President Kersti Kaljulaid sõidab esmaspäeval kaheks päevaks Võrumaale, kus ta kohtub ettevõtjate, omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega. 

Esmaspäeval külastab riigipea Kirumpääl asuvat osaühingut Ritico, MTÜ Toetuskeskus Meiela erivajadustega noorte töökeskust Võrus ja Kaitseliidu Võrumaa malevat. 

Teisipäeval kohtub president Kaljulaid Vastse-Roostas filmi “Tõde ja õigus” tegijatega, külastab Metsavenna talu, kaitseväe Nursipalu harjutusväljakut ning Võru politseid. Riigipea osaleb küüditamisohvrite mälestuspäeva tseremoonial Võrus, kohtub omavalitsusjuhtidega ning teeb ringkäigu kompetentsikeskuses Tsenter.

Pärastlõunal osaleb president Väimelas ettevõtjate ja puiduklastri liikmetega ühisel ümarlaual ja külastab Sõmerpalu vallas ettevõtet Toftan ning kohtub Võrumaa vabakonna esindajatega.

Venemaa piirivalve pidas neljapäeval Värska vallas Saatse saapas kinni kaks piiriala hooldustöölist, kes eirasid keeldu Venemaa territooriumile jäävast Saatse saapast peatumata läbi sõita, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Mõlemale määrati rikkumise eest rahaline karistus.

Kella 13.20 ajal andis Venemaa piirivalve Piusa kordoni piirivalvuritele teada, et pidasid Saatse saapas kinni kaks meest vanuses 22 ja 28 eluaastat, kes eirasid nõuet Saatse saapast peatumata läbi sõita. Esialgsetel andmetel olid hooldustöölised sõiduautoga Opel läbimas Venemaa territooriumil paiknevat Saatse saabast. Uurides avalikust kaardirakendusest piiriala kulgemist, ei märganud nad teele paigutatud hoiatussilte peatumiskeelu osas ning otsustasid edasise teekonna täpsemaks selgitamiseks Saatse saapas peatuda.

Sõiduki juurde saabusid peagi piirkonnas patrullinud Venemaa piirivalvurid, kes pidasid isikud kontrollimiseks kinni ja toimetasid nad menetlustoiminguteks kordonisse. Sündmuskoha vaatlust teinud Saatse patrull tuvastas meeste sõiduki asukoha ning selgitas, et kinni peetud mehed olid Eesti kodanikud, kes töötavad piirihooldust teostavas ettevõttes. Piirihooldustööd hõlmavad valdavalt piiriäärse ala puhastamist võsast, segavatest puudest ja muust sarnasest. PPA oli mõlemat meest eelnevalt teavitanud piiriäärsel alal liikumise nõuetest.

Samal päeval toimus Eesti ja Venemaa piiriametnike vahel ühiskohtumine asjaolude kahepoolseks selgitamiseks. Mõlema poole piirivalvurid andsid kinnitust, et Saatse saapas aset leidnud nõuete rikkumine oli aset leidnud. Venemaa piirivalve määras mõlemale mehele rahatrahvi 2000 rubla (umbes 31 eurot), misjärel naasid nad tagasi Eestisse.

Saatse kordoni juht Arvi Suvi ütles, et Saatse saapas on keelatud peatumine ning samas ka selle läbimine jalgsi.

"Mullu lisasime Saatse saapasse täiendavaid hoiatussilte, et hoida ära tahtmatuid rikkumisi ning suurendada ses piirkonna liikuvate inimeste teadlikkust kehtivast eripärast. Kuigi hoiatussildid on märgatavad ja neid on rohkesti, soovitame piiriäärsel alal liikudes olla tähelepanelik ning teha endale näiteks maa-ameti kaardilt või kohalike piirivalvurite kaasabil täpsemalt selgeks, kuidas piir kulgeb," ütles Suvi.

Ta rõhutas, et laialt kasutust leidnud internetipõhised kaardirakendused ei pruugi anda lõpuni õiget pilti riigipiiri kulgemisest.

"Käepärast kaardirakendust pimesi usaldades, teeviitasid mitte jälgides ja ootamatusse olukorda sattununa piirivalvuritelt vajaminevat abi küsimata on suurem oht, et võite tahtmatult rikkumise toime panna," selgitas ta.

Viimati leidis sarnane rikkumine aset mullu septembris, kui Venemaa piirivalve pidas Saatse saapas kinni kaks seenelist. Mõlemale määrati rahatrahvid, misjärel naasid nad Eestisse.

Viru maakohtu Narva kohtumaja kuulutas neljapäeval kohtuotsuse kriminaalasjas, kus üheksat meest süüdistati kuritegelikku ühendusse kuulumises, vietnamlaste smugeldamises ehk inimkaubanduses ning maksumärkideta sigarettide ja piirituse ebaseaduslikus veos Eestisse.

