Sel aastal langeb võidupüha, mis on riigipüha, tööpäevale ehk reedele ning sellele eelneva päeva tööpäev on kolme tunni võrra tavapärasest lühem.

23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.

Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.

Eesti rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.

Lisaks Kanal 2-le plaanib 1. augustist vabalevist lahkumist ka TV3.

Kanaleid siiamaani vabalevist vaadanud inimestel on võimalik enne kanali vabalevist lahkumist ühineda Starman ZuumTV, Viasati või Telia teenustega või valida endale sobiv kaablioperaator.

Eesti Meedia juhatuse esimehe Sven Nuutmanni sõnul vajab Eesti teleturg struktuurseid muutusi ning telereklaami hinnad peavad hakkama tõusma. "Praegune olukord, kus meediaagentuuride tegevuse läbi on telereklaami hinnad ebamõistlikult madalale surutud, ei ole enam jätkusuutlik," rõhutas Nuutmann. "Ainus võimalus säilitada kohalikul omatoodangul põhinevat programmi on kanali toimimist optimeerida," põhjendas Nuutmann Kanal 2 vabalevist lahkumist.

TV3 juht Priit Leito pole siiamaani soovinud BNS-ile TV3 vabalevist lahkumise põhjuseid öelda.

Levira juhatuse esimehe Tiit Tammiste sõnul ootab ettevõte Kanal 2 ja TV3 asemel vabalevisse teisi kanaleid.

Vaatamata palkade kasvule ja toimetuleku paranemisele on töötajate rahulolematus oma töötasuga aastaga suurenenud, selgub kolmapäeval Palgainfo Agentuuri avaldatud uuringutulemustest.

Rahulolematus on suur nii põhipalga, lisatasude teenimisvõimaluse kui ka soodustustega. Kui aasta tagasi ei olnud oma põhipalgaga rahul 35 protsenti uuringus osalejatest, siis sel kevadel oli neid 39 protsenti. Rahulolematus põhipalgaga on kasvanud kõigis töötasu gruppides. 

Palgainfo Agentuur viis tööturu- ja palgauuringu läbi selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. 

„Põhipalgaga rahulolematuse taga võib olla puudulik kommunikatsioon ja tagasiside. Kui töötulemuste hindamisse ei kaasata töötajaid ja tasustamise põhimõtteid ei selgitata piisavalt, võib kaduda seos pingutuse ja tasu vahel ning see tekitab rahulolematust,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Uuringu tulemused näitavad, et 54 protsenti küsitlusele vastanud töötajatest ei näinud selget seost oma panuse ja tasu vahel, 46 protsenti ei pidanud oma töötasu motiveerivaks ning 39 protsenti leidis, et nende töötasu ei ole õiglane.

„Sageli on palgaga rahulolematuse taga häirivad olukorrad ja rahulolematus teiste teguritega, näiteks töö huvitavuse, tööprotsesside korralduse või juhtimiskvaliteediga – töötajad soovivad ebamugavuste katteks suuremat kompensatsiooni,“ lisas Seeder.

Kolmapäeval koguneb sotsiaalministeeriumis esimest korda lastekaitse nõukogu, et arutada lapse õiguste ja heaolu tagamise tervikpilti ning ettepanekuid lastekaitse nõukogu edasiseks tööks.

„Lastekaitse tähendab kõiki laste elu mõjutavaid tegevusi – lapse õigusi ja heaolu tuleb tagada kodus, lasteaias, koolis, vaba aja tegevustes, tervishoiu- ja kohtusüsteemis ja igas muus keskkonnas, kuhu laps satub. Samas käsitleb iga valdkond last vaid enda vaatenurgast ja nii on lastega seonduvad tegevused sageli killustunud,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Seades esikohale pea 250 000 lapse huvid, tuleb meil käia võimalikult ühte jalga, et laste õiguste ja heaolu tagamisel ei tekiks kriitilisi lünkasid. Just selle tervikpildi ja ühise juhtimise tagamiseks nähti lastekaitseseaduses ette lastekaitse nõukogu loomine.“

Lastekaitse nõukogu ülesanne on riigi lastekaitsepoliitika eesmärkide seadmine ja elluviimine, lapse heaolu tagamist ja õiguste kaitset puudutavate ettepanekute esitamine ning lastekaitsealaseks ennetustegevuseks soovituste andmine.

Nõukogusse kuuluvad lastekaitse liidu, Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, Eesti õpilasesinduste liidu ja Eesti noorteühenduste liidu esindajad, samuti ka haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, justiitsminister, siseminister, rahandusminister ning sotsiaalkindlustusameti ja Tervise Arengu Instituudi direktorid. Nõukogu esimees on sotsiaalkaitseminister, kelle vastutusalasse kuulub lastekaitsepoliitika koordineerimine.

Lastekaitse nõukogu on valitsuskomisjon, mille moodustas tänavu veebruaris valitsus. Lastekaitse nõukogu loomine nähti ette lastekaitseseaduses.