Valdav enamus Eesti inimestest arvab, et vabaõhuüritustel ning avalikes kohtades tuleks suitsetamist praegusest veelgi enam piirata, selgub uuringust.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud uuringust selgub, et kõige enam toetati suitsetamise piiramist avalikel üritustel nagu kontserdid ja laulupeod, kus suitsetamise piiramist pooldaks 78 vastanutest, teatas MTÜ esindaja. Ühistranspordi sõlmpunktides pooldaks suitsetamise piiramist 77 ning välikohvikutes 69 protsenti.

Suitsetamise piiramist kortermajade rõdudel toetas 56 ning linnatänavatel 54 protsenti vastanutest.

Inimestel paluti vastata nelja pallisel skaalal, kas suitsetamist tuleks piirata välikohvikutes, avalikel üritustel, nagu näiteks kontserdid, laulupeod ja laadad, linnatänavatel, ühistranspordi sõlmpunktides ning kortermajade rõdudel.

"On väga rõõmustav, et inimeste teadlikkus passiivse suitsetamisega seotud ohtudest on sedavõrd kõrge," ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi. "Tõepoolest, mitmed teadusuuringud, nii eksperimentaalsed kui epidemioloogilised, on näidanud, et passiivne suitsetamine on oluline haiguste riskitegur. Enamgi veel, üks hiljutine uuring näitas, et mehe suitsetamine enne 15. eluaastat suurendab oluliselt tema lapse haigestumist astmasse. Seega ei kahjusta suitsetamine mitte ainult suitsetaja enda ja temaga koos passiivselt suitsetajate tervist, vaid avaldab negatiivset mõju ka järeltulevale põlvele."

Küsitlusele vastanutest oli mittesuitsetajaid 71, igapäevaseid suitsetajaid 20 ning paar korda nädalas või veel harvem suitsetajaid kaheksa protsenti. Suitsetavatest inimestest pooldab enamus suitsetamise piiramist vaid avalikel üritustel ja ühistranspordi sõlmpunktides.

Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 17.-22. maini ning sellele vastas 1005 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku.

Erametsakeskuse toetuste üksuse andmetel on esialgse seisuga Natura taotluse esitanud 5244 metsaomanikku ning taotluste kogusumma on ligi 4,8 miljonit eurot.

Kokku taotleti hüvitist 66 300 hektarile, millest 16 000 hektarit asuvad sihtkaitsevööndis ja 50 300 piiranguvööndis. Täpsustatud andmed Natura toetuse 2017. aasta mahtude kohta selguvad lähinädalatel.

Sellest aastast oli hüvitist võimalik taotleda ka neil metsaomanikel, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele sihtkaitsevööndites väljaspool Natura ala. Varasemalt sellistel aladel looduskaitseliste piirangute järgimise eest hüvitist ei makstud, kuigi piirangud olid sarnased või isegi samad.

Võimalust küsida hüvitist väljaspool Natura 2000 alasid asuvatele sihtkaitsevöönditele kasutas veidi üle 600 metsaomaniku, kes taotlesid hüvitist umbes 3800 hektarile. „Kuna Natura võrgustikku mittekuuluvaid sihtkaitsevööndeid on umbes 4800 hektaril, on suurem osa hüvitise õigust omavatest metsaomanikest seda võimalust ka kasutanud,“ tunnustas Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun metsaomanike aktiivsust. „Rõõm tõdeda, et nende metsaomanike panus loodusväärtuste hoidmisse on riigipoolset tunnustamist leidnud,“ lisas Aun.

Ligi kolmveerand Natura hüvitise taotlejatest eelistasid taotluse esitada elektrooniliselt läbi e-PRIA, mille uuendatud teenuse kasutamismugavust kiidab ka Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok. „Hüvitise küsimine on metsaomaniku jaoks väga lihtsaks tehtud. Tänu eeltäidetud andmetele sai taotluse esitada vaid mõne minutiga. Loodame, et ka teiste toetuste taotlemine suudetakse e-teenuste abil nii kasutajasõbralikuks muuta,“ rääkis Sok.

Natura hüvitise eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu erametsamaal, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ja kaitseala või püsielupaiga sihtkaitsevööndis väljaspool Natura ala. Sel kevadel taotletud hüvitis makstakse metsaomanikele välja aasta pärast.

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur leiab, et peaminister Jüri Ratas peaks tema valitsuse liikmete ja erakonnakaaslastega seotud skandaalide tõttu tagasi astuma.

"Keskerakonna skandaalidel ei näi lõppu tulevat. Savisaare korruptsiooniskandaal, Martin Repinski ametist viinud valetamise skandaal, Mailis Repsi Sputniku skandaal, Taavi Aasa Linnahalli korruptsiooniskandaal, Oudekki Loone ja Olga Ivanova 9. mai skandaal, Mihhail Korbi tagasiastumiseni viinud NATO skandaal, Arvo Sarapuu prügikorruptsiooni skandaal ja Yana Toomi korduvad visiidid sõjakurjategija Assadi juurde näitavad ilmekalt, et Jüri Ratas ei kontrolli ei valitsuses ega oma erakonnas toimuvat,“ lausus Pevkur pressiesindaja vahendusel.

„Ka Keskerakonna sõnumid Eesti ja Vene meediale liiguvad jätkuvalt ristivastupidises suunas. Tehku oma valik ära, millist suunda nad esindavad. Üheaegselt nii Kremli kui Euroopa sõnumitega Eesti valitsuses olla ei saa," lausus Reformierakonna esimees.

Nii kohalikud kui möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud – Rõuge Vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.

Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised, sündmused.

Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.

Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning Keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.”

Raie järel sai pargialune korrastatud ning kahjustada saanud teekate taastatud. Kõige suuremaks ja esinduslikumaks muudatuseks on Viitina mõisa peahoone ette rajatud esiväljak, mida kaunistavad mõisakivi ning 215 roosi ja ligi 400 muud ilutaime.

Projekti lõpetamine ning objekti pidulik avamine toimub reedel, 26. mail kell 19 algaval Rõuge valla laulu- ja tantsupeol. Peo rongkäik algab kell 18.45 Viitina mõisahoone eest, värskelt uue ilme saanud platsilt. Pidumarsile järgneb kontsert uuenenud Järvesaarel, kus astuvad üles Rõuge lasteaia, põhikooli ning rahvamaja lauljad ja tantsijad.

Mõisapargi uuendamise projekti koostas Hüüp OÜ, töö viis ellu MPI Kivipaigaldus OÜ ning omanikujärelevalvet tegi OÜ Äärejuht.

Väikese pildigalerii ilusast Viitinast leiab aadressilt http://img.gg/7vxdONJ
Piltidel pole kõike uut ja põnevat kajastatud, et külastajatele jääks veel küllaga kevadist avastamisrõõmu!

Viitina pargi uuendamist rahastas riigile kuuluv SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Ühtekuuluvusfondist ja siseriiklikust keskkonnaprogrammist kokku 108 738 euroga. Ühtekuuluvusfondi toetus tuli EL struktuuritoetuste meetmest „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine”.