EESTI UUDISED BNS

Aasta suurpere tiitli pälvis viielapseline Tartu perekond

Tallinna loomaaias laupäeval toimunud suurperepäeval pälvis tänavuse aasta suurpere tiitli Tartus elav perekond Muru, kellel on viis last.

"Pere on väga kokkuhoidev, haridust ja aktiivset eluviisi väärtustav ning seeläbi Eesti kultuuri ja traditsioone hoidev," sõnas lasterikaste perede liidu president Aage Õunap pressiteate vahendusel. "Muru peres tegutsetakse koos ja üksteist toetades, kuid samas on iga pereliige leidnud endale ka erialase töö ja õppimise kõrvalt isikupäraseid huvialasid ning tegevusi, mis kõik kokku loovad tugeva ja mitmekülgse Eesti suurpere."

"Nii pere ema ja isa kui ka suuremad lapsed on oma erialaste tegevustega panustanud Eesti ühiskonna arengusse ja teevad seda jätkuvalt. Pere hoiab koos ka oma suguvõsaga, olles sageli sidepidajaks ja kokkusaamistel aktiivselt tegemistes kaasa löömas," lisas Õunap.

Perekond Muru sai lisaks tiitlile ka Bigbanki väljapandud 5000-eurose preemia ja perereisi Kreekasse, teatas Eesti Lasterikaste Perede Liit. Pereema Kai töötab SA TÜ Kliinikumis pediaater-geneetikuna ning isa Toomas on Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna koordinaator ja lektor. Muru peres peetakse tähtsaks, et igaüks saaks hea hariduse ning tunneks oma maad ja rahvast – oluline on ka tegelemine oma huvialadega ja sportliku eluviisi omandamine kogu eluks. Iga laps on kasvanud pisut erinevate huvide ja hobidega ning see on ka pere tugevus ja rikkus.

Murude peres on viis last: 24-aastane Moorits, 19-aastane Miina, 16-aastane Laurits, 13-aastane Marta ja 6-aastane Morten. Pere viies ja vanim laps on juba ise oma peret loomas ja elab abikaasaga iseseisvalt. Muru perekonda iseloomustavad kõige paremini õppimine ja rattasõit. Pere vanim laps Moorits õpib magistritasemel astrofüüsikat. Miina õpib samuti füüsikat, kuid seda alles teist semestrit. Laurits õpib Tartu Karlova kooli muusikaklassis ning Marta Tartu Descartes'i kooli spordiklassis. Morten käib veel lasteaias, kuid peagi saab ka tema koolitee alguse. Isa Toomas teeb doktoritööd maastikuarhitektuuri valdkonnas ning ema Kai jätkab enesetäiendamisega rahvusvahelistel seminaridel, sest tema kaitses doktorikraadi juba mõni aasta tagasi.

Pere kõik liikmed armastavad iga päev jalgrattaga liikuda ning ainuüksi pesamuna Morten läbib koos vanematega lasteaeda ja koju tagasi sõites iga päev kokku üheksa kilomeetrit. Erialaste ja koduste tegemiste kõrvalt meeldib perele sageli koos matkamas käia – erinevateks tähtpäevadeks on välja kujunenud traditsioonilised ettevõtmised, kust naljalt keegi kõrvale jääda ei raatsi.

Aasta Suurpere konkursil osales 23 perekonda, kellest kõige lasterikkamas kasvab 11 last. Kandidaatide seas oli ka üks üheksalapseline ning kaks seitsmelapselist perekonda.

13. korda toimuva suurperepäeva korraldas Eesti Lasterikaste Perede Liit.

Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Portugal

Ukraina pealinnas Kiievis laupäeval peetud Eurovisiooni 2017. aasta lauluvõistluse võitis Portugal Salvador Sobrali esitatud ballaadiga "Amar Pelos Dois", mis kogus ühtekokku 758 punkti.