Süüdistatavad, nende kaitsjad ja Viru ringkonnaprokurör Olga Dorogan sõlmisid kriminaalasjas kokkulepped ning kohus, olles veendunud süüdistuste tõendatuses ja kokku lepitud karistuste ning muude meetmete seaduslikkuses, kinnitas kokkulepped.

Kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatud Igor Aleynikovile (45) mõistis kohus liitkaristuseks viis aastat vangistust, millest osa kuulub ärakandmisele reaalselt, osa aga tingimisi. Tingimisi mõistetud karistuse eelduseks on viie aasta pikkuse katseaja edukas läbimine. Kohtuotsuse kohaselt konfiskeeritakse Aleynikovilt temalt juba arestitud ligi 25 000 eurot ja veel 35 000 eurot, mis tuleb hüvitada perioodiliste maksetena.

Konstantin Šestakovi (44) karistuseks on neli aastat ja neli kuud vangistust, millest osa tuleb kanda reaalse vangistusega, osa aga jäetakse tingimisi kolme-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Siingi on tingimisi mõistetud karistuse eelduseks katseaja edukas läbimine. Samuti on üheks vabadusse jäämise tingimuseks temalt konfiskeerimisele kuuluva 5000 euro hüvitamine.

Andrey Stepanenko (53) mõistis kohus kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuses prokuröri poolt süüdistuses loobumise tõttu õigeks. Tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest karistati teda viie kuu ja 27 päeva pikkuse tingimisi vangistusega ning täiendavalt konfiskeeriti temalt 1300 eurot ja sõiduauto BMW.

Ka Igor Tsõganovile (33), Oleg Klishinile (38), Vladimir Slavetskiy’le (49), Einar Tublile (53), Aleksei Smekalovile (48) ja Vladimir Solomonovile (53) mõistis kohus karistuseks vangistused vahemikus kolm kuni neli aastat, millest osa tuleb kanda reaalselt, osa aga jäetakse tingimisi kohaldamata. Slavetskiylt konfiskeeris kohus sõiduauto BMW.

Kohus määras hävitamisele muuhulgas kuritegude toimepanemisel kasutatud ja kahtlustatavate kinnipidamisel neilt ära võetud üle 40 mobiiltelefoni, raadiosaatjad ja navigatsiooniseadmed ning mõistis välja menetluskulud.

Süüdistuse kohaselt lõi Aleynikov kuritegeliku ühenduse 2006.aastal ning värbas ühenduse heaks tegutsema kümneid inimesi, kelle tegevust ta erinevatel ajaetappidel juhina koordineeris kuni tema kinnipidamiseni 2016. aasta 12. aprillil. Ühenduses toimis kindel käsuliin - Aleynikov andis kuritegeliku ühenduse liikmetele korraldusi, ülesandeid ja käitumisjuhiseid, seisukohti ja nõusolekuid kuritegude organiseerimise, toimepanemise, kuritegudest saadud varalise kasu jaotamise ning kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise osas. Kuritegelikus ühenduses oli loodud hierarhiline juhtimine, kus tugeva konspiratsiooni eesmärgil andis Aleynikov vahetult  juhiseid edasiseks tegutsemiseks kuritegude, toimepanemisel üksnes lähedal seisvatele alluvatele, kes panid ise vahetult toime kuritegusid või edastasid Aleynikovi juhised täitmiseks vahetult kuritegusid toimepanevate teistele isikutele. Kuritegudeks olid sigarettide ja alkoholi salakaubavedu ja nende realiseerimine, aga samuti inimkaubandus..

Salakaubanduse toimepanemiseks kasutas Aleynikov ja tema juhitud kuritegelik grupp erinevaid skeeme, sealhulgas kasutati spetsiaalselt salakaubaveoks ümberehitatud sõidukeid ja veokeid, ujujate abi sigarettide toimetamisel üle riigipiiri Narva jõel, samuti Venemaal Leningradi oblastis elavaid ja raudteel töötavaid tuttavaid.

Kuritegeliku ühenduse ühistest vahenditest kasutati rahasummasid kuritegeliku ühenduse probleemide lahendamiseks ning kinnipidamisasutusse sattunud isikute, kes on olnud seotud kuritegude toimepanemisega ühenduse koosseisus ja huvides, rahaliseks toetamiseks, samuti nende õigusabikulude katteks. Kinnipidamisasutusse sattunud isikutele rahalise toetuse maksmise eesmärk oli hoida ühenduse heaolu nimel kuritegusid toimepannud isikuid ühendusele lojaalsena, mis omakorda kindlustas ühenduse püsivuse.

