Võrumaal sai teisipäeva õhtul vigastada jalgrattalt kukkunud tüdruk.

Õnnetus juhtus kell 19.46 Võru vallas Kose alevikus Kubija ringi terviserajal, kus üheksa-aastane tüdruk kukkus jalgrattaga sõites teele, teatas siseministeerium BNS-ile.

Jalgrattur toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse.

Päevaga said liikluses vigastada kuus inimest

Eesti eri paigus juhtus teisipäeval viis rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada kuus inimest.

Esimene õnnetus juhtus kell 8.06 Tallinnas Nõmme tee ja Tammsaare tee ristmiku juures, kus 55-aastane mees sõitis Mazda 3-ga tagant otsa parempööret sooritanud BMW 520D-le, mida juhtis 33-aastane naine, teatas siseministeerium BNS-ile. BMW juht toimetati Ida-Tallinna Keskhaiglasse kontrolli.

Teine õnnetus juhtus kella 10.30 ajal Saaremaal Leisi vallas Angla-Koikla maantee kolmandal kilomeetril, kus 50-aastane naine sõitis Chrysler Crand Voyager  taluhoovist välja sõites ette eesõigust omanud Dacia Loganile, mida juhtis 34-aastane naine. Dacia juht ja nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata 16-aastane noormees toimetati Kuressaare haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus kell 13.18 Tallinnas Pärnu maantee 480B maja juures, kus 72-aastane mees sõitis Peugeot 208-ga terviserikke tõttu tagant otsa ees liikunud BMW 318D-le, mida juhtis 23-aastane mees. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Peugeot vastu tänavavalgustusposti. Peugeot juht toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 16.40 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Soinaste külas Sae tee 10 maja juures, kus 14-aastane poiss sõitis Chrysler Voyageriga tagurdades üle sõiduki kõrval seisnud 41-aastase naise jalgade. Jalakäija toimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Viies õnnetus juhtus kell 19.46 Võrumaal Võru vallas Kose alevikus Kubija ringi terviserajal, kus üheksa-aastane tüdruk kukkus jalgrattaga sõites teele. Jalgrattur toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse.

Läänemaa Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse (LPRK) juhataja Svetlana Reinsalu omastas kokku ligi 67 000 euro ulatuses raha inimestelt, kes olid tema hoolekandeasutuse kliendid, kirjutab Postimees.

Paraku kõrvaldas Reinsalu inimeste pangakontodelt aastate jooksul kokku 67 080 eurot. Kõige rohkem raha, 16 337,12 eurot, omastas ta inimeselt, kellel oli sügav vaimu-, liikumis-, keele- ja kõnepuue. Suuruselt järgmine summa oli ligi 11 000 eurot. Ülejäänud summad jäid juba alla 10 000 euro.

Reinsalu skeemilt hakkas eesriie langema hetkel, mil Võrumaa Urvaste vallavalitsuse sotsiaalnõunik Maarika Tikman asus 2013. aastal oma seadusjärgset kohustust täitma. Nimelt hakkas kehtima palju karmim aruandekohustus, mis nägi ette senisest konkreetsemate aruannete esitamist kohtule. «Selle koostamise käigus avastas sotsiaalnõunik ebakõlad eestkostetava arvelduskontol,» selgitas Urvaste valla nüüdne sotsiaalnõunik Kersti Kõrge.

10. mail mõistis Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja naisele kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse, millest tuli tal kohe ära kanda üks kuu. Ülejäänud aeg jäeti tingimisi nelja-aastase katseajaga. Sellele lisandus ka tsiviilnõue ligi 67 000 eurole.

Kogu lugu sai alguse pea 17 aastat tagasi, mil Reinsalu lõi koos kolleegiga 2000. aasta augustis MTÜ Läänemaa Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus. Suurest nõudlusest hoolimata läks Reinsalu nendesamade raske puudega inimeste rahakoti kallale juba järgmisel ehk 2006. aastal. Seda võimaldas tal teha toona kehtinud perekonnaseadus, millega nähti ette, et LPRK kliendiks olnud inimesed jäävad hoolekandeasutuse juhi eestkoste alla, kirjutab Postimees.

Seetõttu pidigi Reinsalu ligi pääsema oma klientide pangaarvetele, kuhu laekus igakuine invaliidsuspension. Kuna kannatanud kliente tekkis aastate jooksul seitse, avanesid tal aina suuremad võimalused tuhandete eurode omastamiseks. Sisuliselt hakkas Reinsalu klientidelt ülekandeid tegema mitmele pangakontole juba alates 2006. aasta algusest. Ta tegi kandeid oma isiklikule pangakontole, aga ka LPRK ja tema omanduses olnud OÜ SRP Rehhabil pangakontodele. See, et Reinsalu tegi ülekandeid, polnud otseselt ebaseaduslik, sest kliendid pididki maksma omaosalustasu, ent sellega olekski asi pidanud piirduma.

Tööinspektsioon kontrollis, milliseid muutusi on rakendanud ettevõtted, kus on esinenud kutsehaigestumisi, tuvastades kontrollitud 16 ettevõttes 18 rikkumist. 

Sihtkontrolli käigus külastati ettevõtteid, kus on varasemalt diagnoositud kutsehaigusi. „Iga kutsehaigestumise uurimine peab lõppema plaaniga, kuidas samalaadseid juhtumeid edaspidi vältida,“ selgitas tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Kontrolli tulemusi kokku võttes märkis inspektsioon, et ettevõtted pööravad suuremat tähelepanu töökeskkonnale, on täiendanud riskianalüüsi ning kavandanud abinõusid töökoormuse vähendamiseks.

