KredEx alustab 29. mail madala sissetulekuga lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kehtestatud tingimuste alusel panustatakse lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse tänavu üle kolme miljoni euro.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul on viimasel kahel aastal tehtud laste heaolu parandamiseks kordades enam kui kahe viimase kümnendi jooksul. „Igakuine lapsetoetus on kahekordistunud, kolme- ja enamalapselistele on loodud uus toetus, suurendatud on laste osakaalu toimetuleku toetuse taotlemisel, loodud on elatisabifond üksikvanematele, laste huvitegevusse investeeritakse 15 miljonit eurot. Nende muutuste tulemusel on laste süvavaesus vähenenud ligi kaks korda," rääkis Palo.

Minister lisas, et lasterikastel perekondadel on vaja ka tuge elamistingimuste parandamisel ja just selleks ongi kodutoetus. „Kodutoetusega panustatakse enam kui kolm miljonit eurot lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks. Kodutoetusega ei lahenda paraku ära kõikide perede muresid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on alustanud riiklikult toetatud üürielamute programmiga, mis aitab samuti leevendada paljulapseliste perede eluaseme probleeme," lisas Palo.

Võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus. Toetust saavad pered, kellel puudub eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga kodus piisavalt sooja temperatuuri. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot, teistkordsel taotlemisel 5000 eurot.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetuse abil tehtavatel töödel selge mõju lasterikaste perede elamistingimuste paranemisele. „Tuginedes eelmiste aastate kogemusele, saab eraldatud 3,2 mln euro eest ka sel aastal oma elutingimusi parandada ligikaudu 350 peret ehk toetuse tulemusel paranevad rohkem kui tuhande lapse olmetingimused. Toetus võimaldab parandada hoonete konstruktsioone ning suurendada kodude energiatõhusust, mis tõstab perede elukvaliteeti ja võimaldab muuta laste kasvukeskkonna oluliselt paremaks.“

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti. Näiteks eluaseme püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekuteks, aga ka eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamise, muutmise või asendamisega seotud kulutusteks. Lisaks võib seda kasutada eluaseme soetamiseks juhul, kui leibkonnal ei ole päris oma kodu või leibkonna omandis olev maja või korter ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele, sealhulgas on mõistlikel eeldustel pere jaoks liiga väike. Eelmisel aastal kasutati toetust kõige enam eluaseme renoveerimiseks ja eluaseme soetamiseks.

Taotlusi saab esitada kuni 30. juunini käesoleval aastal.

Varasematel aastatel toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise hetkeks olema eelmise toetuse sihtotstarbeliselt ja tähtaegselt ära kasutanud ning esitanud ka KredExile seda kinnitava lõpparuande.

Maksu- ja tolliameti töötajad tabasid aprillikuu jooksul ligi pool miljonit salasigaretti ning lisaks üle saja liitri puskarit.

Maksu- ja tolliameti töötajad said aprilli jooksul kätte kokku 470 820 salasigaretti, kusjuures suurim ühekordne kogus oli 278 780 salasigaretti, edastas ameti pressiesindaja. See kogus salasigarette avastati 11. aprillil Tallinna - Pärnu - Ikla maanteel veokist, mille roolis oli Läti elanik.

Aprilli jooksul avastasid ameti töötajad ka kuuel korral salaalkoholi. Kokku avastati aprillis 131 liitrit salaalkoholi, millest 108 liitrit oli puskar. Puskar ning lisaks ka puskariaparaat avastati Ida-Virumaal maanteekontrolli käigus sõidukist.

Ivari Padar julgustab põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid õppima ameti esmalt kutsekoolis ning siis edasi otsustama.

„Kutseharidus on suurepärane võimalus haridustee jätkamiseks. Oskused midagi oma kätega teha ühel või teisel erialal on väga olulised, need kannavad sind kindlalt läbi elu,“ ütles Padar, kui Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena kutsehariduse olukorda ja arengut.

„Ma tean seda omast käest – lõpetasin 1984. aastal Võru Tööstustehnikumi mööblitislerina ja töötasin viis aastat sel erialal. Siis läksin Tartu Ülikooli ajalugu õppima,“ sõnas Padar, pidades normaalseks, et pärast ametikooli minnakse omandama bakalaureuse- või magistrikraadi.

„Õppige oma kätega midagi tegema,“ tegi Padar üleskutse noortele ja pöördus siis vanemate inimeste poole: „Kutseharidus annab võimaluse elukestvaks õppeks, mis omakorda tähendab suuremat enesekindlust ja läbilööki tööturul ka küpses keskeas ning hiljemgi. Õnneks me näeme, kuidas kõrgharidusega inimesed lähevad kutsekoolidesse endale lisaametit õppima ning neil on jätkuvalt meeldiv töö, mis hoiab ka leiva laual.“

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori Indrek Halliste sõnul on linnugripi risk Eestis väga kõrge, kirjutab Maalehe eriväljaanne Maamajandus.

"Linnugripp ei ole veel Eestis, aga risk on väga kõrge. Lähimad leiud on Soomes, Rootsis ja Leedus. Linnugripi ennetamiseks on kogu meeskond ja meie koostööpartnerid teinud väga tugevat tööd. Kohtumiste, koolituste ja infomaterjalidega püütakse linnukasvatajate teadmisi suurendada. Ennetava abinõuna piirasime ajutiselt lindude väljaspidamist," ütles Halliste intervjuus lehele.

"Kui lindude rändeperiood mööda saab, hindame ekspertidega riske ja otsustame, millal piirangud maha võtta ning lubada jälle kodulindude tavapidamist," lisas ta.

Sigade katkuga võitlemisest saadud oskused ning kogemused tulevad tema sõnul kasuks, et ohte ennetada. "Tahame kõigis VTA hallatavates valdkondades jõuda reageerivast ennetavasse faasi. See tähendab süsteemset ennetuse plaanimist, kommunikatsiooni asutusest välja ja koostööpartnerite vahel. Loodame, et farmerite ning toidukäitlejate teadlikkus ka kasvab," rääkis Halliste.

"Ohutusnõudeid ei pea täitma veterinaar- ja toiduameti pärast, vaid inimeste endi pärast – et nende loomad ja linnud oleksid kaitstud ja nende toodetud toit, mida me iga päev tarbime, ohutu," märkis ta.

Halliste sõnul pole ka sigade Aafrika katk Eestist kadunud ja ohud on endiselt suured. "See tõenäosus, et katk veel mõnda farmi tabab, on aga nüüd natuke väiksem. Seakasvatajate teadlikkus on tõusnud, palju on tehtud teavitustööd, põllumehi ja jahimehi on väga intensiivselt koolitatud," rääkis ta.

"Jahimeestel on olnud katku likvideerimisel võtmeroll. Valmisolek, teadmised ja oskused on natuke paremad kui sel hetkel, mil sigade Aafrika katk meid tabas," lisas VTA peadirektor.

Kuigi praegu on Eestis päevakorral eelkõige sigade Aafrika katku ja linnugripi oht, on Eestit ohustavate loomataudide nimekiri Halliste sõnuö päris pikk. "Oluline on valmisolek ja oskused kõigi haiguste puhul mõjusalt reageerida," ütles ta.

"Unustada ei tohi näiteks suu- ja sõrataudi, mis on levinud kaugemal Venemaal – meie transporditingimustes võib kõike juhtuda. On veiste haigus nodulaarne dermatiit, mida rohkem esineb Balkani maades, aga elusloomade vedamisel on ka see oht, et transpordiga võib haigus meilegi jõuda," rääkis Halliste.