Teiseks tuli Bulgaaria 615

 ja kolmandaks Moldova 374 punktiga.

Zürii hääletuse võitis samuti kindlalt Portugal, Bulgaaria ja Rootsi ees. Eesti žürii andis 12 punkti Bulgaariale ja rahvas Belgiale.

Eestit esindanud Sven Lõhmuse laul "Verona", mille esitasid Koit Toome ja Laura Põldvere, poolfinaalist edasi ei pääsenud.

Eestis kurtsid paljud Elisa kliendid sotsiaalmeedias probleemide üle telefonihääletusel.

Eesti oli Eurovisiooni poolfinaalis 14.

Eestit 62. Eurovisiooni lauluvõistlusel Kiievis esindanud Sven Lõhmuse laul "Verona" Koit Toome ja Laura Põldvere esituses jäi teises poolfinaalis 85 punktiga 14. kohale, vahendas pühapäeval konkursi ametlik lehekülg.

Edasipääsust jäi lahutama 16 punkti.

Züriide hääletus andis Eestile laulule oma poolfinaali 18 laulu eelviimase koha Leedu järel ja San Marino ees. Publik hääletas Eesti kuuendaks.

Teise poolfinaali võitis ülekaalukalt Bulgaaria, Ungari ja Iisraeli ees. Esimese poolfinaali edukaim oli laupäevase finaalvõistluse võitja Portugal. Läti jäi viimaseks.

Pühapäeval on Eestis emadepäeva puhul lipupäev

FOTO: Võrumaa Teataja

Pühapäeval heiskavad emadepäeva puhul Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Emade austamiseks on ka kõik teised oodatud Eesti lippe heiskama, teatas riigikantselei BNS-ile. Emadepäev on perekondlik tähtpäev, millega väärtustatakse emade rolli meie igapäevaelus ja ühiskonnas laiemalt. Emadepäeva tähistamise traditsioon pärineb Ameerika Ühendriikidest ning Eestisse tõi selle kombe 1922. aastal kirjanik ja ühiskonnategelane Helmi Mäelo.

Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb see pimedal ajal valgustada.

Politsei: lapsed teevad narkootikumidega tutvust juba põhikoolis

pixabay

Politsei viimase aja praktika näitab, et lapsed teevad narkootikumidega tutvust juba põhikoolis, näiteks tuvastati aprillis kahel Lasnamäe 9. klassi noorel koolitunnis narkojoove.

Narkopolitseinikke teevad murelikuks juhtumid, kus üha nooremad puutuvad kokku narkootiliste ainetega, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile. Aprillis võttis politseiga ühendust üks Tallinnas Lasnamäel asuva kooli klassijuhataja, kel tekkis kahe 9. klassi õpilase välimuse ja väsinud oleku tõttu kahtlus, et nad tarvitavad narkootilisi aineid. Kool pöördus politsei poole ning 15-aastasel ja 16-aastasel noormehel tuvastatigi narkojoove. Ühe poisi taskust leiti ka kanepit.

Noorukitega vesteldes ilmnes, et poisid on narkootilisi aineid tarvitanud juba pikemat aega ning tarvitajate ring ei piirdu pelgalt nendega. Nii korraldati ühe poisi kodus koosviibimisi, kus klassikaaslased proovisid keelatud aineid. Seda tehti peamiselt siis, kui vanem oli kodust ära, ent tuli ette ka kordi, mil lapsevanem viibis kõrvaltoas. Noored alustasid kanepist, kuid viimasel ajal tarvitati ecstasyt ning katsetati ka psühhotroopsete ainetega.

Sellistel juhtudel annab politsei noortele võimaluse osaleda programmis "Puhas tulevik", kus noorega asuvad tegelema politseinikud ning psühholoogid. Teismeline peab kuue kuu jooksul näitama, et on keelatud ainetest puhas. Programmi läbinud noored saavad jätkata elu ilma karistusregistrisse tehtava märketa.

