Esmaspäeval algavad kõiki Eesti lasteaedasid hõlmavad rahuloluküsitlused, millega kogutakse tagasisidet lasteaia töö- ja õpikeskkonna kvaliteedi ning lastevanemate lasteaiaga rahulolu kohta.

Küsitlused kestavad 28. maini ning tulemuste raportid valmivad oktoobri lõpuks.

SA Innove uuringute ja arenduskeskuse juhataja Aimi Püüa sõnul kasutatakse küsimustikega kogutud andmeid lasteaedadele tagasiside andmiseks nende töö- ja õpikeskkonna kvaliteedi ning lastevanemate lasteaiaga rahulolu kohta. „ Küsitluste läbiviimise eesmärgiks on mitmekesistada alushariduse õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused heaolu ja toimetuleku jälgimiseks ja arendamiseks lasteaedades," rääkis Püüa.

Oktoobri lõpus saavad kõik lasteaiad tulemusi kajastavad raportid. Tagasisides kõrvutatakse eri osapoolte hinnanguid ning konkreetse lasteaia tulemusi kõigi lasteaedade tulemustega. Tagasiside on mõeldud nii lasteaedade juhtkonnale, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Lisaks saavad uuringu raportid kõik omavalitsused nende piirkonna lasteaedade heaolu teadvustamiseks.

Lasteaedades läbiviidavad rahuloluküsitlused on üks osa kogu haridussüsteemi rahuloluküsitlustest. Märtsis toimusid rahuloluküsitlused üldhariduskoolide õpilastele, lapsevanematele ja õpetajatele ning sügisel toimuvad küsitlused kutsekoolide õpilastele ja õpetajatele.

Rahuloluküsitlused jätkuvad ka järgmistel aastatel ning edaspidi avalikustatakse nii lasteaedade, koolide kui kutsekoolide rahulolu üldnäitajad keskkonnas HaridusSilm.ee.

Rahuloluküsitlusi viib läbi SA Innove koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga. Küsitlused on elektroonsed ning neile saab vastata kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles. Õpetajad ja lapsevanemad saavad uuringus osalemiseks informatsiooni enda lasteaiast.

Sihtasutus Innove edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi.

Terviseameti ja ravimiameti läbi viidud uuringu kohaselt on tervishoiuteenuste osutamine hoolekandeasutustes küll paranemas, kuid ei vasta veel klientide vajadustele.

Nii näiteks tuvastati 105 hoolekandeasutuses hoolealustel erineva raskusastmega lamatishaavu, mille ravimine eeldaks tervishoiuteenuse osutamist, kuid paljudel asutustel ei ole tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, teatas terviseamet BNS-ile. Isegi kui asutuses on palgal inimene, kellel on vastav haridus, ei ole see inimene registreeritud tervishoiuteenuse osutajana.

Ka perearsti või pereõe osutatav teenus või leping näiteks hooldusõega ei pruugi tagada eakate klientide vajadust tervishoiuteenuste järele. Uuringus osalenud hoolekandeasutustest 35 kinnitasid ohjeldusmeetmete rakendamist, neist 25 keemiliste ravimitega ohjeldamist.

Lõppev gripihooaeg kinnitas, et hoolekandeasutustes tuleks tõsiselt mõelda nii personali kui hoolealuste gripi vastu vaktsineerimisele. Praegu sellele tähelepanu ei pöörata, mistõttu on loodud soodsad võimalused viiruste levikuks, mis ohustavad eakate tervist.

Terviseamet teeb ettepaneku kehtestada nõuded, mis määraks kindlaks, kuidas peab olema hoolekandeasutuse klientidele tagatud tervishoiuteenuse kättesaadavus ning millal ja millised kliendid tuleks toimetada tervishoiuasutusse.

Pühapäevaga saab läbi naastrehvide kasutamise hooaeg, mis tähendab, et alates esmaspäevast peavad sõidukitel all olema juba vaid suverehvid või lamellrehvid.

Naastrehve lubatakse tavapäraselt kasutada kuni märtsi lõpuni, talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral aga kuni 30. aprillini. Tänavu võis erandkorras naastrehvidega sõita kuni 7. maini, kuna ilmaolud olid ka mai alguses kohati talvised.

Lamellrehviga on lubatud sõita aastaringselt.

