Maavalitsuste kaotamise tõttu koondatavate ja teistesse asutustesse üleviidavate inimeste arv pole veel teada, sest maavalitsuste ülesandeid üle võtvad asutused on ettevalmistustega erinevates etappides.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja ütles teisipäeval BNS-ile, et praegu on veel vara öelda, kui palju maavalitsuste töötajaid täpselt koondatakse ning kui palju viiakse üle teistesse asutustesse.

"Iga asutus otsustab ise, kuidas korraldada parimal viisil maavalitsustelt üle võetavate ülesannete täitmine, seal hulgas otsustab ise personalivajaduse. Asutusel on mitmeid võimalusi - töötajad võetakse üle, leitakse avaliku konkursi teel või jagatakse näiteks lisanduvad ülesanded olemasolevate töötajate vahel," sõnas ministeeriumi pressiesindaja.

Maavalitsuste tegevus lõpetatakse 1. jaanuarist 2018 ning maavalitsuste kohalikud ülesanded antakse üle omavalitsustele ning riiklikud ülesanded ministeeriumidele ja olemasolevatele ametitele.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri andmetel oli põhjustasid mullu rohkem kui poole kõigist surmadest vereringeelundite haigused.

Eestis oli eelmisel aastal 15 276 surmajuhtu, mida on 0,4 protsenti vähem kui aasta varem, teatas TAI BNS-ile. Kõikidest surmadest üle poole ehk 8006, oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, millesse suri 3253 meest ja 4753 naist.

Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri 3760 inimest. Kolmandal kohal olid õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 868 inimest - 648 meest ja 220 naist.

Neljandal kohal olid seedeelundite ja viiendal hingamiselundite haigused, mis põhjustasid vastavalt 627 ja 554 surma. Võrreldes eelnenud aastaga on juhtude arv ja kordajad 100 000 elaniku kohta vähenenud kolmes suuremates surmapõhjuste gruppides.

Narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv seevastu kasvas 88 juhult 114-le uute ohtlike fentanüülide turule ilmumise tõttu. Otseselt alkoholist tingitud surmade arv vähenes 495-st 465-le, sealhulgas alkoholimürgistuste arv 118 juhult 97-le.

Eesti rändesaldo oli 2016. aastal rohkem kui tuhande inimesega plussis, mis tähendab, et Eestisse asus elama rohkem inimesi kui siit lahkus

Statistikaameti andmeil rändas 2016. aastal Eestisse sisse 14 822 inimest ja Eestist välja 13 792 inimest, mis teeb rändesaldoks 1030 inimest.

Sisseränne ületas väljarännet teist aastat järjest. Enamik rändes osalejatest olid Eesti kodanikud, ent nende rändesaldo oli negatiivne.

Kõige rohkem vahetavad üle riigipiiri elukohta 20–39-aastased. Rände tõttu kasvab rahvastikus enim 15–39-aastaste vanuserühm.

60 protsenti rändes osalejatest on mehed ja 40 protsenti naised. Meeste rändesaldo on naiste omast neli korda suurem – mehi saabus 2016. aastal Eestisse 800 rohkem kui siit lahkus, naisi vastavalt 200.

Enamik rändes osalejatest on Eesti kodanikud, kuid rohkem on neid lahkujate seas, mille tulemusel oli Eesti kodanike rändesaldo 2016. aastal 2000 inimesega negatiivne. Rändes osalevad 20–59-aastased Eesti kodanikud, seega on rände vanuserühm üsna lai, märgib statistikaamet. Saldona kaotab Eesti peamiselt kahekümnendates eluaastates kodanikke.

Rände tulemusel kasvas Eestis kõige rohkem Ukraina kodanike arv – 2016. aastal saabus Eestisse 850 Ukraina kodanikku enam kui Eestist lahkus. Rändesaldo suuruse põhjal järgnesid Vene, Soome ja Läti kodanikud.

Eestisse sisserändajatest suurim osa on pärit Soomest - neid on 45 protsenti sisserännanutest, Ukrainast saabus 11 protsenti ja Venemaalt samuti 11 protsenti. 88 protsenti sisserännanutest on pärit Euroopast, enamasti Euroopa Liidust.