Kivila sõnul on paljudele lapsevanematele sageli halb üllatus, et noorte riskikäitumine algab juba väga varajases eas. "Endi sõnul ei osanud nad halvimas unenäos näha, et juba põhikoolis eksperimenteerivad lapsed narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega," märkis Kivila.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo on võtnud alaealistele narkootiliste ainete müüjad erilise tähelepanu alla. Tänavu on uurimistest ilmnenud informatsioon 80 alaealise kohta Tallinnas ja Harjumaal, kellele on müüdud ja kes on tarvitanud keelatud aineid. Info laekumisel edastatakse noorte andmed noorsoopolitseile. Kivila sõnul on sellise informatsiooni kaardistamise eesmärk võimalikult varajane sekkumine.

"Mida varem jaole saame, seda suurem on tõenäosus hoida ära hullem. Lapsevanemad, haridustöötajad ning kõik, kes lastega kokku puutuvad – palun andke alati kahtlustest julgelt teada ning koos saame noori aidata ning müüjad tabada. Laste ja noorte kaitsmine on meie kõigi kohus ja ühine vastutus," pöördus Kivila laiemalt ühiskonna poole.

Narkopolitseinikud said ka neljapäeval teate, et ühes Tallinna koolis võttis 1. klassi laps ecstasy tableti ning sattus haiglasse. Infot kontrollima asunud politseinikud külastasid kooli ja kooliperega suheldes selgus, et üks lapsevanem oli näinud sotsiaalmeedias levivat postitust roosat värvi karukujulistest tablettidest, mida tarvitanud noored on teistes riikides haiglasse sattunud. Lapsevanem vestles oma lapsega, kes omakorda rääkis hoiatavast loost klassikaaslastele. Seda kuulis kõrvalt teine õpilane, kes sai aga ekslikult aru, et koolis on narkootikumidest tingitud mürgistusjuhtumeid esinenud. Kontrollimisel see info õnneks tõeks ei osutunud.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Margo Kivila sõnul oli info alarmeeriv, sest teistes riikides on sarnaseid juhtumeid esinenud. Kogemus näitab, et naaberriikides levivad trendid jõuavad varem või hiljem Eestisse.

"Seetõttu on väga tervitatav, et lapsevanemad laste seas teavitustööd teevad. Inglismaal on viimastel kuudel sattunud haiglasse põhikooliealised, kellele on müüdud roosat värvi karukujulisi ecstasy tablette ehk inglise keeles "teddy bear pills". Iga täiskasvanu peaks teadma, mida nii noore inimese organismile sedavõrd raske mürk teeb," ütles Kivila.

Semuehitus ehitab 1,1 miljoni eest Vastseliina päästekomando uue hoone

FOTO: Võrumaa Teataja

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) sõlmis Vastseliina päästekomando projekteerimis- ja ehitustöödeks lepingu AS-iga Semuehitus; ilma käibemaksuta läheb ehitus maksma 1,1 miljonit eurot ning ehitustööd on kavas lõpetada 2018. aasta jaanuaris.

Töövõtja on alustanud trasside ning vundamendi rajamisega, teatas RKAS BNS-ile. Pritsumaja kinnistule Vastseliinas rajatakse kahekorruseline päästeteenistuse tüüphoone, mis on vastupidavu ja energiasäästlik. Rajatav 758 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga tüüphoone arvestab tänapäevaseid vajadusi päästetööde teostamiseks.

RKAS koostöös siseministeeriumi, päästeameti ja Eesti Arhitektide Liiduga korraldasid 2015. aastal ideekonkursi leidmaks parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivam lahendus päästekomando tüüphoonele. Hoone lahendus peab vastama teise grupi päästekomandode toimimiseks esitatavatele nõuetele.

Konkursile laekunud kaheteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo Kavakava OÜ ideelahendus märgusõnaga "Tuur", mille autorid on Siiri Vallner Indrek Peil.