Üle-eestiline Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldati tänavu rekordiline arv talguid, oli korraldajate hinnangul vägagi tegus ning lõppes edukalt – päikseline ilm soodustas talgupäeval kaasalöömist ja nii osales 2130 talgul vähemalt 50 358 inimest ehk 3,8 protsenti eestimaalastest.

"Talgupäevast on kujunenud kümnete tuhandete inimeste jaoks igakevadine oodatud suursündmus, mis liidab kogukondi ja toob näod naerule," rääkis talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür, kelle sõnul korraldati tänavu rekordiline arv talguid, mis tõi kokku ka seni suurima arvu talgulisi. "Tänutunne, mida inimesed üle Eesti väljendavad ühiselt tehtud talgutegudest ja koos veedetud hetkedest, on liigutavalt siiras ja sügav. Just selliste hoolivate eestimaalastega koos on hea minna vastu meie riigi 100. sünnipäevale."

Talgupäeva raames korraldati kokku 2130 talgut, millest võttis viimastel andmetel osa 50 358 talgulist. Enim talguid toimus Harjumaal ja Tallinnas, kus 475 talgul osales kokku 14 650 inimest. Elanike arvu järgi oli taas kõige rohkem talgulisi Saaremaal, kus osales 211 talgul 3973 inimest ehk 11,9 protsenti maakonna elanikest. Tartumaal osales 182 talgul 4194 talgulist, Pärnumaal 171 talgul 3861 talgulist, Ida-Virumaal 155 talgul 3902 talgulist, Lääne-Virumaal 134 talgul 2556 talgulist, Läänemaal 128 talgul 2633 talgulist, Raplamaal 127 talgul 2299 talgulist, Võrumaal 112 talgul 2814 talgulist, Järvamaal 100 talgul 2212 talgulist, Viljandimaal 95 talgul 1808 talgulist, Jõgevamaal 75 talgul 1804 talgulist, Valgamaal 68 talgul 1672 talgulist, Põlvamaal 54 talgul 1098 talgulist, Hiiumaal 39 talgul 810 talgulist.

Väljaspool Eestit korraldati Teeme Ära talgupäeva raames neli talgut: kolm Soomes, millest võttis osa 47 inimest, ning üks toimus  Kanadas Toronto lähistel, kus osales 25 talgulist.

Talgupäeva raames toimus kõige rohkem heakorra- ja külatalguid, looduskaitsetalguid ning kogukonna turvalisusega seotud talguid. Samuti EV100 temaatilisi lipumastide püstitamise talguid, laulu- ja tantsuplatside korrastamise talguid, korteriühistute talguid ning noortega seotud talguid. Mõnel pool koristati ka prügi ning peeti pärast talgutööd veel ka mõttetalguid. Mõned talgud on veel Teeme Ära talgupäeva raames kavas ka lähipäevil.

Tänavu oli talgupäeva märksõnaks valmistumine – valmistumine nii riigi 100. sünnipäeva tähistamiseks, looduse vingerpussideks kui ka kliimamuutusega kaasnevateks loodusõnnetusteks, mis Eestimaad üha sagedamini puudutavad. Üheks üleskutseks oli lipuväljakute korrastamine ja lipumastide püstitamine, et seada Eestimaa lipuehtesse. Koostöös päästeametiga võeti fookusesse kodukandi ohtude kaardistamine ja sellest lähtuvad talgutööd, mis aitavad muuta elukeskkonda turvalisemaks ning olla meil kõigil paremini valmis võimalikeks loodusõnnetusteks.

Talguleide kogunes väga mitmesuguseid ja ka talgumenüü oli taas väga rikkalik. Suurematest äpardustest laupäeva teateid ei laekunud, ent reedel tegi talgulõkkest lendu tõusnud tulekukk kurja Suure-Jaanis ja Avinurmes. Ridala vallas leiti talgute käigus suurtükimürsk.

Kõik talgulised said registreerimisel endale talguhundi passi, mis avas juurdepääsu talgupäeva partnerite eripakkumistele, näiteks rongi- ja bussisõit poole hinnaga. Mitmed eripakkumised talgulistele kehtivad ka pärast talgupäeva.

Teeme Ära talgupäev peetakse traditsiooniliselt mai esimesel laupäeval ning iga kogukond saab ise otsustada oma talgutööd ja tegemised. Eelmisel aastal korraldati üle Eesti 1986 talgut, millest võttis osa 44 372  inimest ehk 3,4 protsenti eestimaalastest.