Haigekassa teeb ettevalmistusi, et asendada senine niiöelda tükipõhine eriarstiabi vastuvõttude ostmine mudeliga, kus tähtis pole mitte vastuvõttude arv, vaid lõplik ravitulemus, kirjutab Postimees.

«Paindlikuma tervishoiuteenuste ostmise korraldusega on võimalik välja arendada süsteem, mis eelkõige ostab raviteenuseid tulemuse põhiselt, » kirjutas haigekassa juht Tanel Ross asutuse blogis.

See tähendab, et patsiendi ravi moodustab terviku, kus tulemusi mõõdetakse patsiendi tervisetulemi põhjal, mitte teenuse osutamise põhjal. Näiteks infarktiga patsiendi ravi sisaldab nii haiglasse jõudmist, ägeda haiguse ravi kui ka taastusravi ning südame tervise edasist jälgimist perearsti juures.

«Perearsti puhul saab tuua näite, kus tulevikus vaatame pigem seda, kas patsiendi vererõhk on kontrolli alla saadud, mitte ainult seda, kas perearst mõõtis patsiendi vererõhu ära visiidi jooksul,» rääkis haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg.

Selle aasta lõpus selguvad Maailmapanga analüüsi tulemused ning seejärel asub haigekassa tegema ettevalmistusi, kuidas samm-sammult süsteemi muutma hakata. «Ravitulemuse põhine ostmine – see on siiski pikema perspektiivi teema, seega me ei saa hetkel nii täpselt öelda, et mis aastast konkreetselt mis muudatused tulevad, » lisas Hinsberg.

Ravi lõpptulemusele suunatud süsteemi pooldab perearst Anneli Talvik, kes tegi selle ettepaneku Postimehes ilmunud arvamusloos. «Tahaks loota, et patsiendile muutub asi sujuvamaks ja mõtestatumaks. Ideaalis ei peaks ju praegugi olema mõttetuid uuringuid, visiite, protsessi katkemisi – aga ravi vajav inimene ei saa ise aru, kas ta liigub tulemuse suunas või mitte, ja sageli ei saa sellest aru ka oma pisikest tükikohustust täitev raviarst,» rääkis Talvik.

Ta on veendunud, et pärast ravitulemusele üleminekut peaks eriarstile ja uuringule pääsemine lihtsam olema.

Keskmine brutokuupalk kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis aastaga 5,7 protsenti 1153 euroni ja brutotunnipalk 3,9 protsenti 7,13 euroni; keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,2 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis ning aastakasv aeglustus neljandat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1121 eurot, veebruaris 1117 eurot ja märtsis 1228 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk 2,4 protsenti, teatas statistikaamet. See oli peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 0,9 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 30,1 protsenti ja 2016. aasta esimeses kvartaliga võrreldes 2,4 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta esimeses kvartaliga võrreldes 6 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta esimeses kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk ehk 2,6 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta esimeses kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2004 ja 1917 eurot. Võrreldes 2016. aasta esimeses kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, näiteks organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus ja iluteenindus, kus brutokuupalk on väikseim ehk 640 eurot. Selle tegevusala 16 protsenti aastakasvu üks peamistest põhjustest on miinimumpalga tõus 430 eurolt 470 eurole.

Lisaks tõusis brutokuupalk aastaga enam ehk 11 protsenti mäetööstuse, samuti 11 protsenti energeetika, kaubanduses 9 protsenti ning info- ja side samuti 9 protsenti. Võrreldes eelmise aasta esimeses kvartaliga brutokuupalk langes haldus- ja abitegevustes -1,3 protsenti, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis -0,8 protsenti, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes -0,2 protsenti.

Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis keskmisest kiireim ehk 6,6 protsenti Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (6,6 protsenti) ning riigi asutustes ja ettevõtetes 6,6 protsenti ning keskmisest aeglasem ehk 5,4 protsenti kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ehk ja 4,2 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Maakonniti oli 2017. aasta esimeses kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1284 euroga Harju ja 1140 euroga Tartu maakonnas ning madalaim 850 euroga Jõgeva, 840 euroga Põlva ja 816 euroga Saare maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli esimeses kvartalis kiireim 8,4 protsendiga Võru, 7,9 protsendiga Pärnu ja 7,7 protsendiga Ida-Viru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta esimeses kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 6,7 protsenti suurem kui eelmises kvartalis ja 2 protsenti suurem kui 2016. aasta esimeses kvartalis.

Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enim ehk 25 protsenti kinnisvaraalases tegevuses, 15 protsenti haldus- ja abitegevustes ja 12 protsenti info- ja side tegevusalal.

Töötajate arv vähenes enim ehk 12 protsenti muudes teenindavates tegevustes ja 7 protsenti veondus ja laondus tegevustes. Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 3 protsenti ja vähenes avalikus sektoris 1 protsendi.

2017. aasta esimeses kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1556 eurot ja tunnis 10,10 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta esimeses kvartaliga võrreldes 5,5 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2017. aastal on valimis 12 315 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, nagu puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistika aluseks on küsimustik "Palk", mille esitamise tähtaeg oli 18.04.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 28 tööpäevaga. Statistikatöö "Töötasu" avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, mille tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Mai viimased päevad toovad kohati suviseid maksimumtemperatuure, kuid eeloleva nädala esimesel poolel tuleb arvestada ka tugeva tuule ja vihmavõimalusega.

Esmaspäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja paljudes kohtades sajab hoovihma. Puhub edela- ja läänetuul 5-12, rannikul puhanguti 15 m/s. Hommikuks tuul nõrgeneb ja pöördub põhjakaarde. Sooja on 10-15 kraadi. Esmaspäeva päeval on samuti pilves selgimistega ilm. Paljudes kohtades sajab hoovihma, kuid pärastlõunal sajuhood harvenevad. Puhub põhjakaaretuul 3-9, saartel puhanguti kuni 14 m/s. Sooja on 15-20, rannikul kohati 12 kraadi.

Teisipäeva öösel on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Sooja on 3-9, kuid maapinnal võib õhutemperatuur kohati 0-kraadi lähedale langeda. Teisipäeva päeval pilvisus tiheneb ja õhtupoolikul levib vihmasadu läänest itta. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-9. Saartel tugevneb tuul õhtuks puhanguti 14 m/s. Sooja on 14-20 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja ajuti sajab vihma. Kagutuul pöördub edelasse ja läände ja tugevneb 7-12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Sooja on 11-16 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm ning ajuti sajab vihma. Puhub edela- ja läänetuul 7-12, rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhtuks tuul veidi nõrgeneb. Sooja on 11-16 kraadi.

Võrus algas laupäeval 2. jalaväebrigaadi Taara linnakus 4. juunini kestev rahvusvaheline juhtimisõppus Saber Knight, kus ligi sada 2. jalaväebrigaadi staabi kaitseväelast harjutab koostööd Läti, Leedu ja Taani brigaadide staapidega.

"Meie brigaad liitus Taani diviisi õppetsükliga selle aasta alguses," ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, kelle sõnul aitab õppetsüklis osalemine 2. jalaväebrigaadi staabil liitlasüksustega koostööd tõhustada.

"Õppuse Saber Knight üks eesmärk on ühtlustada osalevate üksuste staapide tööd ühistel operatsioonidel," märkis Rebo.

Kokku võtab õppusest osa üle seitsmesaja kaitseväelase kuuest riigist, lisaks Taanile ja Balti riikidele osalevad õppusel USA ja Slovakkia kaitseväelased.

Saber Knight on osa Taani diviisi väljaõppetsüklist, kus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja läbiviimist Balti riikides, et tõrjuda fiktiivse riigi Botnia rünnak. Õppus Saber Knight on seotud Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse õppusega Saber Strike, mille eesmärk on harjutada maa- ja õhuväeüksuste koostööd ja liitlasvägede vastuvõttu.

Taanlaste staabiõppustel on Eesti osalenud alates 2009. aastast, mil 1. jalaväebrigaad seoti väljaõppealaselt Taani diviisiga. Diviis kuulub NATO kirdekorpusesse, mis on muuhulgas valmis läbi viima NATO artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitseoperatsioone.