Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu esimeses kvartalis üle 11 200 vaba ametikohta, tegemist on viimase kahe aasta suurima vabade ametikohtade arvuga.

Kui vabade ametikohtade arv eelmises kvartalis ulatus veidi üle 9000, siis esimeses kvartalis suurenes vabade ametikohtade arv eelmise kvartaliga võrreldes 24 protsenti, teatas statistikaamet.

Vabade ametikohtade arv oli käesoleva aasta esimeses kvartalis suhteliselt samal tasemel eelmise aasta kolmanda kvartali rekordiga, kus vabade ametikohtade arv oli seitsme aasta jooksul esimest korda üle 11 000.

Võrreldes 2016. aasta esimese kvartaliga, kus vabade ametikohtade arv ulatus üle 8200, suurenes vabade ametikohtade arv 35 protsenti.

Ametikohtade koguarvust moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa 19 protsenti töötleva tööstuse, 16 protsenti kaubanduse ja 10 protsenti hariduse valdkonna ametikohad.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta esimeses kvartalis 2 protsenti, mis on 0,3 protsendipunkti enam kui eelmises kvartalis ja 0,5 protsendipunkti suurem kui mullu esimeses kvartalis.

Kõrgeim vabade ametikohtade määr esines esimeses kvartalis haldus- ja abitegevuses, kus see oli 4 protsenti ning 3,2 protsenti majutuses ja toitlustuses. Kõige madalam vabade ametikohtade määr esines veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal, kus see oli 0,9 protsenti ning mäetööstuses ja kinnisvaraalases tegevuses, kus mõlemas oli näitaja 1 protsent.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal, millele järgneb Tartu ja Ida-Virumaa. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju maakonnas ning kõige madalam Hiiu, Saare ja Valga maakonnas.

Kolmveerand vabadest ametikohtadest asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta esimeses kvartalis kõrgeim ehk 2,7 protsenti riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes ja 2,5 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. Vabade ametikohtade määr oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes.

Liikluskindlustuse fondi liikluskindlustuse statistika järgi juhtub Eestis kõige sagedamini õnnetusi BMW-dega.

Enamlevinud sõiduauto markidest oli mullu kõrgeima kahjutihedusega BMW,  selgub Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistikast. Saja liikluses osalenud BMW kohta põhjustati liikluskindlustusjuhtum seitsme sõidukiga, ehk iga neljateistkümnenda BMW-ga põhjustati aasta jooksul liiklusõnnetus.

"Iga saja kindlustuslepinguga sõiduauto kohta põhjustatakse viiega aasta jooksul liiklusõnnetus ehk kõikide liikluskindlustatud sõidukite seas põhjustatakse iga kahekümnenda sõiduautoga aasta jooksul liiklusõnnetus," rääkis LKF-i geoinfosüsteemide valdkonna juht Ülli Reimets. Kahjutihedus on kindlustusjuhtumite arv saja kindlustatud sõiduki kohta.

Lisaks BMW-le paistavad väga kõrge kahjutihedusega LKF-i statistika järgi silma ka Lexus ja Land Rover. Sõiduauto markide kahjutiheduse esikümnest leiab veel Mercedese, Mazda, Subaru, Jeebi, Porsche, Honda ja Chrysleri.

"Uuematest vähemlevinud markidest tõusis möödunud aastal esile Tesla, 49 Tesla kohta põhjustati seitsmega liiklusõnnetus,“ lisas Reimets. Ta täpsustas, et kõik statistikas kajastatud automargid võimaldavad teedel ja tänavatel turvaliselt liigelda. Enamuse ohtlikkuse edetabeli moodustavate sõidukimarkide võimsus on keskmisest kõrgem, mis annab kinnitust, et kõrgema riskikäitumisega sõidukijuhid eelistavad tavaliselt võimsamaid autosid.

Populaarseim sõiduauto mark Eestis on ülekaalukalt viimase kümne aasta jooksul olnud Volkswagen, mille tipphetk oli aastal 2014, kui neid sõitis Eesti teedel pea 110 000, viimasel paaril aastal on liikluses osalevate Volkswagen sõiduautode arv olnud 80 tuhande ringis.

Aastatel 2009-2015 oli liikluskindlustuse järgi populaarsuselt teine sõiduauto Audi, kuid eelmisel aastal kindlustati Toyotasid Audidest napilt rohkem. Kümne aasta jooksul on kiireimalt kasvanud Toyota, Škoda ja Volvo marki sõidukite arvukus liikluses, võrreldes 2007. aastaga on praeguseks umbes 15 000 sõidukit rohkem. Opel, VAZ ja Ford on liikluskindlustatud sõidukimarkide edetabelis läbi teinud suurima languse. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on nende markide arvukus liikluses vähenenud üle 10 tuhande sõiduauto võrra.

Sõiduautode markide statistika kohta leiab detailsemat teavet LKF-i kodulehelt https://lkf.ee/images/automargid_s6iduauto.pdf

Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad liikluskindlustuse registrist ja ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse juhtumeid.