EESTI UUDISED BNS

Kohus karistas nooruki rusikalöögiga surmanud meest vangistusega

Võrumaa Teataja

Tartu maakohus tunnistas keskealise mehe süüdi ühe rusikalöögiga 16-aastase noormehe surma põhjustamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega.

Kuna asi lahenes kohtus lühimenetluses, vähendati 56-aastase Mati Keemi karistust ühe kolmandiku võrra ning seega tuleb tal kanda nelja aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus, teatas maakohtu pressiesindaja. Keem on karistusest kandnud kaks päeva eelvangistuses viibides. Ka tuleb Keemil menetluskuludena tasuda 1740 eurot.

Kohus mõistis Keemile rangema karistuse kui seda taotles mai lõpus toimunud kohtuvaidluses prokurör. Viimane palus mõista süüdistatavale nelja-aastane vangistus, millest lühimenetluse kohaldamise tõttu kuuluks kandmisele kaks aastat ja kaheksa kuud. Kaitsja hinnangul kvalifitseerub süüdistatava tegu kehaliseks väärkohtlemiseks, kuna tema tahtlus oli suunatud noormehe ühekordsele löömisele.

Kohtus leidis tõendamist, et surma saanud noormees oli eelmise aasta 14. juulil kesköö paiku koos 18- ja 15-aastase noorukiga Võrumaal Urvaste vallas Kuldre külas asuva kortermaja ees. Majaelanikust tunnistaja ja ühe teise, 15-aastase noormehe vahel tekkinud tüli tagajärjel lasi viimane maja ees seisnud süüdistatava pojale kuuluva auto rehvist õhu välja.

Tunnistajalt sai Keem teada, et keegi tegutseb auto kallal. Süüdistatav läks õue auto juurde, kuid sel hetkel oli seal vaid kannatanu, keda Keem lõi rusikaga ühe korra näkku. Noormees kukkus ja kaotas teadvuse. Süüdistatava palvel kutsuti seejärel kohale kiirabi ja kannatanu toimetati haiglasse, kus ta suri 15. juuli pealelõunal. Surmaga lõppenud tervisekahjustuse tingis Keemi rusikalöök.

Kohus leidis, et Keemi tuleb toimepandud kuriteo eest karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal. Kuigi Keem ei soovinud kannatanu surma ega põhjustanud seda ühe löögiga tahtlikult, on tema süü kohtu hinnangul suur. Sedavõrd ränga tagajärjega teo eest ei saa mõista ei šoki- ega tingimisi vangistust.

Kohus võttis arvesse, Keemil pole kehtivad kriminaal- ja väärteokaristusi. Kuigi süüdistatav tunnistas kohtus end süüdi ja avaldas oma teo pärast kahetsust, ei arvestanud kohus viimast karistust kergendava asjaoluna. Kohtu hinnangul ei olnud Keemi kahetsus siiras. Süüdistatav üritas kohtus antud ütlustes enda rolli toimunus pehmendada, samuti kinnitasid kannatanud, et Keem ei ole nende ees vabandanud.

Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav impulsiivselt, minnes vihaselt õue noormehi korrale kutsuma ja samas välja selgitamata tegelikku olukorda, kes mida täpselt autoga väidetavalt tegi. Ta lõi esimest talle ettejuhtuvat noormeest rusikaga näkku. Kohtu jaoks on määrava tähtsusega see, et Keem täiskasvanud mehena läks ja lõi alaealist noorukit, kes selle tagajärjel suri. Keemi käitumine oli kaalutletud, sihilik, agressiivne ja vägivaldne. See ei ole kuidagi õigustatud ka mitte siis, kui keegi on väidetavalt tema pojale kuuluvat vara rikkunud.

Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus seda, et Keem on kannatanutele tänaseks vabatahtlikult täielikult hüvitanud enam kui tuhande euro suuruse kahju.

Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu saavad otsust vaidlustada 15 päeva jooksul.

Riik toetab miljoni euroga ettevõtjate liitumist tehnovõrkudega

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas ettevõtjate võrkudega liitumise programmi määruse, millega antakse kokku miljon eurot toetust ettevõtjatele, kes soovivad liituda elektri-, side ning vee- ja kanalisatsioonivõrkudega või parandada olemasolevaid ühendusi.