Väljarändajate peamine sihtkoht on endiselt Soome 58 protsendiga, teisel kohal on Suurbritannia 9 protsendiga. 94 protsenti väljarännanutest on lahkunud mõnda Euroopa riiki.

Väljastpoolt Euroopat asuvatest riikidest sisserändajad on eelnevalt elanud USA-s, Austraalias ja Indias. Eestist väljapoole Euroopat väljarändajate puhul on populaarsemad sihtkohad Austraalia ja USA.

Alates 2015. aastast arvutab statistikaamet välisrännet residentsuse indeksi abil: isiku üleminemisel Eesti püsielanikust ehk residendist mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne. Sellega seoses on rändevood kasvanud ja alates 2015. aasta rände andmete võrdlemisest varasemate aastatega tuleb sellega arvestada. Muudatuse tõttu kajastab nüüd Eesti välisränne ka registreerimata rännet, kuid seetõttu jääb teadmata paljude saabujate ja lahkujate päritolu- ja sihtkoha riik.

Statistikatöö „Rahvastikusündmused. Ränne“ avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Kaubandus-tööstuskoja läbiviidud küsitluse järgi peavad üle 70 protsendi vastanud ettevõtjatest tasutud tööjõumaksude avalikustamist vajalikuks vahendiks ümbrikupalkade vastu võitlemisel ning pea 60 protsenti vastanutest on valmis oma tehingupartnerit vahetama, kui teisel poolel on ümbrikupalga tasumise kahtlus.

Aprillis kaubandus-tööstuskoja liikmete seas läbiviidud küsitlusele vastanutest 53 protsenti arvasid, et kui ettevõtjad ise loobuksid ümbrikupalga kahtlusega tehingupartneritest, siis oleks sellel suur või väga suur mõju konkurentsitingimuste paranemisele. Viiendiku ettevõtjate hinnangul oleks selle mõju väike või olematu, teatas maksu- ja tolliamet (EMTA).

"Üha rohkem on näha, et ka ettevõtjad tegutsevad selle nimel, et saavutada turul aus konkurents," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. "Paljud tõid küsitluses välja, et riigipoolne kontroll võiks olla veelgi tõhusam, kuid väga oluliseks peetakse ikkagi teavitustööd, ja seda nii ettevõtja kui töötaja suunal," lisas ta. "Võttes arvesse, et peagi on oodata mitmeid maksumuudatusi, mis muudavad ettevõtluskeskkonna keerulisemaks, siis on tänuväärne, et ettevõtjad soovivad ise riigi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega koostööd teha ja astutakse jõuliseid samme ettevõtluse läbipaistvamaks muutmise nimel," kinnitas Palts.

Ümbrikupalga maksmist peavad probleemiks ka paljud turvaettevõtete liidu liikmed. "Seadusevastaselt käituvate ettevõtete vastu saavad võidelda eelkõige ettevõtjad ise, tehes koostööd omavahel ja riigiga," ütles Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht.

"Turvaettevõtete liit on alati valmis turvateenuse hankijaid nõustama ja aitama, et hankija saaks just sellise turvateenuse, mida tal päriselt vaja on ja teenusepakkuja, kelle taust on kontrollitud. Mitte kellelgi pole vaja turvateenust, mis ei vasta tegelikele vajadustele ja teenusepakkujat, kes pole jätkusuutlik," lisas Lilleleht.

Maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul vajab maksuhaldur tõhusaks kontrolliks ettevõtjate endi abi. "Kogemus näitab, et paremaid tulemusi konkurentsitingimuste parandamiseks saavutame siis, kui meil on sektori esindajatega tihe infovahetus ning nende poolehoid muudatusi ellu viia," ütles Reitmann. "Meie eesmärk on võimalikult palju toetada ettevõtjaid infoga, mis aitaks ettevõtluskeskkonda läbipaistvana hoida."

Alates aprillist avalikustab maksu- ja tolliamet kodulehel info ettevõtete poolt tasutud maksude kohta, sealjuures deklareeritud käivete ja töötajate arvu kohta. Lisaks on võimalik e-maksuametis/e-tollis koostada maksuandmete tõendit, mille abil saab lihtsasti anda oma tehingupartnerile ülevaate ettevõtte andmetest tööjõu jm näitajate kohta.