Justiitsministeeriumi koostatud kuritegevuse baromeetri järgi registreeriti aasta esimese nelja kuuga seitse protsenti vähem kuritegusid kui mullu samal ajal. Enim on vähenenud kehalise väärkohtlemiste ja varguste arv.

Kui 2016. aasta esimese nelja kuuga registreeriti Eestis 9605 kuritegu, siis tänavu sama aja jooksul 8894. Kuritegevus on aasta-aastalt vähenenud. Näiteks 2013. aastal registreeriti jaanuarist aprillini Eestis 12 460 kuritegu.

Enim on tänavu registreeritud vargusi, kehalisi väärkohtlemisi ja mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis. Olulisematest kuriteoliikidest langes võrreldes mullusega kehalise väärkohtlemiste arv 19 protsenti ja varguste arv 19 protsenti, samuti on vähenenud joobes juhtimiste arv 11 protsenti.

Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti nelja kuuga üheksa, mida on ühe võrra vähem kui mullu samal perioodil.

Kasvanud on aastataguse ajaga võrreldes avaliku korra raskete rikkumiste arv, mis on osaliselt seotud kehalise väärkohtlemiste arvu langusega, kuna menetluspraktika muutuse tõttu registreeritakse näiteks avalikus kohas toimunud kaklused jms nüüd avaliku korra raske rikkumisena.

Maakondadest vähenes registreeritud kuritegude arv enim Valgamaal (45 protsenti), Saaremaal (31 protsenti) ja Läänemaal (29 protsenti). Kuritegude registreerimine on kasvanud aga Jõgevamaal (23 protsenti) ja Tartumaal (10 protsenti).

Emadepäeval Estonia kontserdisaalis kõnega esinenud president Kersti Kaljulaid ütles, et ühiskonnal tuleb emaks olemist märgata.

"Iga ema tahab, et tema ema olemise tööd nähtaks," ütles Kaljulaid oma kõnes. "Seda märkamist ootavad emad isadelt ja ootavad lastelt. Et ema olemise tööd ei võetaks iseenesest mõistetavana. Aga samamoodi ootavad nad seda märkamist kogu ühiskonnalt. Oma tööandjalt, oma riigi juhtidelt, aga ka oma kirjanikelt ja kunstnikelt – nendelt, kes kirjutavad emakeeles."

"Emade töö laste kasvatamisel ei ole miski, millele ühiskonnal on niisama õigus, mida ühiskond võib naistelt lihtsalt nõuda. Ema olemine on valik. Ka see on valik, kuidas emaks saada ja kuidas ema olla," kõneles Kaljulaid. "Iga ema ja lapse õnn on eriline. Sama oluline ja sama eriline on paraku ka mure. Iga lapse mure. Iga ema mure. Ühiskond saab näidata oma hoolimist, kui jagab neid muresid. Jagatud mure on poole väiksem ja jagatud õnn saab poole suurem. Hooliv ja märkav ühiskond selle pärast kestabki, et ta teeb igast murest poole väiksema ja igast rõõmust poole suurema."

Hooliv ja märkav ühiskond ei pea Kaljulaidi sõnul mõtlema kestlikust kahanemisest, sest hooliv ja mõistev ühiskond hoopis kasvab – ja seda iseenese sisemisest jõust.

"Hoolivas ja mõistvas ühiskonnas on lapsed kõige tähtsamad, sest nii arvavad kõikide laste emad," selgitas Kaljulaid. "Hoitud lastest kasvavad omakorda hoolivad täiskasvanud, kellel jätkub märkamist lapsele, vanainimesele, suurte muredega inimestele. Hoida oma lapsi tähendab hoida Eestit. Hoida meie emasid tähendab hoida Eestit."

Uuest aastast ei koguta magusamaksu mitte ainult lisatud suhkru koguse pealt, vaid maksu alla läheb ka tootes olev looduslik suhkur, kirjutab Postimees.

Rahandusministeerium põhjendab seesugust lähenemist asjaoluga, et tervise seisukohast – eriti ülekaalulisust ja rasvumist silmas pidades – ei ole vahet, millisest allikast suhkrut saadakse.

Ministeeriumi selgituse kohaselt võib loodusliku suhkru sisaldus olla kõrgem naturaalmahlades ning selleks, et vabastada need maksust, taotleb rahandusministeerium neile riigiabi luba.

Uuest maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite ja muu taolise tootmiseks. Maksustatakse joogid, mille suhkrusisaldus on võrdne või suurem kui 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta.

Maksu alt jäävad välja piima- ja meiereitooteid, nagu joogijogurt ja keefir, sest need loetakse toiduks ja neid ei saa pidada konkureerivateks toodeteks magustatud jookidele, mida tarbitakse janu kustutamise eesmärgil.

Mai eelviimase täisnädala esimene pool pakub ilusat päikselist kevadilma, mis kergitab päevased temperatuurimaksimumid suuresti üle kümne kraadi.

Esmaspäeva öösel on muutliku pilvisusega ilm ja kohati sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 2-5 m/s. Sooja on 3-8 kraadi. Esmaspäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Sajab hoovihma, kuid õhtuks sajuvõimalus väheneb. Tuul pöördub kirdesse ja põhja ning tugevneb 4-9, õhtupoolikul puhanguti 13 m/s. Sooja on 7-12, Edela- ja Lõuna-Eestis kuni 15 kraadi. Õhtupoolikul hakkab õhutemperatuur põhja poolt alates langema.

Teisipäeva öösel taevas selgineb ja ilm on enamasti sajuta. Puhub kirde-ja idatuul 4-8, öö hakul puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5, saarte rannikul kuni 8 kraadi. Teisipäeva päeval on kuiv ja enamasti päikesepaisteline ilm. Idakaaretuul nõrgeneb 1-5 m/s. Sooja on 8-13 kraadi.

Kolmapäeva öösel on õhukese kõrge pilvevinega kuiv ilm. Tuul pöördub lõunakaarde ja tugevneb vastu hommikut veidi. Õhutemperatuur on -2 kuni +3, saartel ja läänerannikul kuni +6 kraadi.  Kolmapäeva päeval on vahelduva pilvisusega ilm. Ennelõuna on kõikjal sajuta, õhtupoolikul võib Lääne-Eestis kohati hoovihma sadada. Puhub lõuna- ja edelatuul 4-8, rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 12-16, meretuulega rannikul kuni 9 kraadi.