Maanteeamet hakkab pikkade sõidueksamijärjekordade leevendamiseks eelistama sõidueksami aegu broneerides äsja autokooli lõpetanuid, korduseksamit saab A- ja B-kategoorial sooritada alates 30 päeva möödumisest luhtunud katsest.

"Korduseksamid on üks nendest põhjustest, miks sõidueksamitele tekivad pikad järjekorrad," ütles ameti eksamikeskuse juhataja Risto Kasemäe pressiesindaja teatel. "Äsja autokooli lõpetanud juhikandidaadid on oodanud nädalaid enda võimalust ning eksamile tulles võib saada neile saatuslikuks pikk paus sõidupraktikas."

Nüüdsest registreerib amet sõidueksamile eelisjärjekorras autokooli äsja lõpetanud juhikandidaadi, korduseksamile saab registreerida 30 päeva möödudes ebaõnnestunud katsest. "Igal läbikukkumisel on oma põhjus või põhjused, juhikandidaadil tuleb oma oskusi veel lihvida ning selleks on mõistlik võtta lisatunde autokoolist või juhendajalt. Sõiduoskuste lihvimine nõuab aga omakorda lisaaega," sõnas ta.

Maanteeamet ootab eksamil juhikandidaadilt iseseisvat sõitu, mis eelkõige väljendub selles, et juhikandidaat märkab iseseisvalt kaasliiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid ning liikleb nendega kooskõlas. "Usume, et see väike meede aitab tõsta esimese eksami olulisust mitmes mõttes. Kõigepealt - kuna juhikandidaadil on kooliteadmised värskelt meeles, siis tõenäosus sõidueksam esimesel korral sooritada suureneb, aga ehk aitab see ka enesekriitilisemalt oma juhioskustesse suhtuda ning nõrgema ettevalmistusega eksamile pigem ei tulda," lausus Kasemäe.

"Kui autojuhi kandidaadid koheselt eksamile saavad, on suurem tõenäosus, et nad selle läbivad ning pikas perspektiivis võib see vähendada eksamijärjekordi," sõnas autokoolide liidu juht Enn Saard.

Alates mai lõpust on eksamineeritaval võimalik enda sõidueksami protokolli vaadata maanteeameti e-teeninduse postkastist aadressil https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf  Eksamiprotokolli vaatamine eeldab e-teenindusse sisse logimist ja on hea materjal eksamil tehtud vigade üle vaatamiseks ning enesetäiendamiseks.

Maanteeamet on selle aasta esimese viie kuuga vastu võtnud 11 528 sõidueksamit, milles kukkus läbi 4847 eksaminandi ehk 42 protsenti kõigist sooritajatest. Esmasel katsel läbis sõidueksami 51 protsenti eksaminandidest ning teisel või enamal katsel 35 protsenti läbikukkujatest.

Kuna uuest aastast lõpeb maavalitsuste tegevus, hakatakse alates 2018. aasta algusest abielusid sõlmima maavalitsuste asemel maakonnakeskuste kohalikes omavalitsustes.

Maakonnakeskuste omavalitsused saavad perekonnaseisuasutuste ülesanded ja hakkavad lisaks abielude sõlmimisele registreerima ka sünde, surmi ja lahutusi ning väljastama andmeid ja tõendeid rahvastikuregistrist, edastas siseministeerium. Maakonnakeskusteks on Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Viljandi, Võru, Valga, Põlva, Tartu, Jõhvi, Narva, Rakvere, Tallinn, Paide ja Jõgeva.

"Muudatused puudutavad maakonnakeskuseks olevaid kohalikke omavalitsusi, ülejäänud valdade ja linnade jaoks jäävad ülesanded samaks," ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. "Oleme kohtunud kõikide maakonnakeskuseks olevate omavalitsuste esindajatega ja pakume neile kindlasti ka edaspidi igakülgset tuge maavalitsuste ülesannete üle võtmisel."

Nii nagu praegugi, saab ka edaspidi sündi, surma ja elukohta registreerida kõikides kohalikes omavalitsustes. Samuti antakse seal Euroopa Liidu kodanikule elukoha registreerimisel isikukood ja väljastatakse rahvastikuregistri väljavõtteid.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond võtab seoses maavalitsuste kaotamisega üle rahvastikuregistri kvaliteeditööde korraldamise, haldusjärelevalve ning kannete kogumise ja arhiveerimise. Samuti vastutab osakond edaspidi perekonnaseisuametnike koolituste ja eksamite läbiviimise ning perekonnaseisuametnike õiguste andmise eest.

Riigikogu võttis kolmapäeval kaks seadust, mis reguleerivad maavalitsuste tegevuse lõpetamist ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö korraldust. Maavalitsused lõpetavad tegevuse 1. jaanuaril 2018. Maavalitsuste ülesanded jagatakse kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste riigiasutuste vahel.

Neljapäeva keskpäeval märkasid Lõuna prefektuuri piirivalvurid Võrumaal Vana-Vastseliinas teeservas lonkimas eakat meest, kes sarnanes kolmapäeval Valgamaal kadunuks jäänud mehele, teatas Lõuna prefektuur.

Piirivalvurid selgitasid välja, et tegemist oligi kadunuks jäänud Leoga. Mees on terve, kuid vajab kõrvalist abi. Piirivalvurid aitavad Leo tagasi koju.

81-aastane Leo lahkus kolmapäeva õhtupoolikul oma Helme vallas asuvast kodust.

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil haldusterritoriaalse korralduse muudatused, mille järgi viiakse omavalitsuste ühendamised lõpuni 12 varasemalt tehtud ettepaneku järgi, kuuest ühendamisettepanekust loobuti ja neli ettepanekut saadeti piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks.

„Omavalitsused on teinud ära suure töö ning eelkõige tänan neid omavalitsusjuhte, kes suutsid ühinemised läbi viia vabatahtlikus etapis. Samas oli ka neid, kes seda ei suutnud või ei tahtnud ning jäid ootama valitsuse otsust,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab valitsuse pressiesindaja teatel. „Analüüsisime ja kaalusime põhjalikult kõiki argumente, mida ühinemisettepaneku saanud omavalitsused meile esitasid. Iga omavalitsus on väga eriline ning seetõttu polnud ka otsused kerged.“

Kohalike omavalitsuste taotlused omaalgatuslikeks ühinemisteks tuli esitada maavanemale hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Seejärel tegi valitsus veebruaris ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes aasta alguseks ei jõudnud ühinemise osas kokkuleppele või ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, millest ettepanekuga nõustus 39 ja ei nõustunud 65 omavalitsust.

Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Varasemalt on erandi saanud neli saarvalda, milleks on Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi. Otsuse järgi jääb praegu alles 83 kohalikku omavalitsust, neist 16 linna ja 67 valda.

Valitsuses on varasemalt kinnitatud kaks ettepanekut:Pöide valla ühendamine teiste Saaremaa omavalitsustega ning Puka valla ühendamine Otepää ja Sangaste vallaga.

Loobuti kuuest ühinemisettepanekust:

- Loksa linna ühendamine Kuusalu vallaga;

- Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna ühendamine Sillamäe linnaga, kuid Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa antakse siiski üle;

- Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila valla ühendamine Illuka, Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna vallaga, seejuures lõpetatakse ühendamine ainult Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla ja Toila valla osas;

- Häädemeeste ja Tahkuranna valla ühendamine Saarde ja Surju vallaga;

- Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valla ühendamine Ahja, Laheda, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste vallaga;

- Antsla ja Urvaste valla ühendamine Orava, Vastseliina, Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga.

Nelja ühinemisettepaneku osas küsitakse uuesti arvamust:

- Keila linna, Keila ja Padise, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamine;

-  Haljala ja Vihula ühendamine Rakvere ja Sõmeru vallaga;

- Luunja ja Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga

- Nõo valla ühendamine Elva linna ning Konguta, Palupera, Puhja, Rannu ja Rõngu vallaga.

12 ühinemisettepanekut viiakse esitatud ettepaneku järgi lõpuni:

- Emmaste ja Pühalepa valla ühendamine Hiiu ja Käina vallaga, mille tulemuel moodustub Hiiumaa vald;

- Lüganuse valla ühendamine Kiviõli linna ja Sonda vallaga, mille tulemusel moodustub Lüganuse vald;

- Illuka valla ühendamine Alajõe, Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna vallaga, mille tulemusel moodustub Alutaguse vald;

- Koeru valla ühendamine Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda ja Koigi vallaga, mille tulemusel moodustub Järva vald;

- Rakke valla liitumine Väike-Maarja vallaga, mille tulemusel moodustub Väike-Maarja vald;

- Tõstamaa valla ühendamine Audru ja Paikuse valla ning Pärnu linnaga, mille tulemusena saab omavalitsuse nimeks Pärnu linn;

- Juuru valla ühendamine Kaiu, Raikküla ja Rapla vallaga, mis jätkab Rapla valla nime all;

- Tabivere valla ühendamine Laeva, Piirissaare ja Tartu vallaga, mis kannab edaspidi Tartu valla nime;

- Kallaste linna ja Pala valla ühendamine Alatskivi, Peipsiääre ja Vara vallaga, mis kannab edaspidi Peipsiääre valla nime;

- Kambja valla ühendamine Ülenurme vallaga, mis edaspidi kannab Kambja valla nime;

- Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ühendamine ning Misso valla Luhamaa nurga üleandmine ühineva omavalitsuse koosseisu, mille tulemusena moodustub Setomaa vald;

- Orava ja Vastseliina valla ühendamine Lasva, Sõmerpalu ja Võru vallaga, mis edaspidi kannab Võru valla nime.