Riigikogu võttis esmaspäeval vastu kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab inimestel sõlmida mitu pensionilepingut, seehulgas ka riskantsemaid.

Seaduse poolt oli 74 ning erapooletuid 4 riigikogu liiget, vastuhääli ei olnud.

Seaduse kohaselt laiendatakse pensionile minevatele teise sambaga liitunud inimestele pakutavate pensionilepingute valikut investeerimisriskiga pensionilepinguga. Seoses uute lepingute lisandumisega muudetakse ka seni kehtinud põhimõtet, et pensionile minnes saab sõlmida vaid ühe pensionilepingu.

Edaspidi võib osakuomanik sõlmida ka mitu pensionilepingut, näiteks ühe investeerimisriskiga ja teise garanteeritud intressimääraga. See annab võimaluse mingis osas täiendavalt teenida, kuid aitab ka investeerimisega kaasnevaid riske hajutada, sest osa pensionist on garanteeritud suurusega.

Osakuomanikele, kel on pensionile mineku hetkeks kogutud raha alla 50-kordse rahvapensioni määra ehk praegu 8797 eurot, tekib fondipensioni kõrvale valikusse tähtajalisena sõlmitav pensionileping. Nii saavad inimesed, kes on teise sambasse vähem raha kogunud ja pensionil olles investeerimisriski kanda ei soovi, sõlmida pensionilepingu tähtajalisena, kus pensioni suurus investeerimistulemustest igakuiselt enam ei sõltu.

Väljamakseid tehakse sellise lepingu alusel sama kaua kui fondipensioni puhul. See tähendab, et kui pensionile minnakse näiteks 65-aastaselt, tuleb leping sõlmida vähemalt üheksaks aastaks. Investeerimisriski võtab pensionäri asemel aga elukindlustusselts.

Kui raha on kogutud summas, mis ei ületa 10-kordset rahvapensioni määra ehk praegu 1759,4 eurot, on osakuomanikul õigus kogu see summa korraga välja võtta. Siin eelnõu muudatusi ei tee.

Kolmanda sambaga kindlustuslepingute osas antakse osapooltele lepingu sõlmimisel õigus kokku leppida, et väljamakseid ei hakata tegema enne, kui kindlustusvõtja on jõudnud pensioniikka, mis on sel juhul 55 eluaastat.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, kus käsitletakse miinimumnõudeid liikmesriikide vahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja parandamise teel.

Uutel tingimustel pensionilepingute sõlmimist puudutavad muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2018 ja direktiivi ülevõtmist puudutavad muudatused 21. mail 2018.

Võrumaal sai pühapäeva pärastlõunal veokilt löögi saanud haagises mees vigastada.

Õnnetus juhtus kella 16.32 ajal Vastseliina alevikus Võru tänav 4 maja juures, kus 52-aastane mees sõitis Mercedes-Benz Sprinteriga küljega vastu seisva haagiskioski avatud luuki, mille tõttu haagises viibinud 40-aastane mees kukkus, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kannatanu toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Päevaga said liikluses vigastada üheksa inimest

Eesti eri paigus said pühapäeval juhtunud viies raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada üheksa inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 2.25 ajal Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinna-Narva maantee 190. kilomeetril, kus Audi Q5 juhtinud 18-aastane mees ei valinud vastavalt sõiduki kiirusele ohutut pikivahet ja sõitis otsa ees liikunud Chevrolet Tacumale, mida juhtis 49-aastane naine, teatas siseministeerium BNS-ile.Liiklusõnnetuse tagajärjel sõitsid sõidukid teelt välja kraavi. Chevrolet' juht ja sõidukis viibinud 47-aastane mees ning Audi juht toimetati Ida-Viru Keskhaiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 14.53 paiku Tartus Kalda tee 38 maja juures, kus 11-aastane poiss sõitis tõukerattaga kõnniteelt sõiduteele ja otsa vasakult lähenenud Volkswagen Borale, mida juhtis 44-aastane mees. Liiklusõnnetus juhtus õuealal. Kiirabi viis vigastada saanud lapse Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kolmas õnnetus juhtus kella 16.32 ajal Võrumaal Vastseliina alevikus Võru tänav 4 maja juures, kus 52-aastane mees sõitis Mercedes-Benz Sprinteriga küljega vastu seisva haagiskioski avatud luuki, mille tõttu haagises viibinud 40-aastane mees kukkus. Kannatanu toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kella 19 ajal Järvamaal Roosna-Alliku vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 103. kilomeetril, kus jalgratast juhtinud 41-aastane mees ei veendunud manöövri ohutuses ja põrkas kokku samas suunas liikunud Opel Corsaga, mida juhtis 57-aastane naine. Jalgrattur toimetati Järvamaa haiglasse kontrolli.

Viies õnnetus juhtus kella 19.42 ajal Põlvamaal Ahja vallas Tartu-Räpina-Värska maantee 37. kilomeetril, kus Toyota Corollat juhtinud 32-aastane naine sooritas tagasipööret ja ei veendunud manöövri ohutuses ning pööras ette tagant lähenenud Volkswagen Passatile, mida juhtis 19-aastane naine. Kiirabi andis kohapeal esmaabi sõidukite juhtidele ning Toyotas kaasreisijana viibinud 73-aastasele mehele.

Esmaspäeval avaldatakse tänavuse riigieksamite tulemused.

Riigieksamite esmased tulemused avalikustatakse infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee/  ja riigiportaalis www.eesti.ee

Riigieksamite perioodi lõpetas 12. mail matemaatika riigieksam, mille kitsale eksamile oli registreerunud 3841 ja laiale eksamile 4430 eksaminandi.

Inglise keele eksamile pani end kirja 6748 eksaminandi. Võõrkeele eksamiks said õpilased valida lisaks inglise keelele ka rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse, saksa või vene keele eksami.

Prantsuse keele eksamitel osales 204 gümnaasiumi õpilast, saksa keele eksamitel 183 eksaminandi, neist 73 sooritas Saksa teise astme keelediplomi eksami, vene keele eksamitele on registreerunud 294 eksaminandi.

Võõrkeele eksami sooritamise asemel oli õpilastel võimalus esitada ka tunnistus haridus- ja teadusministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loetakse kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks. Seda võimalust kasutas tänavu 807 õpilast.

Eesti keele eksamile oli end kirja pannud 6842 inimest ja eesti keele teise keelena eksamile 2313 eksamitegijat.

Politseinikud otsisid reede hilisõhtust Harjumaal Vaida alevikus elavaid 29-aastast Argot ja tema 4-aastast poega Timmut, kes siirdusid ilma lähedastele teatamata aga Soome ja seega pole neid enam vaja otsida.

Argo lähedane teatas reede hilisõhtul häirekeskusele, et Argo ja tema poeg Timmu on lahkunud Vaida alevikus Piibelehe tänaval asuvast korterist. Argo elukaaslane ega politseinikud ei saanud mehega ühendust ning tema telefon oli välja lülitatud.

Korrakaitsjad ja lähedased otsisid isa ja poega paikadest, kus nad võiksid viibida, ning suhtlesid naabritega, kuid Argo ja Timmu asukoht ei selgunud.