Aleynikov kasutas kuritegeliku ühenduse vahendeid ja kuritegelikul teel saadud kasumit täiendavate salakaupade omandamisel, kuritegeliku ühenduse liikmetele tasude maksmisel, aga ka oma isikliku maja ehitamisel Narvas, samuti äri- ja eluruumide edendamisel Küprosel.

Aastatel 2006-2007 omandasid Aleynikov ja tema poolt juhitud kuritegelik grupp korduvalt eeluurimise käigus tuvastamata isikutelt Venemaa Föderatsioonis suures koguses kokku vähemalt 2170,6 liitrit käitlemiseks keelatud piiritust. Piiritus ladustati esmalt Ivangorodis, toimetati seejärel Eestisse, kus see Narvas ja lähiümbruses peideti, ning seejärel realiseeriti.

Aastatel 2006-2016 toimetas Aleynikovi poolt juhitud kuritegelik grupp ebaseaduslikult Eestisse kokku vähemalt 7,6 miljonit maksumärgiga märgistamata või nõuetele mittevastavas suures koguses müügipakendis sigaretti. Salasigarettide Eestisse toimetamiseks kasutati näiteks Venemaalt Eestisse sõitnud vedurijuhtide abi – nii viskasid kaks vedurijuhti 2011. aasta märtsis Narva jõudes vedurist välja 370 000 Venemaa maksumärkidega sigaretti, mille MTA töötajad kinni pidasid ja ära võetsid. Seejärel muutis kuritegelik ühendus Igor Aleynikovi teadmisel ja korraldamisel kuritegude toimepanemise moodust, kaasates selleks allveeujumisoskuse ja varustusega erinevaid isikuid, kes toimetasid korduvalt üle Narva jõe erinevates kohtades suurtes kogustes salasigarette. Sel moel toimetati Eesti Vabariiki vähemalt 1,5 miljonit sigaretti.

Viimasel ajal kasutati maksumärkideta sigarettide Eestisse toomiseks erinevaid sõidukeid, millega toodi Venemaalt ja Valgevenest Läti kaudu Eestisse üle viie miljoni salasigareti, mis ladustati ja seejärel müüdi edasi Narvas, Sillamäel, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Paides ja Tallinnas ning linnade lähiümbruses.

2015. aasta sügisel ja 2016. aasta kevadel toimetati Venemaalt Eestisse, täpsemalt Võrumaale kokku 51 Vietnami kodanikku. Neist 25 laaditi sadulveokisse ja toimetati edasi Läti Vabariiki, 15 vietnamlast peeti 2015. aasta novembris ja veel 11 mullu aprillis. Kui K-komando kurjategijate Ford Mondeo aprilli keskel Põlvamaal Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa 226. kilomeetril kinni pidasid, avastasid nad auto pagasiruumist 11 täisealist vietnamlast, üks naine ning kümme meest. Vietnamlasi vedanud sõiduauto peeti kinni ajal, mil kurjategijad otsisid võimalust ja kohta inimeste paigutamiseks spetsiaalselt selleks kohale toodud veoki haagisesse. Kurjategijatel oli kavas toimetada inimesed Poola. Sõiduki kinnipidamise koha ja aja määramisel lähtus politsei kõrvaliste isikute ohutuse tagamisest ning asjaolust, et osalised ise politsei sekkumist oodata ei oskaks.

Politsei palub kaasabi selgitamaks Tartus elava 14-aastase Silveri asukohta, kellega lähedastel pole õnnestunud kahe nädala vältel kontakti saada. 

Noormees ei ole pikemat aega täitnud koolikohustust, kuid sellegi poolest oli ta perega sel ajal kontaktis. Praeguseks on lähedased püüdnud temaga viimase kahe nädala vältel nii sotsiaalmeedia vahendusel kui telefonitsi ühendust saada, kuid poiss kirjadele ja kõnedele ei vasta. Lapse leidmiseks palusid lähedased appi politsei. 

„Perega koos selgitasime aadressid ja muud avalikud kohad, kus noormees viibida ja aega veeta võiks. Nende kontrollimine aga seni tulemust ei ole andnud,“ ütles Tartu politseijaoskonna noorsoopolitseinik Greten Sööl.

Kogutud andmetele tuginedes on põhjust arvata, et poiss liigub ringi Tartu kandis ning väldib suhtlust perega, kuna ei taha õppetöös osaleda. Poisi otsingutele on kaasatud politseipatrullid, kes oma tavapärastel marsruutidel liikudes noorukit leida püüavad. 

Kõigil, kel on abistavat infot, mis aitaks alaealise lapse asukohta selgitada, palutakse sellest teada anda hädaabinumbril 112.