Loodavas võrkudega liitumise programmis saab toetust taotleda üle-eestiliselt, välja arvatud Tallinna linn koos ümbritsevate valdadega ning Tartu linn. "Programmi tulemusel kasvab ettevõtlustegevus ja seeläbi luuakse uusi töökohti üle Eesti," ütles Palo pressiteates.

Toetuse minimaalne omafinantseering on 40 protsenti ning toetuse summa on 5000–100 000 eurot. Üks ettevõtja saab toetust taotleda ka kombineerituna erinevate võrkudega liitumiseks, tingimusel, et toetuse kogusumma ei ületa 100 000 eurot ega 60 protsenti projektide kogumaksumusest. Toetust saab taotleda nii alustav kui tegutsev ettevõtja.

Toetusmeedet rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Programmi eelarve selleks aastaks on miljon eurot.

2016. aastal viidi läbi pilootprogramm elektrivõrkudega liitumise toetamiseks neljas Eesti maakonnas: Ida-Virumaal ning Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Pilootprogrammi raames laekus seitse toetustaotlust, millest rahuldati viis, kogusummas 112 000 eurot.

Toetust said toona Põlvamaa ettevõte OÜ Alcantra, OÜ Pargi puukoda Võrumaal, Arke Lihatööstus AS Põlvamaal, Estopuit OÜ Põlvamaal ja OÜ Well Tehnoloogia Ida-Virumaal. Toetuse summad jäid 5000–50 000 eurot vahele, omafinantseering pidi projektist moodustama vähemalt 50 protsenti.

Juulist hakkab riik maksma lasterikka pere toetust

FOTO: Pixabay

Juulist hakkab sotsiaalkindlustusamet maksma kolme- ja enamlapselistele peredele lasterikka pere toetust, kokku on selliseid peresid 18 000.

Perele, kus kasvab kolm kuni kuus last, makstakse 300 eurot ning perele, kus kasvab seitse ja rohkem last, makstakse 400 eurot kuus lisaks kehtivale lapsetoetusele, edastas ameti pressiesindaja. Kahe toetuse peale kokku saab näiteks kolme lapsega pere 1. juulist 500 eurot kuus ja seitsme lapsega pere saab igakuiselt 1000 eurot.

Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõuniku Merlin Looritsa sõnul uut taotlust lasterikka pere toetuse saamiseks esitada ei ole vaja. "Toetus lisandub perele väljamakstavatele toetustele automaatselt," ütles Loorits ning lisas, et selliseid peresid, kellele toetus automaatselt 7. juulil üle kantakse, on umbes 18 000.

"Perehüvitiste eesmärk on lapse kasvatamisega seotud kulude osaline katmine, seda makstakse vanemale, kes last igapäevaselt kasvatab. „Näiteks peres, kus on 2 last ühisest abielust ja abikaasal on 1 laps eelmisest kooselust, siis see vanem, kellele täna maksame lapsetoetust, hakkab saama ka automaatselt lasterikka pere toetust," selgitas Loorits.

Erandiks on olukord, kus laps elab vanemate lahku mineku järgselt võrdselt kahes peres. Sellisel juhul lepivad vanemad kokku, millise pere koosseisus laps on.

Lasterikka pere toetusele on õigus ühel vanemal, eestkostjal või hooldajal, kelle peres kasvab kolm või enamat lapsetoetust saavat last. Toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni või lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni.

Päevaga hukkus liikluses üks ja said viga kaheksa inimest

FOTO: VT

Eesti eri paigus juhtus pühapäeval neli rasket liiklusõnnetust, milles hukkus üks ning said vigastada kaheksa inimest.

Esimene õnnetus juhtus kell 15.09 Tallinnas Õismäe teel „Rukkilille“ bussipeatuses, kus liinibussi MAN juhtinud 59-aastane mees pidurdas ja bussis viibinud 63-aastane naine kukkus. Reisija toimetati Lääne-Tallinna Keskhaiglasse. Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel, teatas siseministeerium BNS-ile.