Maripuu tõdes, et oma vigadest osatakse õppida ning uusi kutsehaigestumise juhtumeid püütakse tõepoolest vältida. „Kutsehaigus kujuneb aegamisi ning võib minna aastaid, enne kui tervisehädad töötajat häirima hakkavad. See on justkui hiiliv, ent töötaja tervisele väga tõsine oht,“ nentis Maripuu. 

Sihtkontrolli tulemusel soovitab tööinspektsioon tööandjail vaadata üle, kas töökeskkonna riskianalüüsis on arvestatud kõiki ohutegureid. Kui mõõdetavate ohutegurite mõju on lihtsam hinnata, siis füüsiline ülekoormus ei teki ainult raskuste teisaldamisest või raskest füüsilisest tööst. Ka kestev mõõdukas koormus või töö pidevalt ühes asendis võib viia tervisehäireteni. 

Ohuteguritega kokku puutuvad töötajad tuleb kindlasti saata tervisekontrolli, et tervisehäired  õigeaegselt avastada. Töötervishoiuarst teeb ka töökorralduslikke ning tervist edendavaid ettepanekuid, et aidata töötaja tervist säilitada. Seetõttu tuleb töötervishoiuarsti otsustesse suhtuda tõsiselt ning tutvuda hoolikalt iga töötaja kohta esitatud ettepanekute ja soovitustega. 

Samuti tuleb üle vaadata ning ajakohastada kõiki ettevõttes kasutusel olevaid ohutusjuhendeid, et neisse kirjapandu oleks vajalikul hetkel asjakohane ning vastaks reaalsele olukorrale. 

Sihtkontrolli käigus külastati ettevõtteid Harjumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Viljandimaal ning Võrumaal.

2016. aastal registreeriti 39 uut kutsehaigestumise juhtumit. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. Tööst põhjustatud haigestumiste teatisi registreeriti 95. Lühim kutsehaigestumise väljakujunemise periood on alla aasta ning pikim 43 aastat. Noorim kutsehaiguse diagnoosi saanu oli 37aastane ning vanim 64aastane. Enamikke kutsehaigusi põhjustab liiga suur füüsiline koormus. Viie juhtumi puhul oli põhjuseks keemiline ohutegur ning nelja juhtumi puhul füüsikaline ohutegur.

Danpower Eesti AS tellimusel alustas KVL Tehnika OÜ Võru soojaveevõrgu 1,2 miljonit eurot maksma minevate laiendustöödega, mille käigus ühendatakse kesklinna kaugküttevõrguga Kaitseväe Taara linnaku ehk Kuperjanovi pataljoni ning Laane piirkonna tarbijad.

"Projekt on Võru linna jaoks oluline, kuna see aitab tagada stabiilse kaugkütte hinna ja annab võimaluse liituda kaugküttega ka nendes piirkondades, kus seda varem polnud," ütles Võru linnapea Anti Allas pressiteate vahendusel.

Tööd said alguse Jüri ja Luha tänava ristist, kust liigutakse edasi piki Jüri tänavat Kreutzwaldi tänava suunas.

Danpower Eesti AS-i projektiarenduse juht Juhan Aguraiuja rääkis, et projekti tulemusena suureneb soojuse tootmismaht umbes 10 protsenti aastas, mis stabiliseerib Võru küttehinda. Ta lisas, et tänu Taara linnaku liitumisele tekkis võimalus ehitada välja ka ühendustorustik ümbritsevaid hooneid soojusega varustava amortiseerunud Laane katlamaja juurde, mis vajanuks lähiajal kindlasti põhjalikku remonti.

Kokku ehitatakse 2677 meetrit uut soojustorustikku, millest osa asendab ka olemasolevat. Uus trass kulgeb mööda Jüri tänavat alates Luha tänava ristmikust kuni Kreutzwaldi tänavani, sealt kuni raudteeni ning hargneb pärast raudteed kaheks: üks haru mööda Kose teed kuni Taara linnakuni ning teine haru mööda Kubja teed Laane katlamajani.

Ehitustööde tõttu on suve jooksul nimetatud lõikudel liiklus häiritud. Graafiku järgi toimuvad ehitustööd Jüri ja Kreutzwaldi tänaval maist kuni juuni lõpuni ning Kose ja Kubja teel juulist septembri lõpuni.

"Kohalikele elanikele ning teenindavale transpordile tagatakse nõuetekohane ligipääs. Suve alguses tuleb kasutada Kreutzwaldi tänava asemel ümbersõitu mööda Jaama ja Pikka tänavat. Raudteeülesõit on juunikuus suletud kõige enam üheks nädalaks, mil tuleb Kose ja Kubja poolt sisenevatel autodel kasutada linna sisse ja linnast välja sõitmiseks teisi teid. Danpower loodab võrulaste mõistvale suhtumisele ning soovitab suvel lõuna poolt linna sisenemiseks ja linnast väljumiseks varuda mõned minutid lisaaega," ütles Aguraiuja.

Ehitustöid teostab riigihanke võitnud KVL Tehnika OÜ ning omanikujärelevalve teenust pakub Infragate AS. Projekti investeeritakse ca 1,2 miljonit eurot. Projekti kaasfinantseerib SA Keskonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Töö lõpetamise tähtaeg on november 2017.