Tüüphoone alusel plaanitakse tulevikus rajada ligi kümme hoonet üle Eesti. Järjekorras esimene hoone ehitatakse Vastseliina.

Võrumaa noortekeskused said üle 10 000 euro projektirahastust

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Võrumaa noored saavad sel aastal osaleda mitmes huviringis ja sündmustel, mis teostuvad tänu Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) korraldatud avatud noortekeskuste projektikonkursile.

Ühtekokku eraldati riigi toetus kümnele projektile kogusummas 10 539,74 eurot. Rahastuse abiga viiakse tänavu Võrumaal ellu mitmeid põnevaid noortele suunatud sündmusi ja ettevõtmisi. Näiteks alustatakse ühinevate valdade noorte integreerimist ja rajatakse fotostuudio.

Projektide hindamiskomisjonis osalenud ENTK peaeksperdi Birgit Rasmusseni sõnul olid kõik taotlused ühtlaselt heal tasemel, mistõttu jagus toetust kõigile noortekeskustele.

“Mul on hea meel, et tegevuste ja sündmuste ideed olid sündinud noorte ja noorsootöötajate koostöös ning noori mitte ainult ei kaasata, vaid nad osalevad aktiivselt kogukonna tegemistes,” ütles Rasmussen. “Silmapaistvaim oli Rõuge vallavalitsuse projekt, mille raames alustatakse ühinevate valdade noorte omavahelist integreerimist ja ühendamist.”

Fotostuudio on jätk eelmise aasta nutikate lahenduste toa projektile, mille mõte tekkis noorte endi poolt. Samamoodi soovivad noored ise teha väljasõite Varstu valla noortega, teha nendega ühistegevusi, kasutades selleks ka fotostuudiot. Projektiga püütakse Rõuge ja Varstu valla noorsootöö siduda ühtseks tervikuks, et ühinenud vallas jätkuks noorsootöö veelgi suurema hooga kui seni.

Maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub seal elavate noorte arvust. Nii oli mõnes maakonnas, kus oli palju taotlejaid, iga euro peale tihe konkurents. Mõnes aga sai kõiki projekte toetada täies mahus.

Ühtekokku esitati avatud noortekeskuste projektikonkursile 222 projekti, mis on 15 võrra enam kui eelmisel aastal. Maakondlike hindamiskomisjonide ettepanekute alusel eraldatakse selle aasta konkursi raames toetust 178 projektile üle kogu Eesti kogumahus 236 197 eurot.

Võrumaal avatud noortekeskuste projektikonkursist rahastuse saanud projektid:

Rõuge ANK; “Fotostuudio rajamine Rõuge noortekeskusesse ja ühistegevused Varstu noortetoaga”; 1473,03 eurot

Antsla Noortekeskus; “Helitehnika soetamine mitteformaalseks pilliõppeks ja noortekeskuse sisustamine”; 1136 eurot

Misso Avatud Noorteklubi; “Misso noored ühtseks meeskonnaks”; 846 eurot

Haanja ANK; “Noored majja ja staadionile”; 1200 eurot

Noorteklubi Urvaste valla NOORED; “Noorteklubile köögimööbli soetamine”; 950 eurot

Vastseliina Noortekeskus; “Motiveeritud noored Vastseliina vallas”; 1200 eurot

Sõmerpalu Avatud Noortekeskus; “Noortekeskus kaasaegseks”; 976 eurot

Mõniste Avatud Noortekeskus; “Olmetingimuste parandamine Mõniste ANKis ning koostöö jätkamine naabritega Tahevast ja Karulast”; 1200 eurot

Võru Noortekeskus; “Mobiilse noorsootöö arendamise projekt”; 1010,72 eurot

Lasva valla noortekeskus; “Silmaringi avardamine läbi filmikultuuri”; 547,99 eurot


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD