaru oskab seda anda. Hiljem saavad lapsed mõmmiku endaga koju kaasa võtta," lisas PPA.

Kallikarud jõudsid politseiautodesse PPA ja MTÜ Traumamõmmiku koostöös.