Teine õnnetus juhtus kell 15.25 Tartumaal Alatskivi vallas Haapsipea külas, kus talu sissesõiduteel ATV-ga sõitnud kaheksa-aastane tüdruk tegi äkilise liigutuse juhtrauaga, mille tõttu paiskus ATV külili. Kiirabi toimetas Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli ATV-d juhtinud tüdruku ja sõidukil viibinud 48-aastase mehe. Sõitjatel puudusid kaitsekiivrid

Kolmas õnnetus juhtus kella 20.45 paiku Tallinnas Pronksi tänav 19 maja juures, kus Ford Focust juhtinud 27-aastane mees pidurdas järsult, mille järel toimus ahelkokkupõrge Fordi, Volkswagen Passati ja Porsche Cayenne Turbo vahel. Volkswagenit juhtis 23-aastane mees ning sõiduautot Porsche 29-aastane naine. Fordi juht toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kell 18.58 Tartumaal Vara vallas Tähemaa külas Luunja-Kavastu-Koosa maantee 19. kilomeetril, kus Koosa poole liikunud Mercedes Benz 300 CE kaldus lauges kurvis vasakule, sõitis teelt välja ja rullus katusele. Sõidukis viibinud kaks 21-aastast meest, 19-aastane naine ja 17-aastane tüdruk toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Sõidukis viibinud 22-aastane mees hukkus. Sõiduki juht ja õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Politsei tabas ööpäeva jooksul 16 joobes juhti

Politsei tabas möödunud ööpäeval Eestis 16 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Kõigil tabatud juhtidel olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

President väisab kahel päeval Võrumaad

FOTO: EESTI KAITSEVÄGI

President Kersti Kaljulaid sõidab esmaspäeval kaheks päevaks Võrumaale, kus ta kohtub ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.

Esmaspäeval külastab riigipea Kirumpääl asuvat osaühingut Ritico, MTÜ Toetuskeskus Meiela erivajadustega noorte töökeskust Võrus ja Kaitseliidu Võrumaa malevat.

Teisipäeval kohtub president Kaljulaid Vastse-Roostas filmi “Tõde ja õigus” tegijatega, külastab Metsavenna talu, kaitseväe Nursipalu harjutusväljakut ning Võru politseid. Riigipea osaleb küüditamisohvrite mälestuspäeva tseremoonial Võrus, kohtub omavalitsusjuhtidega ning teeb ringkäigu kompetentsikeskuses Tsenter.

Pärastlõunal osaleb president Väimelas ettevõtjate ja puiduklastri liikmetega ühisel ümarlaual ja külastab Sõmerpalu vallas ettevõtet Toftan ning kohtub Võrumaa vabakonna esindajatega.

Politsei pidas kinni 17-aastase neiu tapmises kahtlustatava mehe

Politsei pidas ööl vastu pühapäeva Lääne-Virumaal kinni 21-aastase mehe, keda on kogutud tõenditele tuginedes alust kahtlustada Viljandis 17-aastase neiu tapmises.

"Esialgsed tõendid ning kahtlusaluse ütlused viitavad kuriteole ja vägivaldsele surmale, kuid täpne surma põhjus selgub siiski lahangu käigus," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Tikk, kinnitades, et kahtlustatav peeti kinni vähem kui ööpäev pärast uurimise alustamist. "Täna teadaoleva informatsiooni põhjal oleme seisukohal, et prokuratuur taotleb kohtult kahtlustatava vahistamist, kuid lõpliku otsuse selle osas langetame pärast esmaste lahangutulemuste saamist."

Viljandi jaoskonna juhi Künter Pedoski sõnul on selline raske kuritegu noore naise vastu üldiselt rahulikus Viljandis erandlik ja mõjutab olulisel määral kohalike turvatunnet.

"Andsime politseinikena endast parima, et võimalik kahtlusalune kiirelt välja selgitada ja kinni pidada. Kuigi noore inimese elu see tagasi ei too, saame kinnitada, et kahtlustatav on kinni peetud ja uurimise all," ütles Pedosk.

Kriminaalmenetluse raames selgitatakse välja ka neiu surmale eelnenud sündmused. Esialgsetel andmetel olid kahtlustatav ja hukkunu omavahel tuttavad.

Kriminaalmenetlus käib tapmist käsitleva karistusseadustiku paragrahvi alusel ja kriminaalasja uurimist juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur ning viib läbi Lõuna prefektuur.

Teate Viljandi-Rõngu tee esimesel kilomeetril lõkkeplatsi juures kraavipervel olevast neiu surnukehast sai häirekeskus juhuslikelt möödujatelt laupäeval kella 12.30 paiku. Sündmuskohale suundusid politseiuurijad, kriminalist, kohtuarst ja teised korrakaitsjad, et koguda sündmuskohalt kõik tõendid, mis võimaldaks neiu surma põhjuse ja samal ajal ka tema isikut selgitada. Õhtupoolikuks õnnestus politseil surnud neiu isik kindlaks teha.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD