Seksuaalsest ahistamisest saab eraldi väärtegu

Riigikogu õiguskomisjon võttis neljapäevasel hääletusel vastu otsuse sätestada karistusseadustikus eraldi seksuaalse ahistamise väärtegu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Otsus sündis riigikogulase Liisa Oviiri (SDE) ettepanekust teha justiitsministeeriumi väljatöötatud eelnõusse täiendus. Kuigi täiendust soovisid ka naisorganisatsioonid ja sotsiaalministeerium, oli justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) esialgu ettepaneku vastu. Ta nimetas seda ülereguleerimiseks, ehkki kohtupraktikat seksuaalse ahistamise kohta siiani praktiliselt pole.

Õiguskomisjonis olid muudatuse vastu ainult Valdo Randpere Reformierakonnast ja Uno Kaskpeit EKRE-st.

Oviir soovis esialgu sätestada seksuaalse ahistamise üldmõistena, nagu seda käsitleb ka Istanbuli konventsioon – seal hõlmab see ka sõnalist seksuaalset ahistamist –, kuid ettepanek ei läinud läbi. Kompromissi korras jäi seadusse ainult kehaline seksuaalne ahistamine.

Uue otsuse järgi pannakse karistusseadustikku eraldi paragrahv sõnastuses: "Teise inimese tahte vastase ja tema inimväärikust alandava eesmärgi või tagajärjega tema suhtes toime pandud kehalise seksuaalse iseloomuga tahtliku tegevuse eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot."

Juriidiline isik võetakse vastutusele, kui näiteks asutuse juhtkond soovib töötajat välja süüa ja hakkab teda selleks ahistama. Uue väärteo menetlemise pädevus antakse politseile, kirjutab Eesti Päevaleht.